20mm vihma ühe õhtuga...

...on siin väga palju ja väga vajalik ja oleks veel vaja. Nii räägivad farmerid. Mis meie räägime? Üritame mitte kurta aga mis sa teed, kui oled üles kasvanud riigis kus vihm on pigem nuhtlus kui õnnistus. Nädal aega juba näitas uudistes et laupäev või pühapäev hakkab sadama. Kuna meil oli nädalavahetus vaba, otsustasime juba laupäeval linna minna ja sinna ööseks jääda, sest tahtsime minna õhtul kinno. Mõtlesime veel, et kui hakkabki sadama, siis vähemalt oleme farmist väljas. Küll sinna kuidagi tagasi ikka saab :D hommikul tahasi tulles, oli ilmselge et farmi sisse me oma autoga ei saa ja läksime Karina õe, Row, juurde. Ta elab Burren Junctionis. Tema mees, Scott tõi meid oma land cruiseriga koju. Tee ei olnud väga hull, aga piisavalt sopane, et meie oma autoga oleks seal kohe esimese 100m peal kinni jäänud. Tee ise on oma 10km pikk, põllutee. Scott isegi sõitis tegelt tee pealt ära rohu peale, sest seal sõites ei kogune ratta koobastesse seda savi, mis siin sopa asemel on. Muidu koguneb seda savi nii palju, et rattad jäävad lõpuks kinni. Mõnus off-road sõit oli :D peab ikka auto vahetuse peale mõtlema :D 

Meie õnn, et Row ja Scott burrenis elavad ja et nad kodus olid ja et nad lahkesti meid aidata viitsisid. Muidu me oleks ilmselt ise proovima hakanud ja kuskile kinni jäänud. Kus me oleks ilmselt õhtuni passinud, sest Greg ja Karina on ka kodust ära ja ei tea millal nad tagasi tulevad. 

Nädala sees rääkisin ühe härraga, kelle kaudu me siia tööle saime ja ta ütles mulle, et kui tean eestlasi kes siia tulevad ja kellel on mehaanilised oskused, koos traktori ja/või rekka load, et võin tema numbrit jagada nendele, et ta leiab neile tööd. Ta nagu on siinsetele farmeritele vahendajaks, otsib neile töölisi. Ma siis kuulutasin seda Facebookis ka ja mõned üksikud võtsid minuga ka ühendust et seda numbrit saada. Võttis ka üks poiss, kes oma tüdrukuga vajavad varsti uut tööd, sest nende puuvilla töö hakkab läbi saama. Ja tuli välja et nad asuvad Wee waas. Linnas mis on meist umbes 50km kaugusel, kust läbi me alati sõidame, kui Narrabrisse süüa ostma lähme. Leppisime siis kokku ka, et saame laupäeval kokku, et nad on seal 4kesi. Tore ju vahest teistega suhelda :) kui me muidugi lõpuks sinna jõudsime olid poisid  parajalt umbes juba. Eelmisel päeval olid kellegi sünnipäeva pidanud ja noh nagu ikka, pidu venib mitme päevaseks. Vahest peab ju lõdvaks ka laskma, pärast pikki ja raskeid töönädalaid. Algul ei teadnud kas üldse kohale minna, sest kes seda teab, mis inimestega tegu ja see et nad juba täis olid, ei aidanud just kuidagi kaasa. Aga tegelt olid täitsa toredad poisid ja ilmselt oleks meil lõbusam olnud, kui me oleks kõik ühel lainel olnud :D üks poiss on seal olnud juba üle kahe aasta, töötab seal sponsorviisaga. Teine tüüp tuli sinna oma tüdruksõbra ja tolle sõbrannaga. Tüdrukuid me ei kohanud, nad olid puhkama läinud. Kuigi üks nendest piilus aknast pidevalt. Tea mispärast ta põgenema pidi. Kauaks me sinna ei jäänud, sest kaua sa ikka purjus inimesega juttu ajad, kes paistis vaikselt ära ka väsima. Leppisime kokku et teinekord saame jälle kokku. Tegelt oli tore ja huvitav oli kuulda mida teised teevad. 

Kes veel ei tea, siis mingi kui aega tagasi käis siin TV3 dokumentaalsaadet tegemas, eestlastest Austraalias ja mis nad siin teevad ja kuidas hakkama saavad. Seda vist näidati Eestis ka juba. Me vaatasime ka siis seda netis. Juba saate nimi oli nõme minu meelest. Paradiis ja orjatöö??  Igatahes nad käisid siis mööda Austraaliat ja intervjueerisid erinevaid inimesi, erinevates valdkondades. Selles suhted, et saatel polnud midagi viga, kui siis võibolla nimi aga mind häirisid paljud inimesed selles saates. Olid mõned kes töötasid kuskil tomati või maasika farmis, kus on suht kiire liinitöö. Kes vähegi enne siia tulekut viitsib uurida, teab et selliseid liinitöö kohti tasub vältida. Aga selle asemel nad olid seal ja kurtsid milline orjatöö ja kui jube ja sada häda. Aga palun väga, võtta Gumtree lahti ja otsi uus koht. Tuleb lihtsalt natuke rohkem uurimistööd teha. Oli inimesi, kes saates osaleda ei tahtnud, sest neil ei läinud nii hästi ja ei tahtnud seda kodustele näidata. See on ok. Mis sa tuled sinna saatesse kurtma, mis orjatööd sa teed, kui see on sinu enda kätes, et parem koht leida. On ka palju selliseid juhtumeid, kus minnakse sellistesse hostelitesse, kus hostel peab muretsema sulle töö (enamasti on sellised siis puuvilja farmid vms). Inimesi 10 korda rohkem kui tööd. Samal ajal kui sa seal tööd ootad, maksad elamise ja söögi eest. Ja lõpuks on seis kus sul pole raha isegi sealt lahkumiseks. Aga jällegi, ma ei näe et siin tuleks süüdistada neid hosteli omanikke või Austraaliat, et mis tingimustes nad peavad küll olema jne. Keegi ei käskinud sul sinna minna või sinna nii kauaks jääda, et sul raha otsas on. Kui sa ikka vähegi tahad, leiad sa parema töö. Ja enne siia tulekut võiks natuke uurimistööd ka teha, kuhu tasuks minna ja kuhu mitte. Meid aitas palju teiste blogide lugemine. Aga eks paljud tulevad siia, arvates et siin saab miljoneid ilma millegi eest ja lahe on olla. Ja ilmselge loogika on, kui kuskile koguneb liiga palju inimesi, siis seal ei saa ju piiramatus koguses tööd olla. Nagu praegugi, kõik ronivad Põhja-Austraaliasse, sest talv on tulemas ja seal on soe. Aga noh, kui sa just raha kogunud pole ja sinna puhkama ei plaani minna, siis ära roni sinna, seal ei jagu seda tööd kõigile. Aga noh, see on kõigest minu arvamus. Eks kõigil on õigus oma arvamusele ja kui nad arvavad et austraallased on orjapidajad, las nad siis arvavad ja las siis rügavad edasi seal "orjatööl". Eks lihtsam on viriseda ja teisi süüdistada, kui ise midagi ette võtta. 

