Thursday, March 27, 2014

Vihm, vihm ja ainult vihm. Sügis on käes.

Teen ühe kiire postituse, et öelda teile, et me kergelt öeldes upume siin :D ok tegelt nii hull asi pole. Aga meil on kaks päeva järjest lihtsalt hullu moodi vihma sadanud. Meile paras nuhtlus, aga farmeritele on see õnnistus. Kaks aastat pole neil õiget vihma siin sadanud ja see mis praegu toimub on suureks abiks. Meile tähendab see aga, et me ei saa farmist välja. Karina kaks vanemat poega käivad koolis, umbes 250km eemal meist olevas linnas, Tamworth on nimeks. Ja me plaanisime sinna nädalavahetusel nüüd minna, aga lihtsalt võimatu on see, kui vihma niimoodi kallab, sest farmist välja viib tavaline põllutee, kust isegi maasturiga on keeruline välja saada. Reedeti käib Karina oma lastel järgi ja pakkus et me võime temaga kaasa minna. Keijo otsustas et ta ikka ei tule, et ehk pühapäevaks ikka kuivab natuke. Aga ma ikka läksin, juhuks kui pühapäeval ikka välja ei saa, sest meil on söögivarusi juurde vaja ja ööd on jahedamaks läinud, paksu tekki on vaja. Seega, teadmiseks neile, kellega me tavaliselt pühapäeval Skype kõne teeme, siis teadke et seda võibolla ei juhtu, sest me ei pruugi linna minna. 
Praeguseks kõik. Tsau-Pakaa

Saturday, March 22, 2014

Kuu möödas nagu niuhti!

Tere. 
19ndal sai siis kuu täis siin olemisest. Tegelt tundub nagu oleks kauem juba olnud. 
Mis siis vahepeal toimunud on teil seal?
Meil sel nädalal pole väga erutavat midagi toimunud. Välja arvatud, et väike Keijo sai jälle aastakese vanemaks reedel :) polegi nii väike enam :D 

Keijo jätkuvalt keevitab aedasi ja mingeid riiuleid. Mina olen kolmel päeval käinud teises peres lapsi hoidmas. See pere elab Burren Junctioni asula sees, ehk siis mul vaja sõita päevas meie farmist sinna ja tagasi umbes 30km. Peres on kolm last: Charlie- tema käib koolis, ta on umbes 5-6 aastane, Harris- umbes 4 aastane ja Ned on 1 aastane. Enne kaheksat hommikul lähen sinna, ema on Charlile koolilõuna valmis pannud ja sätib end tööle. Mina pean lapsi söötma, siis Charlie läheb pesema ja kell 9 tuleb koolibuss. Siis jään Nedi ja Harrisega kahekesi. Mängin nendega natuke aega ja kella 10 paiku Ned läheb magama. Samal ajal Harris kas vaatab telekat või mängib omaette ja ma koristan ja pesen pesu. 12 paiku ärkab Ned üles, annan neile süüa. Poisid lähevad õue mängima ja ma imen kähku tolmu ära, samal ajal hoian neil silma peal et nad aiast välja ei läheks. Mingi kahe paiku panen juba mõlemad poisid magama. Enne pesen nad veel puhtaks ja Nedile puhta mähkme. Kui mul on veel midagi koristada, siis teen seda aga üldiselt on siis kõik korras ja ma saan niisama lõsutada. Jeeei :D kuskil poole 4st toob Karina Charlie koolist ära. Ja siis ärkavad ka teised poisid. Või õigemini Harris ärkab, sest Ned ei jää magamagi. Ta lihtsalt lõsutab vaikselt oma voodis. Rahulik poiss. Ja 4st juba tuleb Rowina (nende ema) koju. Siis lähen tagasi koju aga tööpäev kestab 5ni, siis läksin veel imesin tolmu Karina ja Gregi majas. Ja kui tööpäev läbi, lähen koju ja imen meil ka tolmu :D 
Kolmapäev oli veel lihtsam, sest siis mul oli ainult Ned, Harris läks eelkooli. Päevakava nägi sama välja nagu eelmisel päeval, ainult rohkem sain logeleda ja natuke igavam oli :D aa. Neil on koduloomaks vasikas. Jalutab hoovis ringi. Ja talle meeldib hirmsasti igasugu asju närida. Rowina ütles ka et kui pesu kuivama paned, siis katsu hästi kõrgele panna ( pesukuivatus resti saab kõrgemaks teha). Tegin nii ja kõik linad ja asjad panin veel igatepidi ülesse poole, kõik rippuvad otsad kinni ja ikka kuskilt tuli midagi lahti ja see loll vasikas sai ikka närida kuskilt. Kellel on koduhoovis vasikas lemmikloomaks??? Sitahunnikuid oli ka terve hoov täis. 
Neljapäeval pidin valvama Harrist, Nedi ja meie pere last Kidmani. Karina ja Rowina läksid koos Charlie ja Sinclair'iga (meie pere poiss, 5-6a) kuskile mingeid kooli asju ajama. Ned läks ilusti jälle magama ja ma valvasin Harrist ja Kidmani. Oh seda kisklemist ja kaklemist. Kui Kidman millegagi mängida tahtis, siis Harris ei lubanud ja kui Kidman ikkagi mängis, siis Harris läks närvi ja läks kallale või läks jälle toast rihma otsima :D tükk tegu oli neid laiali ajada koguaeg. Õnneks tuli lõuna ruttu peale ja sain nad magama panna. Mingi hetk tuli Rowina mees koju ja mingi teine mees veel, mässasid autode kallal õues. Kui poisid ärkasid, läksid nad õue mängima. Siis tulid juba emad ka tagasi ja lootsin juba et pääsen minema. Aga tuli välja et nad lähevad veel kooli lastevanemate koosolekule. Siis jäeti juba kõik lapsed mulle. 