Nädal on meil muidu igavalt mööda läinud. Külvamine jäi pooleli, sest oli vaja vihma oodata ja Keijo tegi muid nipet näpet töid. Mina käisin kolmel päeval Row juures lapsi hoidmas. 

Mitmel korral oleme ka oma tulevikku arutanud. Mis teha, kui kolm kuud farmipäevi tehtud on. Kas jääda maale või minna siiski linna õnne otsima. Linnas on suuremad palgad, tõsi. Aga seal peab oma enda elamise eest maksma ka. Ja üürid pole just odavad. Ja kui sul hästi läheb, saad töötada kodu ligidal ja sul pole autot vaja. Aga üldjuhul on sul autot või ühistransporti ikka vaja ja sellele kulub juba ka raha. Lisaks on linnas palju ahvatlusi, mis neelab ka suurel hulgal raha. Lõpuks teenid ikka sama kui mitte vähemgi. Ja farmis olles on lihtsam oma puhkuse osas läbirääkimisi pidada. Kui linna lähed, siis võibolla ei saa nii palju puhkust, kui siin saaks. Seda enam et jõuluks plaanime jälle kaheks kuuks koju minna. Niiet otsustasime siiski paika jääda, nii kauaks kui vähegi võimalik. Ja kui peame siit lahkuma, siis ehk saame oma uue eestlasest tuttava juurde puuvilla farmi :). Siis on kaks ühes: hea töökoht ja kolmekesi parem. 3 on ju seltskond. Huvitavam. Keijol vähemalt. :D Keegi kellega vahest nädalavahetusel lõdvaks lasta ja paar drinki teha. 

Aga noh see on veel kauge tulevik. 

Mõned pildid ka sellest nädalast

Row'l on 6 imearmsat väikest kutsikat. 

Käisin Nedi ja Harris'ega pargis. 

Maalapsed! Redel köiega traktori järgi ja neil ongi kreidel valmis. 

Emu jooksis kõigepealt paremalt vasakule üle tee. Jooksis natuke põllul ja siis keeras otsa ringi ja jälle tee peale. Tee peal viskas külje maha, niiet suled lendasid, libises teeserva ja keeras otsa ringi ja jälle tagasi põllu peale. Milleks selline kilplase mäng :D 

Vahest tundub et aeg läheb ikka liiga kiiresti mööda

Jube mõelda et nädal veel ja juba on Juuni käes. Kuhu küll aeg kaob?? Sel nädalal pole vist midagi erilist toimunud ka. Sama vana asi, Keijo põllul ja mina teen nipet näpet töid. 