5 last. ( kui Keijole seda rääkisin, siis ta naeris, et kõlan juba nagu ta ema, kes on lasteaia kasvataja, muudkui räägin lastest ja kui palju mul neid oli :D ) aga igatahes nende viiega läks juba asi keerulisemaks. Puhtalt seepärast et Ned oli kõige väiksem ja ta tahtis ka teisega mängida aga nad olid kiiremad või ei tahtnud nemad teda endaga mängima. Ja siis ta oli õnnetu ja jonnis. Samal ajal muidugi Harris ikka muudkui nokkis Kidmani kallal ja pidin neid lahutama koguaeg. Mingi hetk tirisingi mõlemad tuppa ja panin eraldi ruumidesse maha rahunema. Pärast palusid ilusti vabandust ja mängisid jälle ilusti. Mõnda aega. Siis avastasid nad vasika ja otsustasid seda taga. Ma olin toas ja söötsin Nedi parasjagu ja kuulsin hullu kisa, mõtlesin et jälle kaklevad. Läksin õue ja vaatan kuidas vasikas suure kiiruga minust mööda paneb, siis tuleb Charlie köiega (pidi vist lasso olema) ja teised kisades järgi. Ja koer ka. Käskisin neil lõpetada aga nad vastasid et nad peavad karja ajama. Aga noh karja ajamine ja looma kiusamine on kaks eri asja. Väikse hoovi peal on see lihtsalt looma hirmutamine ja ärritamine. Ütlesin et neile ikka et nii ei tohi ja ta võib teile viga teha, sest ta kardab ja võib teid rünnata aga nad panid ikka edasi. Kuna mul oli Nedi söötmine pooleli, läksin kähku tuppa ja kui ned lõpetas söömise siis panin ta voodisse, sest seal on rahulikult ja vaikselt ja ma saan minna ja teiste huligaanidega tegeleda. Selleks ajaks juba tuligi Harris suure kisaga mulle vastu, et vasikas lõi teda jalaga. No kas ma ei öelnud seda või?! Läksin siis maja taha ja mida ma näen. Vasikas on kuskile aia nurka põõsasse aetud ja Charlie läheneb talle mingi rauakolakaga, käsi löögi valmis!! Sain just sellest kinni kui ta oli valmis virutama. Kiskusin selle käest ära ja kihutasin poisid kõik tuppa diivanile ja käskisin neil rahulikult multikaid vaadata ( seda kästi mul vanemate poolt teha, kui nad väga segaseks lähevad) ja nii kui üks piuks kuskilt tuli, saatsin ma kurjad pilgud teele. Õnneks on nad kõik tegelt väga tublid lapsed. Korralikult kasvatatud. Lihtsalt lapsed nagu lapsed ikka, vahest ikka tehakse lollusi. Neid on ikka väga lihtne tegelt kantseldada. Selles suhtes on mul ikka lihtne nendega. Aga sellegi poolest oli mul väga hea meel, kui nägin vanemaid hoovi sisse sõitmas :D aga noh mul on alati heameel kui tööpäev  läbi saab :D reedel käisime aga ise lehmi taga ajamas. Gregil on osad veised umbes 20km kaugusel. Greg ja Kidman läksid motikaga ja me Keijoga autoga. Kui karjamaale jõudsime, siis Kidman tahtis autosse ja hakkasime siis suurelt karjamaalt veised taga otsima. Greg läks motikaga ühelt poolt ja me teiselt poolt. Tal on seal ka mingi vana maja vms ja lehmad tuli sinna ühte aedikusse ajada. Me leidsime nad kuskilt puude all lõsutamas. Ajasime nad siis vaikselt sinna  aedikusse ja siis läksime tagasi koju pausi tegema. Nad nimetavad muideks pause siin Smoko'ks. Pärast Smokot läksime siis tagasi. Greg võttis suure loomaveo auto, sest tahtis vasikad eraldada ja need siis koju väiksesse aedikusse tuua. Et neid oma emadest võõrutada. Me Keijoga hakkasime siis juba endale tuttavat tööd tegema. Enne siiatulekut sai seda Jane juures teha küll :). Meie Keijoga ajasime 3-4 veist väiksesse koridori kus Greg pani neile selja peale rohtu ja lasi nad teise aedikusse. Vasikad lasi omakorda teise aedikusse. Algul oli natuke hirmus, sest väikses aedikusse mingi 60-70 lehma, nagu kilud karbis ja me Keijoga pidime neid siis sealt sinna koridori ajama. Kartsin koguaeg, et varsti keegi mulle jalaga annab. Ja suured pullid olid seal ka. Janele teadmiseks, kui huvitab, siis tegu oli hereford veistega :) 
Aga mida vähemaks neid jäi seda väiksemaks jäi hirm. Mäletan kuidas väiksena hirmsasti kartsin lehmi. Naabritel  oli paar lehma ja me käisime üle nende heinamaa koolis ja ma kartsin alati minna, kui nägin lehmi seal. Nüüd olen nendega juba nii harjunud :D 
Pärast hakkasime siis vasikaid auto peale ajama. See oli juba keerulisem, sest nad ikka kuidagi ei tahtnud minna. Seal saime nendega ikka maadelda :D lõpuks oli järgi  ainult üks noor pull, kes kuidagi ei tahtnud minna ja ta oli päris suur ka, keda väga ei andnud lükata ka :D ja piitsutamisest ta ka välja ei teinud. Siis Greg tõi köie, et tirib ta auto peale. Sel ajal kui ta köit tõi, Keijo arvas et üritab teda ikka veel tagant utsitada. Jõudis natuke lähemale minna, kui pulli jalg käis nii kiiresti, et ei näinudki seda, Keijo vaid tundis et sai laksu vastu kintsu :D ja päris hea laksu. Aga sinikat pole. Järelikult polnud väga tugev :D 
Greg pani pullile siis köie kaela ja mina siis pidin köiest tõmbama ja nad utsitasid pulli tagant. Greg pani köie üle kasti ääre ja ma põhimõtteliselt rippusin köie otsas ja ikka see pull ei liikunud. Noh lõpuks ikka saime ta sisse aga see oli ikka raske. Aga äge ka :D nüüd need vasikad on suht meie maja juures ja lõugavad koguaeg. Öösel ka. 
Sellega on siis jälle nädalake möödas. Me lähme nüüd kohe ujuma. Tataa