Treenin hobuseid jätkuvalt autoga. Ja neljapäev ei olnud kohe üldse hea päev. Minu lemmik hobune Woody, kes tavaliselt on väga rahulik auto kõrval joostes, keeras ära :D lihtsalt lambist hakkas tagasi tõmbama, et saaks lahti. Tükk aega kargas ja tõmbas ja ajas mulle hirmu nahka. Lõpuks kui ta lõpetas, selleks ajaks oli ta oma päitsed suhu tõmmanud. Ma siis ronisin autost välja ( kaassõitja uksest, sest ta oli juhi poole peal ja ma ei julgenud sealt poolt minna, sest ta oli ikka väga ärevil ja kartsin et kui tal ukse nina ees lahti teen, hakkab ta jälle märatsema.) läksin ümber auto tema juurde, vaikselt ja ta hakkas jälle tagasi tõmbama ja ei lubanud ligi. Mitu korda üritasin ja lõpuks otsustasin raadiosaatja teel Gregi kutsuda. Aga sel autol on paha raadiosaatja ja vahest pole sel levi selle põllutee peal. Õnneks Keijo külvas seal samas ja võtsin Keijoga ühendust ja tema siis võttis Gregiga ühendust. Ma muidugi ei teadnud kas Greg mind aitama saab, kui hobune ligi ei lasegi, aga vähemalt ma pole üksi :D Greg sai talle õnneks nii palju ligi et tõmbas talt päitsed üle kõrvade peast ära. Woody pani kohe jooksu, (kodu jäi teise suunda) siis jäi seisma. Nuusutas korra õhku ja võttis suuna kodu poole. Nii huvitav oli vaadata. Ta muidugi hakkas üle põllu jooksma, mitte tee peal. Greg ütles et talle jääb aed ette, et läheme ajame ta nurka ja saame ta uuesti kätte. Kõik sujus hästi, ma sain ta ilusti kätte ja hakkasime siis vaikselt tagasi kodu poole minema. Kuna olime veel põllu peal siis sõitsin vaikselt et ta saaks rahulikult käia, ilma komistamta. Ja usukusin et see rahustab ka teda, mis iganes see ka enne polnud mis teda hirmutas. Aga siin põldudel on hästi palju auke.  Mulla sees on enne vesi olnud ja kui see ära kaob siis muld vajub sisse ja tekivad augud, mõni suurem, mõni väiksem. Meile jäi aga suht suur ette ja jäin seisma, et mõelda kuidas ma sellest mööda saan ilma et hobust jälle ei hirmuta. Enne kui jõudsin midagi teha, kui käis väike kõps ja vaatasin aknast välja kuidas Woody oli tagajalgadel ja ilmselt meie mõlema üllatuseks, köis tuli auto küljest lahti ja Woody kukkus selili. Kargas aga kohe püsti ja pani aga kohe kodu poole ajama. Kuna tal olid päitsed ikka peas ja köis selle küljes jäi talle jalgu. Siis ta hakkas vaikselt käies edasi minema. Greg küsis, et mis arvan kas püüan ta uuesti kinni, aga ma arvasin et kui teda nüüd taga ajama hakkan, siis ta võib jooksma hakata ja siis oma päitsete otsa komistada ja endale viga teha. Seega lasime tal vaikselt kodu poole jalutada. Mina sõitsin talle vaikselt järgi. Woody läks rahulikul aia juurde ja ootas et ma teda sisse laseks. :) Greg ütles et ma ta aia sees kinni seoks, et see pidavat hobuse karistus olema ja nii pidid nad õppima. Kas see ka päriselt nii on, ei tea. Aga kahtlen. Uurisin ka ühelt hobusekasvatajalt Eestis (tervitused Sanna :D ) ja ta ütleb et hobustel on nii lühike mälu, et vaevalt ta mäletab mille eest teda karistatakse. Ma ausalt kahtlen kas ta üldse aru sai, et see mingi karistus on :D ja vaevalt ta siis ka mäletab, et teda karistati :D igatahes ma siis sidusin ta aia külge kinni. Kuna ta mul auto küljest lahti sai ( seal oli mul ainult üks sõlm ) siis tegin nüüd kaks korraliku sõlme, nii ma vähemasti arvasin. Paar tundi hiljem avastasin et Woody oli end jälle lahti tõmmanud. Kuidas, ma ei tea. Sest kui ma need sõlmed tegin, siis tõmbasin ka veel ja see ainult tegi selle sõlme tugevamaks, tõmbas nagu rohkem kinni. Niiet see hobune on mingi Houdini :D 

Rääkisin sellest ka Karinale ja ta ütles et me Gregiga läheks temaga õhtul uuesti jooksma ja kui ta püüab veel tõmmata siis peab lihtsalt vaikselt edasi sõitma. Mitte kiiresti, et ta ei kukuks aga vaikselt et tema vastu punnimisele mitte järele anda. Kui me alati seisma jääme kui ta tõmbab, siis ta õpibki selle järgi et ta võib nii teha, kui me teda aga edasi tirime siis ta saab aru et ta ei tohi nii teha. Nii me tegimegi. Eks paistab kas ta edaspidi on korralik poiss või mitte :D aga kui Woodyga peaks kunagi midagi juhtuma kui ma teda jooksutan, siis tulgu vaid minuga õiendama, et minu süü, sest auto järgi jooksutamine ei saa olla normaalne viis treenimiseks. 

Aga huvitav on ikka, mis asi pani Woody niimoodi käituma, sest ta on tavaliselt väga rahulik auto kõrval. Teine hobune, keda ka jooksutan, on tavaliselt väga närviline, iga väiksemgi auk, mis autot natuke kõigutab, teeb teda ärevaks ja tavaliselt tema hoiab autost nii kaugele kui köis seda võimaldab. Woody aga jookseb kohe auto kõrval, nii et köis on lõdvalt. Mis nüüd valesti oli, kui vaid teaks. Ütleisn Gregile ka et juu tal sai jooksmisest villand :D 

Täna läksime Narrabrisse toidu shoppingule nagu alati ja plaanisime ka kinno minna. Tavaliselt on pühapäeviti saal suht tühi, täna aga oli saal suht täis ja me pidime istuma teises reas :D päris hea kohe ekraani ees istuda :D õnneks on see väiksem ekraan ka. Pool tundi saime vaadatud ja käis plõks ja kõik läks pimedaks. Siis läksid hädaabi tuled põlema ja tulid ütlema et on voolu katkestus ja lubati veerand tunni pärast teada anda kas saab filmi edasi vaadata või mitte. Kahjuks pidime siiski lahkuma, sest elektrikud ei osanud öelda kui ruttu nad voolu tagasi saavad. Saime niiöelda uued piletid, mis iganes filmi järgmine kord vaatame tuleme. Mõtlesime siis et lähme võtame enne kütet ja siis poodi. Poolel teel avastasime et aga kui linnas voolu pole, siis ilmselt ei saa kütet ja kas poodigi saab? Kütet ei saanud aga poodi õnneks ikka sai. Poes olles aga õnneks tuli elekter tagasi  ja saime siiski kütet ka auto jaoks :) lõpp hea, kõik hea. Kahju ainult et filmi lõpuni ei näinud. 

Vat sedapsi. Selleks nädalaks jälle kõik. 

G'Day

No tere jälle. Mis põnevat teil toimunud on? Meil ikka ühtteist on toimunud küll. Katsun siis nüüd tagasi nädala algusesse mõelda ja järjekorras kirja panna. 