Sunday, March 16, 2014

Tormituuled, tormituuled...

Tere
Meil on jälle vaba päev. :D Asi siis nii, et laupäeval, kui Narrabrist tagasi tulime, helistasime hostelisse, kus Brisbane'is olime. Meie pangakaardid saadeti sinna. Mina helistasin enda kaardi pärast juba tükk aega varem panka ja vahetasin aadressi ära ja minu kaart tuli meie farmi. Aga kui Keijo kaardi pärast helistasime, siis ütlesid nad et aadressi ei saa muuta, saadavad selle ikka brisbane. Laupäeval kui hostelisse helistasime siis öeldi, et pole mingit kirja. Helistasime siis panka ja sealt öeldi, et Keijo peab minema isiklikult panka ja ennast tõestama, et ta ikka on tema ise, kes oma pangakaarti taga ajab :D aga pank on jällegi pühapäeviti kinni ja peame jälle mingi päev vahetuse tegema. Otsustasime et teeme seda millalgi hiljem. Ega see nii kiire asi pole. Minu kaart on olemas ja minu palgast saab söödud küll ja kui vaja siis saab ju Keijo kontolt mulle kanda. Konto ju on olemas ja töötab, lihtsalt kaarti pole. Aga tegelt jah, minu nädala palgast saab vabalt 2 nädalat söödud. Keijo palka ja kontot plaanisime säästmiseks kasutada. Palka saame iga kahenädala tagant. 
Igatahes, otsustasime siis alles hiljem seda asja ajada. Laupäeva õhtul tuli Greg meiega jutustama ( ta tegelt pidi terve nädalavahetuse oma ämma juures heina tegem, aga tuli koju miskipärast), küsis kuidas meil linnas läks, kas saime kõik tehtud mis vaja. Ta soovitas meil varem osta katusele telefoni jaoks antenn, siis on meil parem levi. Käisimegi seda siis uurimas. Antenn maksab $129 ja telefoni jaoks on vaja ka hoidjat mis maksab sama palju. Otsustasime hetkel seda mitte võtta. Korra nädalas, kui me linnas käime ja saame oma netis surfamised ja Skype kõned tehtud, sellest piisab küll. Pole vaja meil iga päev netis käija. 
Igatahes rääkisime talle, et mingi järgmine kuu võibolla tahame uuesti päevad ära vahetada, sest peame panka minema. Siis rääkisime niisama maast ja ilmast juttu. Mulle meeldib et ta vahest õhtuti niiöelda meie hoovi :D meiega juttu rääkima tuleb. Mitte ainult tööst vaid ka niisama. Muidu on ta selline hästi tõsine ja hirmuäratav isegi, kui ta meile tööd jagab vms. Ikka boss. Aga kui ta õhtuti meiega niisama rääkimas käib, siis on ta täitsa tore tegelt. :D teeb nalja jne. Ma mingi aeg uurisin ta käest, et kas munadepühad on siin ka 4 päeva järjest vana nagu Inglismaal. Ta ütles et ta kindlalt ei tea aga arvatavasti. Ütlesin et meil tuli mõte siis Sydnysse tuuritama minna. Ja nüüd laupäeval ta ütles et jah on vaba kõik 4 päeva. Et see on hea mõte Sydnysse minna. Aga et seal on palju vaadata :D eks kindlasti. Aga midagi ikka jõuame vaadatud. Kindlasti tahame Palm beach'ile minna (ehk siis rand kus Kodus ja Võõrsil tehakse) ja kuulsa ooperimaja vaataks siis ka üle. Aga noh linnad meid väga ei huvitagi. Me tahaks rohkem loodust, seega plaanime minna Blue Mountaini. Suur mägi ja looduskaitse ala nagu, kõrgeim tipp oli vist ligi 1100m merepinnast. Seal on siis palju matkaradasi ja loomade ja lindude vaatlusalasid, nagu ma olen kuulnud. Eks me saame siis täpsemalt teada. Äge saab kindlasti olema. 
Ok aga tagasi meie töö juurde. Igatahes Greg küsis siis laupäeval, et kas ikka tahame pühapäeval tööd teha. Et võime vabaks ka võtta. Kiusatus oli suur, aga ütlesime ikka et teeme tööpäeva. Ütles siis et me alustaks tund aega hiljem. Eile siis Keijo tegi ikka oma keevitustööd ja mina läksin tube koristama ja pesu pidin ka pesema. Karina üles et nad lähevad kõik hiljem minema, tema ema juurde, Gregil on veel vaja heina teha, et ma siis vaataks uuesti söögitoa üle, ja peseks ka põrandad ära. Seniks aga polnud mul enam seal midagi teha ja läksin õue et Gregilt tööd juurde küsida. Hommikul juba oli ilm pilves ja eemalt oli tumedamad pilved näha aga selleks ajaks  olid need juba meil ja päris tuuline oli. Eemalt oli näha nagu mets põleks aga siis sain aru et tegelt see oli kõik tolm ja küsisin Gregilt, et kas see on liivatorm seal eemal ja ta ütles et jah ja kohe on see siin. Ta käis ja pani autodel aknad kinni ja käskis mul sama teha. Minust võibolla paarikümne meetri kaugusel oli siis see auto ja nii kui jõudsin ümber pöörata et auto suunas minna oligi see torm juba meie juures. Liiva lendas ikka sellise jõuga vastu jalgu, et valus oli. Ja tuuli oli mulle vastu seega ma ei saand üldse vaadata kuhu ma lähen, sodi lendas ikka täiega. Kui aknad kinni sain siis hakkas täiega vihma ka sadama, mis õnneks peksis selle liiva ja tolmu kõik maha ja see enam ei lennanud aga vihm ja tuul olid ikka jõhkrad. Ma pole sellist tuult veel enne näinud. Olime kolmekesi (mina, Keijo ja Greg) selle kuuri all, kus Keijo keevitab. Sealt poolt kus tuuli oli, nad panid kuuri uksed kinni aga tuul oli nii tugev et üks pool uksest kukkus alla. Keijo ütles et see oli ühest kohast nagunii katki juba aga teine osa oli tegelt päris tugevasti keevitusega kinni ja see kukkus selle tuulega alla. Nii tugev oli see tuul. Üks puu (suht väike) murdus ka nende hoovis ära. Aga see jõhker tuul ja vihm kestis ainult mingi 5 minutit. Ja juba tuligi jälle päike välja. Aga tuuline oli ikka ja kui maapind ära kuivas, siis tolmutas ikka päris kenasti, aga mitte nii hullult. See oli ikka päris hull, hirmus ja äge üheaegselt. Kahju et mul telefoni taskus polnud, oleks filminud seda. Vanemad pojad läksid just vahetult enne seda veel kuskile ratsutama ja ma ei usu et nad kuskile varju said minna :D 
Pärast seda ütlesid Karina ja Greg et kuna nad lähevad heina tegema, nad tulevad alles esmaspäeva õhtul tagasi, et kui me tahame siis võime minna linna ka Keijo kaardi asjad korda ajada. Et siis nad ei pea meile hunniku tööd ette välja mõtlema, juhuks kui meil otsa saab. Noh Keijol tegelt pole seda muret, aga mul saab küll värvimistöö varsti otsa. Kuna meil oli laupäev vaba ja eile mina sain juba mingi 2st lahti (Keijo lõpetas 4st) ja niigi alustasime eile hiljem ka, siis ütlesin et me linnast tagasi tulles ikka teeme midagi. Sest ma usun et me jõuame koju tagasi mingi 2-3 paiku. Greg ütles et eks ise teate, ei pea aga võite. Nii me siis jälle vabad oleme. Hommikul pidime ainult hobustele süüa andma ja Banjole panime ka igaksjuhuks. 
Eile olid kolm lehma jälle väljas, Keijo oli nii õnnelik, sai jälle motikaga kimada. Banjo oli kadunud sel ajal kuskile ja Keijo pidi üksi neid ajama ja ütles et oli kohe raskem. Sest muidu Banjo jooksis neil taga ja Keijo oli ühe külje peal. Kui lehmad hakkasid teisele poole minema, siis Banjo jooksis kohe ette. Aga eile Keijo pidi muudkui edasi tagasi neid ajama. Ise muidugi oli rõõmus selle üle, sai rohkem sõita. Pärast tegi mulle ka natuke sõitu. :D 

Pärast seda tormi läks eile ilm ka jahedamaks ja öösel oli kohe täitsa külm magada. Ja meie magamiskotid olid ka autos, ei olnud midagi lisaks peale tõmmata :D öösel läksin vetsu, siis hea, et kängurud mind pikale ei jooksnud :D täitsa ära ehmatasid, mul polnud prille ka ees, ei näinud ka korralikult :D 

Vat nii, selleks korraks vist jälle kõik. Kohe jõuame Narrabrisse, seega pean lõpetama. Olge tublid! 
Ps! Helve ja Peeter, head reisi teile!!! :)

Friday, March 14, 2014

Jälle üks nädal möödas!

Tere. 
Lõsutame hetkel väikses karavanpargis, uhkes treileris. Uhkes, sest see on uhkem kui meie elamine farmis :) mitte midagi erilist aga lihtsalt nii ilus, väike, hubane ja puhas.