Nagu eelmine kord kirjutasin, juhtus meil väike õnnetus Gregi autoga. Ja Keijo lohutas mind et see on nii väike mõlk. Ja noh nii oligi. Esmaspäeval tegid nad selle kohe korda ja auto on nagu uus :D nagu poleks midagi juhtunudki. Viuh! Läks hästi seekord :D 

Keijo käib meil ikka põllul tööl, külvab hoolsasti. Mina jooksutan hobuseid ja koristan tube. 

Ainuke põnev päev oligi tegelt eile. Oli lambapügamise aeg. Neil on umbes 20-30 lammast, nagu ma aru sain siis lihtsalt katsetavad, et kuidas neid kasvatada on, et võib olla hakkavad nendega tegelema. Sest neil on lisaks sellele farmile (Gnomery), teine farm veel. Nad ostsid maid kunagi juurde ja maaga koos said siis selle teise farmi, Waterford. Ja seal on kohe suur kuur ehitatud, spetsiaalselt pügamiseks. Pügamine toimub niiöelda teisel korrusel ja kui lammas on pöetud, siis saadetakse ta väiksest liumäest niiöelda maja alla, kus on siis aedikud. Nii kui lammas on pöetud, tuleb vill tõsta lauale ja nokid sitased tükid välja. Puhas vill, mis põhimõtteliselt on kõik ühes tükis, läheb ühte kotti ja siis sitased tükid teise. Karina õde, Row rääkis veel et kui on ikka suure villa tootmisega tegemist siis veel kontrollitakse villa tugevust ka, et võtad ühe salgu ja katsud seda katki tõmmata. Kui läheb katki, siis see vill läheb veel eraldi kotti. Lisaks veel jäära ja emase lamba vill läheb ka eraldi. Mulle meeldis Row'ga töötada, sest ta muudkui õpetas ja seletas, et kuidas ja miks midagi teha. Noh eks ta on õpetaja ka :D Õpetas ka kuidas seda suurt ühes tükis olevat villa kogust lauale visata nii et see lendab ilusti laiali lauale nagu laualina. Mul see nii hästi välja ei tulnud, kui tal aga ega see just nii oluline polnud ka. Greg viskas koguaeg lihtsalt ühes suures pallis lauale. Sain ka pügamist proovida. Mina tegin ainult natuke ja mul oli juba higimull otsa ees, et lammast maha suruda ja samal ajal teda pügada. Ja ma tegin lihtsat osa, selja peal. Aga teha terve lammas ja veel kõik 20-30 mis meil oli. Tubli poiss oli see, kes meil pügamist käis. Ja hästi naha lähedalt pidi võtma aga ma kartsin talle sisse lõigata, mis on muidugi väga normlaane, sest enamik neist ikka veritses seal. Huvitav päev oli igatahes. Kuigi ma ütleks et mitte just minu lemmik. Villaga mässamine mulle ei meeldinud väga, haises ja rasvane oli ja sitt ja veri. Puhh. Kuigi pean ütlema et miskipärast mind häiris see rohkem kui see verine vill mind puudutas kui sitane vill :D ja raske oli vaadata ka kui paanikas need vaesed lambad olid ja kuidas nad veritsesid. Karm. Aga noh see kõik polnud midagi selle kõrval kuidas need lapsed seal neid lamba tallesi kiusasid. Ja keegi vanematest midagi ei öelnud ka midagi. Küll nad üritasid nendega ratsutada, kiskusid neid sabadest, jalgadest, kust iganes kinni haarata sai. Eks nad üritasid teha, mida Greg tegi, et püüdis nad kinni, et viia pügamisele, selleks tuli võtta tagumistest jalgadest kinni ja risti väänata, et ta selili saada. Aga need lapsed paistisid seda lõbu pärast tegevat ja viskasid ja väänasid seal väikeseid tallesi. Ma usun et need lambad olid seal juba niigi paanikas, ilma nende laste kiusamisetagi. 

Pärast tõime nad siia, meie farmi tagasi. Greg tahtis neile veel rohtu seljale pritsida. Siis aga lapsed tahtsid minna Wee Waasse laadale ja Greg käskis mul nad autost maha laadida ja aedikusse ajada. See oli ka tükk tegi, sest nad kartsid seda kaldteed, mis autost maha viis. Aga kui üks juba minema hakkas siis õnneks läksid teised ka. Sain ühe talle ka kätte ja kaisutada teda. Nii armas ja pehme oli. :) 

Pärast pidin veel lehmi üksi ajama minema. 

Me ehitasime esmaspäeval Keijoga siia ligidale elektriaia ja eile kui me pügamas olime, siis Karina tõi lehmad siia aedikusse. Ja tuli ka siis pügamisele. Aga pärast kui ta koju tuli siis lehmad olid sealt välja saanud ja nende maja juures ringi uitamas. Greg sai muidugi peatäie sõimata, sest Karina arvates oli aed valesti tehtud. Greg käskis meil ainult ühe traadiga teha ja Karina arvab et seepärast nad saidki välja. Kuid Greg vaidles vastu et see ei loe kas on üks või kaks traati, kui seal on elekter sees, nad ei tule sealt läbi. Ilmselt polnud elektrit sees. Igatahes ma pidin need lehmad siis tagasi teise karjamaale ajama. Greg küsis ka et kas saan hakkama üksi, sest tavaliselt oleme Keijoga kahekesi teinud. Aga polnud rasket midagi. Nad on ühes pundis nagunii. Ma lihtsalt utsitasin neid autoga et nad liiguks selles suunas, kus vaja. 

Eile hommikul pidin minema nende vanemate poegadega lambaid siia ajama. Ja ma arvasin et noh see peaks lihtne olema, et nad ikka farmeri pojad ja neid lambaid pole ju palju ka. Aga noh nad ei osanud seda asja ikka kuidagi. Niisama lollitasid vist motikatega. Muudkui ajasid neid erinevas suunas ja pidevalt ajasid neid laiali. Kui me oleme karja ajamas käinud, siis Greg ütles koguaeg et üks olgu karja taga ja teine ääres. Ja see kes on taga, saab ka teist äärt valvata kui vaja. Me olime eile kolmekesi ja pisike punt lambaid ja mina ei tea mis asja need poisid tegid enda arust aga karja ajamine see küll polnud. Aega võttis ka rohkem kui oleks pidanud võtma. Aga noh pole minu asi midagi öelda. :)

Aa ja oma esimest ussi nägin ka eile. Pruunmadu vms on nimi ja kõige mürgisem pidi olema. Karina sõitis paar korda autoga üle ka, iseasi kas ta surma sai aga õnneks oli see kodust ikka suht kaugel ka. Karina ütles et tegelt nad peaks ka juba talveunne minema, et mis see siin ringi uitab. 

Sellega on vist jälle nädalaks kõik. Aa ma sain suure traktoriga ka sõita. Pidin siit farmist teise viima, oma 20km :D

 Sellega sõitsingi. 

Row kutsikad :) tegelt oli neid vist 6-7tk. Tulevased karjakoerad. 

Daamid ja härrad juuksuris

Sain ka proovida :)

Veiste tagaajamine 

Keijo traktor. 

Banjo naudib tuult oma kiharates :D 

Väike sisalik

Küntud ja kündmata. Täitsa ilus.

Ikka ühtteist tuleb veel meelde. Karina küsis mult et kas Keijo on rahul traktori peal, ütlesin et jaa, aint et ta on kurb et me enne viljalõikust ära peame minema, sest siis saab meil 6 kuud täis. Aga Karina ütles et me võime vahepeal ju paariks kuuks ära minna ja siis oktoobris tagasi tulla. Samas nagu ütles ja et või võite kogu see aeg siin ka olla. Sellest ma päris aru ei saanud, et mismoodi, sest siis me oleks rohkem kui 6 kuud, eks peab üle küsima mis ta selle all mõtles. Vb mustalt töötamist või kes seda teab. Meile sobiks siia jäämine muidu väga. Ja Karina ütles et neile sobiks ka, sest nad juba teavad et Keijo on hea kiire õppija ja ta sobiks kombaini. peale hästi. Ja siis nad ei pea jälle muretsema uute inimeste otsimise pärast. Ja siis ütles et nad paneks siis mind ka vilja lõikama :D ei teagi mida sellest arvata. Lahe oleks aga samas kardan ka, sest ei julge nagu selliseid töid väga vastu võtta. Pärast keeran mingi käki kokku. Aga noh see nii kaugel, pole mõtet sellepärast veel pead vaevata. Ok. Sellega peaks km nüüd kõik olema. Tsau pakaa!