Meie elamine farmis aga kuidagi ei taha puhtaks saada. Korista palju tahad. 
Siia sattusime sel moel, et võtsime omale homse vabaks ja teeme pühapäeval tööpäeva. Seda seepärast, et pühapäeval on ainult toidupood lahti. Aga meil oleks vaja korra panka minna, ja siis veel Telstra telefoni poodi ja noh niisama kolaks ja vaataks mis siin linnas veel on. Tegelt on hea, et meil vaba päev pühapäeval on, siis ei tule linna raiskama vaid saad ainult toidupoodi minna :) aga vahest peab ka seda tegema. Aga täna siis mõtlesime et tuleks juba täna ööseks Narrabrisse, läheks kinno jne. Siin me siis nüüd oleme. 
See nädal oleme peamiselt ainult keevitanud (Keijo) ja värvinud (mina). Vahest ka veiseid söötnud ja taga ajanud. 
Üks päev pidin ka lapsi valvama. Kidman on kõige noorem ja ta on kodune. Lisaks olid minu valvata ka mingi teise naise kaks last, Harris ehk hüüdnimega Bear ja Ned. Harris on Kidmani vanune (4aastane vms) ja Ned on äkki kuskil 1,5-2a. Tegelt vist isegi noorem. Ei oskagi öelda. Käis ja jooksis aga lutt oli suus ja midagi ta ei rääkinud. Äkki pigem siis 1-1,5a kanti. Põhimõtteliselt on nii asi, et Karina rääkis et ma võibolla pean hakkama selle teise naise juures hommikuti lapsi hoidmas käima hakkama, kuni lõunani ja siis tagasi meie farmi. Ta küsis kas ma olen sellega nõus. Ma kõhklesin aga ütlesin ikka jah, sest no ma ei tea, kas mul on ikka mingit vabadust tööd niimoodi valida. Ta veel küsis, et oled kindel, võid ei ka öelda. Aga ma ikka ei tahtnud tööst ära öelda (pärast ütlevad et näe, pirtsutab ka veel) ja ütlesin et proovida ju võib, eks paistab mis välja tuleb. See üks päev kui ma neid lapsi siis meie farmis valvasin, oli meile siis tutvumispäevaks. Et mina õpiks tundma neid lapsi ja et nemad minuga harjuks. Õnneks oli kõik lihtne. Kidman juba oli nagunii minuga harjunud ja Harris ka Ned ei olnud võõrastavad. Nendel on ennegi lapsehoidjaid olnud ja on võõrastega harjunud. Karina palus mul lastega kriketit mängida. Mina ja kriket??? Ma ei oska kriketit. Aga õnneks. Karina ka ei oska ja see polnud üldse oluline. Pidin lihtsalt palli viskama ja Kidman ja Harris kordamööda said kurikaga virutada. Ned passis pealt ja oli õnnelik, kui keegi pallile pihta sai. Mingi hetk Ned väsis ära ja Karina viis ta magama.  Mina aga läksin poistega joonistama. On ikka tublid ja viisakad poisid, palusid mind et kas ma äkki joonistaks nendega :) joonistamise ajal sain ma aimu, miks või kuidas on need lapsed nii tublid ja sõnakuulelikud. Mingi hetk Harris ja Kidman läksid pliiatsite pärast riidu ja siis Kidman lahkus laua tagant, ise podisedes :"Harris is naughty boy, I'll bring..." (Harris on paha poiss, ma kohe toon...) rohkem ma aru ei saanud, mida ta rääkis. Tagasi tuli ta aga rihmaga ja pani sellise litaka vastu põrandat ja ütles :"will you now be a good boy or I'll smack you hard on your bum?" (Kas sa nüüd oled tubli poiss või ma löön sulle tugevasti vastu tagumikku?) ma ei teadnud, kas naerda ( sest ta oli nii koomiliselt tõsine ise) või hirmu tunda et ta päriselt annab ka peksa. Igaksjuhuks keelasin ja võtsin selle rihma oma kätte. Mingi hetk hiljem Kidman ütles mingi paha sõna (kahjuks ei mäleta, mis see täpselt oli) aga siis oli Harris see, kes selle rihmaga vehkima tahtis hakata. :D karmid  tüübid. 
Kui nad enam joonistada ei tahtnud, Kidman küsis, kas ma paberist lennukit oskan teha. Ma ei tea kas tema on, aga keegi seal peres on suur lennuki fänn, sest lennuki mänguasjad on seal suht hinnatud. Lennukid ja traktorid on põhilised :D natuke pidin ikka meenutama, ei mäletanud enam kuidas lennukit teha. Siis mängisime nendega õues, vahepeal ka liivakastis ja mingi hetk hakkasime "kala püüdma". Neil on seal mingi vana paat, mille sees on ka vesi ja hunnik mänguasju, mis peaks siis kalad olema. Hakkasime siis kalu püüdma. Mina muudkui pidin ahhetama ja ohhetama, kui suuri kalu nad küll püüdsid. Naljakas oli kuulata neid. See austraalia aktsent ja jutt, mis nad rääkisid. Nagu vanad kalamehed tõesti. Aga nii naljakad kui nad ka polnud, ei suutnud ma ära oodata, millal minu hoidmise vahetus läbi saab ja saan tagasi värvima minna. Eelistaks ikka omaette tööd teha, kui võõraid lapsi hoida. Mina ei tea mis neile lubatud või mitte lubatud on, raske on võõraid lapsi hoida. Olgugi, et Kidman on minu lemmikuks muutunud. Ta on lihtsalt nii armas. Eile pidin tube jälle koristama, kükitasin akna ääres ja puhastasin akna lauda ja Kidman tuli minu juurde ja sasis mu juukseid ja küsis hästi armsalt :"and how is Malina doing?" ( ja kuidas Malinal läheb). Vahest olen Malina, siis Alina või Aliana :D 
Igatahes hetkel rohkem lapsehoidimisest teises peres, pole juttu olnud. Natuke loodan et ei pea seda tegema. 
Peale koristamise olen värvinud.
Oma kontoris

Ma värvin neid aedasi, mida Keijo kokku keevitab.
Keijo oma kontoris 

Vahepeal käisin ja teeääres olevaid vanu aedu üle värvimas. See mulle meeldib. Omaette vaikselt töötan. Algul olin päikse käes, Greg pakkus küll et ma võin puude alla varju minna, aga ma tahtsin päikse käes olla. Poole päeva pealt Greg ikka tuli ja ütles et ta saadaks mind ikka varju, liiga palav on päikse käes. Ei hakanud vastu vaidlema. Eks seal varjus oli mõnus olla küll. Kuskil kolme paiku said mul väravad otsa ja ta ütles et oleks vaja teeääres teha, aga vist liiga palav on. Ütleisn et pole midagi, võin ikka minna. Kui tööpäeva lõpus tagasi tulin, siis küsis ikka murelikult, et ega liiga palav polnud. Ütlesin et ei, seal lageda peal oli tuulisem ka. Siis küsis kas liiga tuuline polnud, et kas ei häirinud mind. Ütleisn et ei väga hea jahutus oli. Siis ta naeris ja ütles :"you dont complain much, do you?" ( sa ei virise vist väga, ega?) ütlesin et ikka virisen, kui selleks põhjust on. Hetkel pole. Siis ütlesin et no võibolla siis ainult kärbsed käivad pinda. Ta hakkas naerma ja ütles "yeah, they are pain in the ass" (jah, nad on pinnuks perses) :D 
Aga tegelt ka, mille üle nuriseda. Töö ei ole väga raske, ilm on super, palav aga mulle meeldib. Kõik on tegelt ikka väga mõnus. 
Täna Greg ütles et läheb terveks nädalavahetuseks ämma juurde heina tegema. Küsis veel Kejiolt, kas ta teab heina tegemisest midagi, ta pole ise varem teinud. Oli väga üllatunud, kui kuulis et Keijo üht teist ikka teab. Ütles et ta läheb üritab, kui hakkama ei saa, küll helistab siis Keijole :D
Ütles ka et kui mõned veised jälle aiast lahti on saanud, siis ajage nad tagasi koplisse. Keijo rõõmuks ütles, et ta võib selleks motikat võtta. Oh seda rõõmu. Keijo on seda nillinud juba mõnda aega ja sellega sõitmisest unistanud. Tegelt Greg ütles seda ükskord ennem ka juba aga Keijo ütles et ta ei kuulnud seda ja ta ei julge niimoodi võtta, äkki ma kuulsin valesti. Aga täna ta sai lõpuks siis sellega sõita, sest ühel hetkel oli jälle üks punt hoovis.
Õnnelik poiss 

Pean veel mainima, et mulle tundub, et see on koguaeg üks ja see sama kamp. Viis lehma (pruuni ja valge kirjud) ja 1 must pull. Ma ei ole päris 100% kindel aga tundub küll et koguaeg samad. Põhimõtteliselt üle päeva on nad kuskilt jälle välja saanud ja tulevad maja juurde. 
Keijo igatahes võttis motika ja läks meie uhke karjakoera, Banjoga lehmi ajama ja mina sõitsin oma uhke roostehunnikuga kopli poole, et värav lahti teha. 
Keijo ja Banjo teevad head koostööd 

Huvitav oli vaadata, kuidas Banjo tööd teeb. Tubli koer. 