Jälle üks põnev nädal möödas

Aastake jälle juures, pidin mitu korda mõtlema, kas olen nüüd 26 või 27 :D on ikka tõsi küll, peale 25ndat sünnipäeva on raske oma vanust meeles pidada :D sünnipäeval midagi erilist ei teinud aga minu jaoks oli väga põnev tööpäev. Sain hirmsasti upitajaga tööd teha. Karina tahtis maja ümbert  võrkaia ära võtta ja selleks ma aitasin Gregil aiaposte välja tõmmata. Eelmisel päeval ma juba lõikasin võrgu küljest ära. Greg pani postile keti külge ja mina siis tõmbasin upitajaga välja. Mõnedel postidel olid suured tsemendi tükid küljes ja olid ikka päris rasked. Pärast tõstsin need auto kasti ja viisime nende prügimäele. Kohati oli töö raske aga samas sai ka palju lihtsalt upitajaga sõita. Ja Gregiga on natuke hirm töötada ka. Äkki teen midagi valesti, mis siis saab jne? Teen ju asju ka, mida naisterahvad tavaliselt ei tee. Keeran pärast mingi käki kokku. Keijo töötab meil nüüd külviku peal. Beniga teevad kahes vahetuses. Keijo hommikul 7.30-20.00 ja Ben laseb öösel. Teisipäeval ütles Karina, et neil on nädalavahetusel jälle võistlused ja oleks vaja hobuseid treenida, mis oleks minu töö. Mõtlesin, et jess, saan ka lõpuks hobuse selga. Nope, eksisin. Ma seon nad auto külge ja jooksutan neid nii. Sõidan umbes 10km/h. Eks siin on see ohutuse värk sama hull nagu Inglismaal ja nad ei julge mind hobuse selga panna, äkki kukun ja juhtub midagi minuga, siis nemad maksvad selle eest. Neil on 4 hobust. Üks on hästi rahulik ja Karina ütles, et kui selle hobuse jalad korda saavad ( mingi probleem kapjadega ), siis temaga saan ratsutada. Igatahes jah, hommikuti käin siis kahe hobusega "jooksmas". Vahest miski ehmatab neid ja hakkavad kargama ja kiskuma, aga muidu väga hull polegi. Neljapäeva õhtul pidin kolm hobust väiksest koplist suurde viima. Hakkasin neid siis ükshaaval viima ja viimane sattus nii paanikasse, sest arvas et teda jäetakse üksi ja läks ikka täitsa segaseks. Kargas ja hirnus mis hirmus. Ootasin siis millal ta maha rahuneb ja ise minu juurde tuleb, ise samal ajal podisesin et loll loom, kui ta kohe minu juurde tuleks, ma viiks ta kohe teistega kokku juu. Lõpuks ta vist taipas seda isegi ja tuli siis minu juurde ja sain talle rakmed pähe. Hakkasin siis värava poole minema ja lahti tegema, aga ei saanud korralikult lahti ja Zaffire muutus jälle kannatamatuks ja kukkus mind oma peaga togima, et umbes tee juba kiiremini :D ma muidugi  hakkasin natuke ka kartma et äkki ta hakkab jälle kargama ja tõuseb tagajalgadele. See poleks väga hea olnud, sest ma olin suht nurka surutud ja oleks seal siis vist paraja hoobi saanud. Lasin Zaffire lahti ja ronisin kähku üle aia. Tema aga hakkas jälle siis aias ringe tegema. Tegin siis värava väljastpoolt lahti ja jäin teda ootama et ta jälle maha rahuneks. Lõpuks tuli siis jälle minu juurde ja sain ta ilusti teise aeda toimetada. Kui rakmed kaelast ära sain, küll pani siis suure kihutamisega teistele järgi. Igavesti hirmuäratav aga ka mõnus on nendega toimetada. Hobune, kellel on kapjadega probleemid, Pole Dancer ehk Paulie, temal ma pean hommikuti ja õhtuti kapjasi puhastama. Algul oli hirm suur, et mismoodi ja kuidas, ma ei julge tema jalgu näppima minna. Aga nüüd pole enam midagi. Ta ise tõstab juba jala üles kui näeb mind kruvikeerajaga tulemas :D ma tavaliselt teen seda tema söötmise ajal ka, siis ta sööb rahulikult ja ei lähe kuskile. Reedel aitasin siis Gregil nende rekkaga, mille järel neil siis see hobusetreiler on. Ta võttis armatuuri lahti ja pani raadiosaatja sinna, nüüd oli vaja see tagasi panna. Mina ühes otsas ja tema teises otsas kruvimas. Keijo oli enne mingi raami teinud sellele raadiosaatjale aga Greg pidi seda raami natuke muutma ja tõi raadiosaatja natuke välja poole, mille tõttu see jäi natuke viltu.  Ise siis istsitas ja ütles et teeme nii et see on Keijo süü, tema tegi selle raami :D hiljem pidin Keijo juurde põllule sõitma, sest tal oli külvamise ajal mingi voolik kaduma läinud ja viisin talle siis uue. Pärast tagasi tulles, tahtis Greg et ma tema Hiluxiga rekka käima tõmbaks. Pani siis köie kahe auto vahele ja ütles et: "dont pull up too fast" mida ma tõlgendasin sel hetkel et ära liiga järsult tõmba ja ütleisn et jah, ma tean. Tõmbasin rekka käima ja Greg viitas käega et aitab. Jätsin auto seisma ja pöörasin pilgu peeglist ja tõmbasin käsipiduri peale ja kuulsin vaid kuidas Greg hüüdis: aaaah!!! Ja käis kõmaki. Ei saanud arugi, mis toimus.  Lõin pea ka päris kenasti ära. Greg pani rekkaga hiluxile tagant sisse. Läksin autost välja ja Greg ütles et mis ma sulle ütlesin: "dont pull up too fast" millest ma siis sain tagantjärgi aru, et ära liiga ruttu pidurda. Rekkal pole kohe pidureid, kui neid alles tööle panna. Seega kuna ma jäin kohe seisma, ja tal polnud pidureid siis sõitiski tagant sisse. Kõige hullem ongi et ma tean sellist väljendit nagu pull up ( seisma jääma) aga sel hetkel ma sain asjast aru nagu et ära köit liiga järsku tõmba. Ja noh ta oleks võinud end tegelt natuke paremini väljendada ka ja hoiatada, et pidureid pole. See pole asi mida ma teaks lihtsalt niisama, et rekkatel kohe pole pidureid. Aga noh õnneks ei olnud asi väga hull ka. Noh nii Keijo ütles mulle. Kasti tagaluuk on natuke mõlkis. Greg natuke karjus. Ei saanudki aru kas karjus minu peale või olukorra peale aga siis ütles mulle, et ma sõidaks nende diisli tünni juurde, et paar kanistrit oleks vaja täis panna. Kui sinna läksin siis kuulsin et natuke lasi omaette auru välja, karjus ja ropendas. :D aga tegelt ma olen ülimalt õnnelik ja salamisi tänulik talle et ta minu peale väga ei karjunud. Ma olin niigi paanikas. Aga kui ta natukese ajapärast minu juurde tuli siis oli kõik korras. Suhtles minuga rahulikult ja viskas nalja, nagu vahepeal poleks midagi olnudki. Siis nad läksid nädalavahetuseks ära ja ma olin terve nädalavahetuse mures, et tea kas nii kergelt pääsesingi või on veel midagi tulemas. Täna kui nad tagasi tulid, siis ei teadnud ka mida oodata. Aga kõik oli ikka korras, me grillisime hetkel. Või õigemini üritasime. Siin on mingi väga ohutu süsi, mis kuidagi ei taha põlema hakata. Greg pakkus oma gaasigrilli, naljatas, et ei taha et me ometi nälga sureks. Jätkasime siiski oma grilliga, mille lõpuks ikka õige kuumusele saime. Hiljem siis Greg tuli veel juttu rääkima. Me sel hetkel olime juba söömise lõpetanud aga palju šašlökki oli veel järgi. Ta siis küsis et kas oleme lõpetanud et ta näppaks ka tüki. Eelmine kord tegime ka ise šašlökki ja pakkusin siis ka neile ja Greg kiitis et väga hea. Keijo arvas et ju ta lihtsalt viisakusest ütleb, aga juu ikka maitses päriselt, et tahtis täna veel :D igatahes paistab et ta ikka väga pahane selle juhtunu pärast pole. Ütles ma veel et homme Keijo külvama ei lähe, sest vihma sadas ja liiga märg on, et katsub homme selle luugi sirgeks saada. Ma juba vahepeal uurisin netist mis uued luugid maksta võivad, juhuks kui nad peaks selle minu palgast maha võtma. :D Keijo ütles et nad tegelt ei tohiks nii teha, sest see pole ikka päris minu süü, aga halb tunne on ikka. Aga noh eks inimene ikka teeb vigu, eks nii me õpime. 