Õhtul avastasime, et meil pole vett. Keijo õnneks leidis kuskil õues jalutades natuke levi ja helistas Gregile ja tuli välja et vahest pump lülitab end ise välja. Keijo ütles talle ka et me lähme juba täna Narrabrisse, ja siis ta ütles et hea idee ja kui tahame võime ka pühapäeva vabaks võtta. Arvame et siiski ei võta. Aga mine tea. Võib olla ikka. Homme lähme kolame poodides ja siis Keijo tahab minna kuskile poodi, et natuke keevitus-asju osta. Küsis Gregi käest, kus pood asub, tahab osta kindaid. Greg ütles kus pood asub ja ütles veel et tal on konto seal poes, et Keijo pangu tema nimele. Keijo ütles, et maskile oleks vaja uut klaasi ka. Greg ütles et Keijo vaadaku, mis vaja on ja ostku ära. Aga ärgu tervet poodi ka tühjaks ostku. :D niiet läheb shoppamiseks :D
Ok. Me nüüd magama. Me pole nii kaua vist siin olles üleval olnudki. Kell on kolmveerand 1 öösel. Tööpäevadel ma lähen tavaliselt poole 9 paiku magama. Keijo tuleb tavaliselt pool tundi või tund hiljem järgi. 
Ok olge tublid! Päikest teile 


Hilinenud õnnesoovid pidid kõige rohkem õnne tooma :)

Selle postituse pühendan ühele inimesele, kes mängib minu elus suurt rolli. Piret, palju õnne sulle, tagantjärgi. Ma ei unustanud sind kolmapäeval, mul lihtsalt pole levi meie farmis, et sinuga ühendust võtta! 


Võib öelda, et 25 aastat oleme me sõbrad olnud. On olnud kaklemisi ja leppimisi, naermisi ja nutmisi ja igasugu lollusi täis need aastad. Me pole kogu see aeg ninapidi koos. Tegelt oleme vist rohkem lahus olnud, kui koos, aga see ei muuda midagi. Alati kui jälle kokku saame, siis pole tunnetki, et mingi aeg vahel on olnud. Karel alati ütleb, et kui me kaks koos oleme, siis ainult üks hirnumine ja kraaksumine käib. Just sedasi on. Meil on alati lihtsalt nii hea koos ja nalja kui palju. Ja ei millegi üle :) Paremat sõpra tahta ei oskakski. Sa oled imeline inimene, suureks eeskujuks mulle.  (Kuigi ma olen vanem :D ). Sa said 25 ja oled nii palju saavutanud. Sul on kaks ilusat ja armast last. Kui tubli ema oled sa neile! Samal ajal ka kindlasti hea naine Karelile, ma olen selles kindel. Kui ma tulevikus olen pooltki nii tubli ema ja naine kui sina praegu, siis ma võin rahule jääda :)
Tegelt on raske sõnadesse panna mida kõike tahaks öelda. Seega lõpetan ja loodan, et sinu sünnipäev mõõdus ilusti, täis armastust ja naeru. Tahtsin lihtsalt tagantjärgi õnne soovida sulle! :) Ole sama tubli edasi! Musid-kallid! 

Saturday, March 8, 2014

Nädala kokkuvõte.


Tere.
Ega midagi väga kirjutada polegi. Mina olen koristajat mänginud ja Keijo keevitab hobuste aeda. 
Mängin koristajat sest tegelt pole midagi koristada. Karina palus mul maja koristada, ise läks lastega arsti juurde. Maja ise aga oli juba niigi läikima löödud, et noh minu töö oli lihtne :D aga ilus maja on. Ja suur ka. 
Siis koristasime veel õues mingeid kuure vanast kolast ja viisime prügimäele. Mul on vahest Keijost kahju. Ta peab üksi töötama, pole kellegagi juttu ajada. Minuga olid aga kõik nende lapsed ja Karina ise ja vahest oli Greg ka. Mingi hetk oli nii et ma pidin mingit katusealust pühkima ja nende kaks väiksemat last (4 ja 5a) otsisid ka omale harjad ja hakkasid ka pühkima. Ühel oli nii paha hari, viskas selle minema ja nõudis minu harja ja mul polnud siis midagi teha :D hakkasin siis nendelt asju eest ära tõstma. 
Teised toad meie majas koristasime ka ära ja viskasime prahti välja, mida teised töölised maha on jätnud. Kes iganes siia järgmisena tuleb, neil igatahes veab. Ei pea niimoodi esimese asjana koristama hakkama, nagu me pidime. 
Keijo keevitab mingeid hobuseaia paneele, mida siis saab kaasa võtta kui kuskile hobustega lähed. Kohapeal paned aia kokku ja hobused saavad ja väljas olla. Praegused on vanad, roostes ja rasked. Tahavad kergemaid. Keijo tegi ühe paneeli valmis ja ütles mulle, et ta ei usu et see küll hobust kinni hoiab. Näitas Gregile ka ja ta nõustus ka. Kerge aed, et tõsta aga samas kui hobune tahab jookseb ta sellest läbi või lööb jalaga pikali. Nüüd pidid välja mõtlema mingi muu viisi ja kasutama vist ikka raskemat materjali. 
Eile rullisime suure kattekoorma ka kokku. Vanemad pojad läksid kalale, aga väiksed pojad olid ikka ka nii tublid ja tulid ka aitama, kuigi ega neist vist palju abi tegelt polnud aga loeb nende soov ja tahtmine kaasa lüüa. Lõpuks läks see koormakatte rull päris suureks ja raske oli rullida. Pärast väiksed poisid (Kidman ja Sinclair) ka muudkui ohkisid, oh see oli raske töö eksole :D algul oli mul raske neist lastest aru saada, aktsent on ikka teine ja kuidagi pudistavad ka neid sõnu aga nüüd juba saan rohkem aru. 
Muidu hästi kasvatatud lapsed paistavad olevat, sest kui majast koristama pidin siis Karina ütles ka et poisid on oma toad ise korda teinud, et ma pean siis tolmu imema jne. Ja kõik oli tõesti korras, mänguasjad olid kõik ära pandud ja nii igapäev. Võiks arvata et ikka rohkem segadust oleks ja et põrandad oleks mingit sodi täis. Ikka ju käivad tuppa ja õue koguaeg, ja magamistubades on hele vaip ka maas ja kõik on ikka väga puhas. 
Uudistes oli ükspäev et mingi sakslane kadus Queenslandis ära ja kolm nädalat oli kadunud. Kui üles leiti, küsiti et millest ta toitus. Tüüp ütles et kärbseid sõi. Vat nii palju on neid siin, teine saab lausa kolm nädalat kõrbes ringi uidata ja ellu jääda :D 
Eile käisime kohalikus pubis söömas. Täitsa mõnus koht oli. Sellise väikse koha kohta on uhke värk. 
Praad oli ka ikka jõhkralt suur. Ja see on veel väike praad. Magustoitu võtsime ka. 
Õhtul koju minnes oli juba pime ja jälle ikka nii palju kängurusid on kohe liikvel. Ja meie farmi hoovis oli neid ikka mega palju. Eks seal on vilja maas ja nad käivad seal punkrite juures söömas.  
Eile saime teada et kuskil siin on mingi kuumaveeallika koht. Otsisime siis täna selle üles. Tegelt on siis nii et mingi väike basseinike on ehitatud, kuhu tuleb siis 1km sügavuselt sooja vett (35-40kraadine vesi).
 Mitte et meil külm oleks et sooja vanni vaja oleks aga täitsa mõnus oli seal sulistada. Ei ole kaugel ka, noh meie farmist on muidugi kaugel. Umbes 20km. Aga Burren Junctioni keskusest umbes 3km. Aga noh, kui me toidu pärast sõidame 200km maha siis 40km pole midagi :D
Eelmises postituses rääkisin tormist mis Sydneyst siiapoole tuleb. Jõudis siia ka. Õhtul magama minnes oli kaugemal välgusähvatusi näha. Aga öösel mingi 12 paiku ärkasin üles sellise tuule peale, et arvasin et meie majake kukub kokku. Ja mul oli veel pesu õues. Keijo õnneks oli ka veel üleval, tõime kähku tuppa. Kuigi õues olles ei olnud see tuul üldse nii hull, kui see toas tundus. 
Vat nii. Selleks korraks vist kõik. Keijo tahab nüüd üht jõge uurima minna. Pidi ujuda ka saama seal. Lähme uurime asja :) Tsau pakaa!

Wednesday, March 5, 2014

3.märts Esmapäev

Jee, ma sain ka John Deere'iga sõita!!! :)
Teine tööpäev. Arvasime, et peame kohe jälle põllule oksi korjama minema. Aga ei. Gregi naine oli kuskil ära, mis tähendas, et Greg pidi lapsed kooli viima ja ta ei saanud oma veistele heina viia. Ja osad veised olid välja ka pääsenud ja need pidime ka koplisse ajama. Luges meile pika listi ette mida peab tegema. Keijo võttis upitaja 
ja tõstis ühe heinapalli mulle kasti ja teise võttis upitaja peale ja võtsime suuna kopli poole. Õnneks need lahti pääsenud veised nägid meid heinapalliga kopli poole minemas ja tulid ise järgi. Ei pidanud kedagi taga ajama :D üks ei tahtnud aga kuidagi hästi käituda ja pidin teda taga ajama natuke. Keijo oli upitajaga alles poolel teel, kui ma juba koplis olin, üritasin üksi siis seda pulli sisse ajada. Ta ei olnud just väga suur aga ta vist ikka üritas mind ka hirmutada jäi ikka seisma ja vahtis mind tükk aega ja siis tegi paar kindlat sammu minu poole, et vist  näha kas ma taganen. Ma ei taganenud aga lähemale ka väga ei julgenud minna. Ootasin Keijo ära ja ajasime kahekesi sisse. Greg ütles et need on suht metsikud veised ka, mine tea pärast tuleb mind puksima. Sarvi õnneks pole. 
Järgmiseks pidime viima, nüüd vabandan, sest ma ei tea kuidas neid asju nimetatakse, aga need on mingid ratastel pikad kõrged torud, millega siis vilja autokastist viljapunkritesse lastakse. Keijo ütles et ta teab kuidas neid nimetatakse, aga ei mäleta. Neil on mootor ja üks toru ots on siis maas väikses kastis, kuhu autost vili kukub ja see toru tõmbab siis vilja enda sisse ja nii see liigub sealt üles viljapunkritesse. Need on väga kõrged. Ma ei tea miks ma neist pilte ei teinud. Katsun teinekord teha. Igatahes me pidime need torud nende punkrite juurde viima, et siis kui Greg tagasi tuleb, hakkame vilja autost punkrisse laskma. Kui Greg tagasi tuli, siis käskis ta meil üht suuremat toru veel liigutada. Kui teisi liigutasime käsitsi siis seda suuremat pidi liigutama traktoriga. Näitas Keijole kuidas traktor funkab ja käskis siis mul sisse minna ja Keijo õpetas mind ka. Vat selline traktor oli
Ma olen nii uhke, et ma õppisin traktoriga sõitma. Kindlasti nüüd need kes oskavad sellega sõita, ütlevad et sellega pole ju raske sõitagi. Ei olnud jah, aga et mina ka sellega sõitsin!!! Nii lahe. :D 
Kui autodest oli vili punkritesse pandud siis pidime auto kastid puhtaks pühkima. 
Siis oli tal ühe suure platsi peal suur koormakate, mille all ilmselt enne oli vilja hunnik. Pidime siis selle sirgeks saama, et see ära kuivaks, et saaks selle kokku rullida. See oli päris suur kate ja raske, tükk tegu oli seda laiali laotada, sest tuul tegi asja raskemaks. Tuul läks koguaeg selle katte alla ja hakkas käest ära kiskuma. Ja see oli must ja veised on seal vilja jääke söömas käinud ja oma junne maha jätnud. :D kui sellega lõpetanud olime, siis oli juba lõuna aeg ja pärast lõunat läksime uuesti oksi põllult korjama. Ja noh, seal polnud enam midagi uut, seega pole mõtet sellest enam kirjutada :D tööpäev kestis 5ni. 
Töö on ikka mega raske ja väsitav ja must ja higine oled paari tunni pärast juba aga me mõlemad ikka oleme nii rahul et just selle töö saime. Kuidagi mõnus on teha seda tööd. Sel hetkel muidugi kui tööd teed, on palav ja kärbes segavad, higi jookseb silma ja siis silmad kipitavad ja muud sada häda, siis kirud ja vannud kõike mis seda niigi rasket tööd raskemaks teeb, aga samal ajal kui puhkepausi teed või kui koju jõuad ja pesus ära käid, tunned seda mõnusat rahulolu. Ilm on ilus, värskes õhus töötad. Kõik on lihtsalt super :). Aga noh, meil oli alles teine tööpäev. Vaatame mis ma nädala pärast räägin :D 
Mõned pildid veel tänasest. 
Ukule rõõmu:


Meie oksatöö. 

Meie pidasime Jaanitule ära juba. :D 

Me pidime täna makaronisalatit tegema, aga mõtlesin et teen hoopis kartulisalatit. Ainuke jama, kui Eestis panid keedetud kartulid koridori või õue jahtuma, siis meil pole kuskile neid jahtuma panna :D võib olla siis konditsioneeri ette :D 

5.märts Kolmapäev
Jumal tänatud, see on kõigest sitt
Viimased kaks päeva oleme ikka ainult oma oksi koristanud. Teine põld aga ikka see sama jama :D sellel põllul on lehmad ka ja palju on nende sitta igal pool, mis on ära kuivanud ja eemalt paistab, et oksad, aga õnneks kõigest sitt :D ennem pole nii õnnelik sita üle olnud :D väga tüütuks muutus see autosse sisse ja välja käimine okste pärast. Uksed ei tahtnud ka just kõige paremini lahti käia. Lõpuks oligi nii, et Keijo istus katusel 
ja vaatas kus oksad on ja mina sõitsin. Kui oli rohkem siis korjasime koos, muidu oli enamasti mingi 1-2 oksa kuskil. Eile arvasime juba et saame selle põllu tehtud aga põllu tagumine ots läks järjest laiemaks ka ja pikemaks. Täna õnneks saime selle tehtud. Siis pidime hakkama mingeid pikki metallist juppe sorteerima. Tal on seal hästi palju erinevaid mõõte ja kujusi, ja need tuleb kõik ära sorteerida ja välja selgitada mis täpsemalt ja kui palju. Sellest materialist hakkabki Keijo seda suurt kuuri keevitama. Need on aga suht pikad ja rasked, et me vaevu jaksame need tõstuki peale panna ja siis Keijo sõidutab need erinevatesse hunnikutusesse. 
Me lõpetasime täna okste koristamisega umbes 15.30 ja Greg küsis et kas viitsita hakata neid sorteerima või äkki on liiga palav. Me umbes et ei pole midagi, poolteist tundi saab hakkama, ei ole nii palav. Ai kurja kuidas me eksisime :D need metallist jupid juba ise õhkasid sellist kuumust ja siis veel muld ja päike ka veel lisaks. See oli jube. Põllul oli vähemalt tuult :D 16.30 (viieni kestab tööpäev) lõpetasime ära, sest selleks ajaks me olime lihtsalt juba nii läbi. Riided olid märjad juba higistamisest ja lihtsalt liiga raske oli juba olla. Õnneks on meil kaks dušši, saab korraga pesema. Kahjuks aga ei tule korralikku külma vett, et end maha jahutada :D boiler sooja vee jaoks on ka, aga päike soojendab seda vett nii hästi, et pole vaja sooja kraani keeratagi :D 
Üks õhtu oli meil mingi mega tuul, istud toas ja kuuled kuidas kõik viliseb ja ulub väljas ja kujutad ette et väljas on mega külm, talvine torm. Tegelt üle 25kraadi sooja. :D 
Sydneys on praegu mingi torm, pidavat sisemaale ka tulema. Ei tea kas tuleb. Võiks :D 