Eile oli meil vaba. Mõnus kohe, et terve nädalavahetus sai puhata. Tavaliselt on aint pühapäev, siis peab koristama ja poodi jõudma ja kui poest tagasi tuled, siis juba ongi õhtu ja ei viitsi midagi enam teha. Ja see ei tundu nagu üldse vaba päev. Aga nüüd käisime eile juba poes ja täna olime terve päeva kodus. Täitsa mõnus oli kohe. 

Sellega ongi vist jälle nädala jagu juttu kirja pandud. Mõningad pildid ka: 

Käisin upitajaga vanu väravaid põldudelt ära toomas. Mind on ka peeglist näha isegi :D 

Paulie söök. Kruvikas ei ole söögiks, sellega puhastan tema kapjasid. 

Valge täpiga on Call Girl ja teine on Zaffire. 

Valge täpiga on Pole Dancer ehk Paulie ja teine on minu lemmik Woody. 

Emadepäeva grill. :)

Tema on Ned, Karina õelaps, keda vahest hoidmas käin. 

See on siis meie pere. Gregi süles olev laps on Sinclair ja Karina süles olev laps on Kidman. Nende kahevahel on Fletcher ja kõige ääres on Gilbert. See paistab suht hiljutine pilt neist olevat. 

Uuhhh, külm on juu!!!

Njaa talveks kisub. Öösel on healjuhul 5 kraadi sooja ja päeval ka hea kui saab 20 kätte. Mingi mega külm tuul on ka. Eile käisime jälle põllul oksi korjamas ja me enda arust olime juba niigi paksult riides, aga see külm tuul lihtsalt puhus igalt poolt läbi. Eks seal lageda peal oli ikka tugevam ka see tuul. Lisaks kõigele on meie soojapuhur ka katki, saime siis Gregi käest väikse puhuri asemele, kuniks saab suure korda. Mingi radika pidid ka meile muretsema. Karina veel pakkus tekke meile, aga õnneks on meil päris soe tekk. Magades külm pole. Voodist välja saamine on aga omaette probleem. Keijo ostis mingi taimeriga adapteri ja pani nii et soojendus hakkaks hommikul 6st tööle. Kui ma 6.30 tõusen siis on juba soe :) täna ostame ühe veel, et suurestoas samamoodi saab teha. 

Meil on juba 2 kuud siin töötamisest täis ja mõtlesin et peaks uurima kauaks meil siin tööd on. Aga Karina juba tuli ise uurima, et mis meie plaanid on pärast 3 kuud (algselt oli tööd pakutud 3kuuks). Ütleisn et ei olegi plaane. Kui peame minema eks siis hakkame uut kohta otsima. Ta siis küsis et kas oleksime nõus edasi jääma. Et Greg tahaks keijot traktori peale õpetada aga pole mõtet kui me teatame paari nädala pärast et lähme ära.  Ma ütlesin et me oleks väga rahul kui saame edasi olla. Meile meeldib siin ja niimoodi on meil veel 3 kuud tööd kindlustatud. Ja Keijo oleks väga õnnelik kui saaks traktori peale. Muust ta ei räägigi, peale seda kui põllutööd pihta hakkasid. Karina pidid Gregile ka rääkima. Eks paistab kas ja millal Keijo traktori peale saab. Keijo nägu lõi igatahes särama kui talle sellest rääkisin. 

Üleeile ta pidi üht mürgipritsu parandama. Midagi oli seal vaja keevitada. Samal ajal Karina õemees Scott hööveldas meie teed ja jäi kuskil tee ääres kinni, sest seal oli veel suht märg ja mudane. Keijo pidi siis trakoriga minema välja tõmbama. Pärast kui mulle sellest rääkis siis oli nii õhinal ja uhkust täis :D  