Meie kutsu :D noh tegelt Gregi oma. Aga ta nillib meie juures koguaeg. Banjo oli vist nimi. 

Sunday, March 2, 2014

Meie asukoht


Enam-vähem näeb kus me asume :). Populatsioon 147 inimest :D pluss me kaks :D pildile klikates saab selle suuremaks vist ka ja lähemale zuumida. 

Saturday, March 1, 2014

Lõpuks saime tööd.


Tere. 
28.02
Viimati siis olime Texases. Ööbisime mingis karavanpargis, $17 öö, wc ja duššiga. Hommikul 7 paiku hakkasime aga jälle liikuma Walgetti poole. Seal oli meid mõlemaid potsentsiaalne töö ees ootamas. Keijot keevitus ja minul nipet näpet aiatööd jne. Pluss oli mul veel võimalus saada teises peres lapsehoidja koht, kus oleks ka aiatööd tegema. Vahepeal helistati meile veel selle keevitustöö kohapealt, küsiti kus oleme, et töö pole veel kindlalt meie aga oleks parem kui me oleks kuskil läheduses, et jõuaks ruttu kohale kui saaks omale. Olime peaaegu 100km eemal sellest kohast, kui saime SMSi et töö on meie ja anti tööandja number. Greg on tema nimi.   Kohaks on siis väike asula nimega Burren Junction. Asulast umbes 15km on siis meie farm. Farm tegeleb peamiselt teraviljaga aga on ka natuke üle saja veist. Mõned hobused ja kaks koera ka. Aa ja kassi nägin ka :D Greg näitas meie elukoha ette ja siis tegime tiiru tema valdustes (4500 hektarit maad oli vist). Üks töödest minul oleks siis põllul. Greg on puid maha võtnud ja tõmbab kännud maast juurtega välja. Ja siis põletab need seal samas. Mina pean kõik suuremad oksad kokku korjama, et miski pärast kuskil traktoriga sõites vahele ei jääks. Põld on suur ja neid puukohti/lõkkeid on tal seal päris mitu. Seletas küll, et noh sõida jälgi mööda aga seal neid jälgi igal pool :D. Keijo peamiseks tööks oleks siis keevitamine. Greg tahab teha suure kuuri, 30m lai, pikkust ta ei maininud aga näitas platsi kuhu tahab seda panna. Ikka väga suur projekt on. Ja noh mingeid platvorme tahab ka veel teha. Kui kõik klapib ja me talle sobime, siis tööd on siis VÄHEMALT 3 kuuks. Hetkel oleme nädala aja katseaja peal. Tegelt nad tahtsid ainult keevitajat, aga olid nõus mind ka siia võtma, et küll leiab mulle ka midagi. Eile jõudsime siia vist mingi 4 paiku. Umbes 5st siis hakkasime oma tube koristama. Sest neil pole siin ammu kedagi olnud ja viimane kes oli, oli paras logard ka. Meil on nagu omaette maja vms. Väljast ma arvasin et tegemist on kuuriga, siin on 5 magamistuba ja 1 suur tuba koos köögiga. Praegu me oleme siin kahekesi, aga öeldi et kui kedagi veel palgatakse siis suur tuba ja köök on ühised. Aga kõik oli ikka väga must, nagu paksult tolmu täis. Ja palju ämblikuid ja nende võrke. Õnneks olid need tavalised ämblikud. Eestis kutsuti neid vist õnne ämblikuteks. Väike keha aga väga pikad jalad. Sellised siis. Aga nõmedad sellegi poolest. Siis on veel üks väike kuurike, kus on siis wc ja kaks dušši ja pesumasin. Seda oli juba lihtsam koristada. Seal lihtsalt lasid kõik kohad voolikuga üle. :). Aga vat seal oli juba üks suur ämblik. Musta värvi. Vaatasin just spetsiaalselt lähemalt, et näha kas tal punane täpp ka seljal. Ja oligi. See peaks siis olema mingi redback ämblik. Ja oli vist mürgine ka, kui ma õieti mäletan. Olin kiire seda tapma. 
Täna läks Greg kuskile kaugemale linna ja ütles et me end sisse seaks ja toad korda saaks ja soovitas ka linna minna, süüa ostma ja mis iganes meil veel vaja on. See linn on Narrabri ja on meist umbes 105km kaugusel. Et siis 210km toidu pärast maha sõita on päris hea :D eks siin lähemal on asulaid teisigi, aga see on vähe suurem linnake ja rohkem poode, rohkem valikut ja odavam ka. Korra nädalas käid, teed suurema ostu. Pühapäev on meie ainuke vaba päev. No kindlasti saaks juurde ka küsida, kui vaja, aga ega pole mõtet. Parem on korraga ära teha see kolm kuud või mis iganes aeg sa tööl olla saad, sest pärast seda saad puhata, kuna ei tea ju jälle millal tööd saad. Niisiis käisime täna shoppamas ja siis tegelesime jälle koristamisega. Nüüd on enam vähem ok. Magamistuba on vist kõige parem, sinna ostsime madratsikatte ja kõik paistab ilus ja puhas. Suurestoas aga on diivan ja tugitoolid ikka nii räpase välimusega, et ei taha väga istudagi. Küll peaksime ja kloppisime ja imesime tolmuimejaga, aga jah mustad ja vanad on need. Patjade katted saab tegelt ära võtta ja pesta, mida kindlasti üks hetk teen. Praegu aga ei tea kuidas pesumasin töötab. Või noh tööle saime aga vett sisse ei võtnud. Kedagi kodus polnud ka, kellelt küsida. Nüüd Gregi naine (Karina) on kodus aga tal tulid mingid külalised. 
Aa ja me nüüd oleme Eestist 9h ees. Osariigi vahetusega tuli ka uus kellaaeg. Kuigi minu meelest on see natuke imelik. Brisbane oli rohkem idas kui me praegu oleme. Kui kuidagi peaks kell liikuma siis tagasi mitte edasi. Aga noh edasi ta läks tunni võrra. 
Eile õhtul läks natuke tormiseks ja täna on pilves ilm koguaeg olnud ja poole päevast on vihma sadanud. Mitte palju, lihtsalt vaikselt. See on siin farmeritele väga tähtis. Et kõik oleks hästi, viljale hea ja loomadele hea, oleks vaja et päevas umbes 100ml vihma tuleks. Ma ei tea, palju täna tuli, eks hiljem kuuleb, kui Gregi või Karinaga rääkima juhtub, aga Greg ütles et eelmine nädal oli aint 6ml sadanud. 
2.märts
Eile oli meie esimene tööpäev. Pool kaheksa hakkame peale. Pidime siis põllule oksi korjama minema. Mingi vana kastikaga, mille kohta Keijo eelmine päev oli öelnud et see on ju puhas vanaraud. Aga näe sõitis ja vedas ilusti suuri koormaid, No worries :D põld ise asub mingi suht kaugel, ligi 10km kaugusel. Ja üle 40km ei saanud sõita, siis oleks liialt hüppama hakanud, põlluteed ikkagi. Aga kohati on suht sile ja sujuv sõita. Hommikul minnes on hea see et näeb ikka palju kängurusid. Päris suur kari oli. Üritasin neid filmida ka, aga selleks ajaks kui telefoni välja sain, oli neist järgi abilist üks kes ei julgenud üle traataia hüpata, et võssa peitu pugeda ja see jäi ka halvasti videole. 
   Töö tundus esialgu lihtne, korja oksi ja juurikaid mis on umbes käevarre jämedused, peenemad traktor lõhub ära. Ja pilvine ilm oli ka, ei olnud liiga. Palav. Päeva keskel hakkas juba raskemaks minema, sest me ei võtnud omale lõunat kaasa, arvates, et me tuleme enne lõunat sealt tagasi. Paar õuna võtsin näksiks kaasa ja hunnik vett. Kahepeale jõime 3,6liitrit vett ära. Oleks päikseline ilm olnud, siis oleks vist veest puudus tulnud :D 
Viie paiku olime juba ikka nii väsinud ja kärbseid oli nii palju, ajasid hirmsasti närvi. :D ja päike tuli ka välja, saime natuke päikest ka, ainuke jama on et kinda ja pluusi randid on nüüd :D 
Tüütu oli see, et maa-ala oli suur, kust neid oksi korjata ja lõpuks enam ei saanud aru kust me juba läbi käinud oleme ja kust mitte. Ja alati kui arvasime t nüüd on viimane siis nägime et ikka tuli neid platse veel ja veel. Mingi hetk tuli Greg ka tagasi ja soovitas meil lõpetada (siis oli kell mingi 17.45). Ütles et ta unustas meile öelda et laupäeviti on tööpäev ainult viieni. Me olime just suundumas oma kastitäit tühjendama ja pidasime plaani isegi just lõpetada. Selleks ajaks kui koju jõudsime oli kell juba 19.30. Greg palus meil värava ka sulgeda, et ta veised välja ei saaks aga kui me väravani jõudsime siis mingi 30 veist olid juba väljas. Osa oli tee peal ja osa oli üle tee, teises koplis juba. Need kes teel olid, need õnnestus meil tagasi ajada ja need panid kohe jooksuga minema (õiges koplis) aga mingi 10 veist kes olid teise koplisse pääsenud need hakkasid nende teiste ärgi jooksma, aga jama oli et neid kahte karja eraldas kaks aeda ja tee. Ja mõlemad karjad panid jooksu, joostes aia ääres, kõik ühes suunas aga eraldi koplis. Keijo üritas küll neid tagasi ajada, aga nad olid juba lihtsalt nii kaugel, panime aga väravad kinni ja suundusime kodu poole. Rääkisin Gregile, kes oli hämmingus, et kuidas nad nii ruttu välja said, et ta ju jättis värava nii korraks lahti (meie juures ta lahkus umbes 6st ja me jõudsime väravani umbes tund aega hiljem- pole ju nii korraks midagi). Täna nad käisid neid vist taga ajamas. Mingi aeg läksid siit hobustega sinna poole. 
Eile üks lastest oli kodust natuke eemal madu ka näinud. Tapsid ära kohe. Ikkagi väga mürgine madu ju. Kui see hammustab siis on vist ainult 2h aega et haiglasse saada. Kui me põllule tööle läksime siis Keijo küsis ka et kas on palju madusid, siis Greg ütles et praegu on nii kuiv, et mõni üksik uitab võib olla siin ja seal. Ja õnneks me ei näinud põllul ühtki. Isegi ämblikke ei näinud :) ainult kärbsed ja sipelgad. Ja kängurud. Ja veised :D 
Meie magamistoa akna taga on suur tsemendist valatud suur vihmavee tünn ja sinna sisse oli vist paar konna sattunud eile. Hull krooksumine käis koguaeg ja nii vali oli sest kõik kajas ( see on kinnine tünn). Jube tüütu oli telekat vaadata ja siis magama jääda, nii valjusti kostus. 
Aa, Sille sa võid Ukule öelda, et me Keijoga jäime eile mudasse kinni. Olgu tegemist ei olnud mudaga vaid suht liivast ja pehme pinnaga aga kinni sellegi poolest :D natuke susisime ja olimegi jälle vabad. Ainuke jama asja juures oligi, et tagumist käiku oli hästi raske sisse saada ja see võttiski kõige rohkem aega. Aga kui selle sisse saime ja natuke tagurdasime ja teed natuke tasandasime siis saime jälle liikuma. 
Igasugu palju masinaid on siin ka, mis Ukule rõõmu pakuks. Mingi hetk teeme rohkem pilte ka. Siin mõningad pildid siis eilsest ja meie väiksest ajutisest kodukesest. 
Käisime nädala sööki-jooki ostmas. Vett on vist kõige rohkem :D 


Meie uhke töö auto, mida Keijo vanarauaks pidas. :D igavesti äge oli sõita sellega. :D mulle väga meeldis. 


Pausi ajal väiksed poosetamised ka meie uhke autoga. 

Tööpäev läbi. Lõpuks. Vaadake nüüd minu kätt enne kella ja pärast kella. Vahe on ikka sees, on näha et kindad on käes olnud. Täna enam sellist vahet sees pole, punetus on tagasi tõmmanud. 

Meie köök 

Suurtuba. Varsti teeme natuke muudatusi. Hetkel on seinal üks telekas, mis ei tööta (ja laua all ka üks). Karina ütles et need viskame välja ja siis saame laual oleva teleka seinale panna. 

Minu lemmik tuba, sest see on kõige puhtam ja hubasem :) 
Siin saab vaikselt istuda ja puhata ja grillida. Kui vaid kärbseid nii palju poleks. Tagapool siis omanike maja. 
Siit poolt esimene on siis magamistuba, siis suurtuba ja köök. 4 magamistuba on siin veel. Ja meie autu. :) 
Majake tagapool, seal elavad veel keegi. Arvan, et Gregi vend oma naisega , sest farm on tal vennaga koos. 

Eile olime nii väsinud et läksime juba 9st magama ja magasime kuni 9ni. Kõige kauem Austraalias olles. Muidu tavaliselt ärkame ikka 7st üles. Näitab ikka, kui ära väsitas eilne tööpäev. Kui ikka peaaegu 3 kuud pole tööd teinud ja no nii füüsilist tööd pole ju ikka väga ammu teinud, siis on ikka raske küll algul. 
Karina ütles veel eile, et Burren Junctioni (meie väike asula, 15km eemal) pubis on mingi üritus. Mingi kriketi turniir oli läbi saanud ja seal toimus siis suur grillpidu, siga pannakse vardasse jne. Kõik on oodatud. Aga me olime lihtsalt nii väsinud, ei viitsinud väga süüa ja pestagi. 
Ok, ma nüüd pesu pesema ja siis lähme Narrabrisse (105km eemal), et mõned asjad veel osta, mis eelmine kord ostmata jäi. Tsau pakaa.