Aa. Ükspäev pidime karja ajama jälle. Meie kodu juures on üks karjamaa kus tavaliselt on hobused ainult aga need veised keda me ükskord ajamas käisime, toodi siia. Me pidime siis hobused kõigepealt nendest eraldama ja siis mingi kilomeeter eemal on üks karjamaa kus on üks meeletu suur pull ja mõned lambad. Need pidime selle sama karjamaa kõrval asuvasse karjamaale ajama ja siis need veised kes meie kodu ligidal on, need pidid minna siis sinna kus enne pull ja lambad olid. Segane värk, ma tean. :D mina olin siis autoga ja Keijo tsikliga. Eks see karjamaa oli muidugi hirmus suur ka, võttis aega enne kui pulli ja lambad üles leidsime. Lambad sai kenasti liikuma aga pull seda ei huvitanud üldse. Tema ei liigu ja kõik. Ma põhimõtteliselt võisin talle otsa ka sõita. Lasin signaali ja puha. Mitte midagi. Ega väga välja ei julge ju ka minna, ikka jurakas oli see pull. Keijo leidis mingi suure oksa ja andis laksu talle siis hakkas liikuma. Aga kavalpea läks koguaeg kuskile puu taha varju kus oli maas ka mingid suured oksad et auto või tsikliga ligi ei saanud. Lõpuks kui ta liikuma saime siis hakkas Banjo närvidele käima. Muudkui jooksis pulli ette ja ajas teda nagu tagasi. Lõpuks panin Banjo enda autosse kinni. Küll ulgus ja kiunus ja hüppas mulle muudkui peale. Ta muidugi oli kuskil tiigis ja sita sees käinud, niiet ma olin ikka parajalt sitane ja märg. Oh what a Joy. :D aga ikka oli äge töö. Igatahes. Saime lõpuks need lambad ja pulli õigesse aeda ja samal ajal olid teised veised ka siiapoole tulnud ja nende kahe karjamaa vahel oleva aia juures passisid. Kui pull neid nägi, küll siis hakkas puhkima ja maad kaapima ja tahtis nendega kokku saada. Kuna me pidime teised veised selle sama aia kaudu teise aedikusse saama siis oli vaja pull eemale ajada. Keijo tegeles sellega ja ma samal ajal läksin autost välja et vajalikke väravaid avada ja samal ajal Banjo pigistas end väiksest pilust, mis ma aknasse jätsin, välja ja kihutas Keijole järgi. Vahepeal muidugi Keijo avastas pulli tahapoole ajades et väravad mis kahte karjamaad ja teisi veiseid pullist eraldas oli lahti ja osad olid juba pulli karjamaale tulnud. Õnneks Keijo oli saanud pulli juba eemale ja ta oli joogitünni juures joomas. Mina pidin siis pulli valvama jääma, et see tagasi ei hakkaks tulema ja Keijo läks veiseid ajama. Mina mõtlesin et lähen ajan seda pulli siis veel natuke kaugemale igaks juhuks. Nagu ikka ei teinud ta minust väljagi ja mul polnud mingit oksa ega midagi, et teda piitsutada natuke. Mõtlesin siis lähemale minna ja astusin veel jooginõu peale et suurem paista, ehk hirmutab see teda natuke. Edu! Hakkas taganema. Või nii ma vähemasti arvasin. Tegelt ta valmistus end minu ründamiseks :D. Hakkas juba vaikselt kaapima ja puhkima. Ei julgenud nagu kohe jooksu ka pista, et äkki siis just ründab. Hakkasin siis vaikselt taganema, julgematta oma silmi pullilt võtta. Aga õnneks ta ainult hoiatas ilmselt mind ja ma passisin auto juures teda. Sinna ta õnneks jäigi ja polnud probleemi. Vahepeal tuli Greg ka sinna ja küsis et kas mul on lõbus. Ütlesin et jaa, mulle meeldib karja ajada aga see pull hirmutab küll mind natuke :D ta ütles et pole vaja, aga vaata et ta teistega kokku ei saa, siis alles hakkab nalja saama. Siis ta aitas Keijol veised teise karjamaale ajada ja ütles et ma pean järgmine päev nendele heina tooma. Kui ma järgmine päev läksin siis nägin et mingi 8 lehma olid ikka veel teised aias, ilmselt jäid teistest maha. Ajasime Keijoga need teistega siis kokku. 

Selles suhtes on hea et siin nii suured karjamaad on. Et nendele heina viia, mul läks üle tunni aja :D lihtsalt istu ja sõida upitajaga. Lebo. 

See nädal on meil siin kõhugripp liikvel olnud. Kõigepealt Kidman ja siis teised. Gregil polnud vist midagi. Aga mina käin seal ju koristamas ja siis naljatasime Karinaga et juu ma järgmine olen. Õnneks pole veel midagi. 

Reedel pidin minema meie külas olevasse põllumajandus poodi, hobustele sööta juure ostma. Härra müüja hakkas kohe uurima et kust pärit oleme ja ütles et laupäeval on Narrabris ragbi mäng, et tulge ikka vaatama. Midagi teistsugust. Ja seal on alati palju teisi päkkereid. Kahjuks me aga töötame laupäeviti ja me olime nii väsinud eile ja läbi külmunud et ronisime kohe diivanile teki alla ja vaatasime lihtsalt telekat. Oh meid penskareid. :D olgu. Selleks nädalaks vist jälle kõik. Tsau pakaa!

Veel pilte meie puhkusest :)

                                            Suured taldrikud

 Tarmole paar känguru pilti ka. Pole just kõige paremad, aga noh sõidu pealt on raske saada ka :D

                                                               Pikk, pikk tee :)

                                                          Blue Mountains, Perrys Vaatepunkt

Päikesetõusul

Kolm + 1 õde :D

Kerged poosetamised väksese kose ees :)

Lihtsalt imeilus

Nägin kuidas ühed tüdrukud sedasi pilti tegid, pidin kohe järgi tegema :D

Jube suurem kosk.

Lemmik

Opossum?

Summer Bay surf club. Tegelt Palm Beach surf club :D

Algul ma ei saanud aru, kas oleme ikka Kodus ja Võõrsil rannas, aga kui neid kuuski selle surfi klubi kõrval nägin, siis sain aru. väga tuttav oli kohe :)

   

Majakas. Kodukas on selle koha nimi Stuart's Point

Nagu lehvitaks :D

Palm Beach (Summer Bay) asub poolsaarel. Ühel pool mõllavad ilusad suured lained, teisel pool on ilus ja vaikne.

Päikeseloojang Palm Beach'il

Keijo body board. Müüja valis talle selle ja mulle roosa. Phh, ega ma mingi plika pole :D Ma tahtsin rohelist

Algul need lained hirmutasid mind, aga üsna ruttu sain sõbraks nendega :)

Hmm, kuidas nad sinna said? Mina ei saa kuidagi nii kaugele. Lained toovad kohe tagasi.

weeeeeeee, nii lõbus :D Tahaks tagasi

Järgmiseks peab surfilaua ostma vist :D

oi oi, suur laine tuleb

Pildilt väga aru ei saa, aga tegemist oli suure lainega.

Ma tegin vea ja tulin korraks veest välja ja siis mul hakkas nii külm, et enam tagasi vette ei tahtnud minna, olgugi et ma teadsin et vees on soojem kui väljas.

Suvaline surfar, aga ta oli päris osav,