Põhi või lõuna?

Kui pühapäeval oli meil kindel plaan minna põhja poole sooja siis esmaspäeval juba kahtlesime selles plaanis. Mõtlesime siiski, et paneme rõhku töö peale, küll puhata saab ka ja ega siis soojad ilmad ka tulemata jää. Eile hommikul veel pakkisime viimased asjad ja koristasime toad. Greg ja Karina veel ütlesid et kui me tõesti midagi ei leia, et võime siis tagasi tulla, küll nad midagi meile välja mõtlevad. Karinal oli kohe nii kahju meid minema lasta, ütlesid Gregiga et me oleme siiani parimad töölised olnud. Seda on alati hea kuulda. Jätsime siis hüvasti ja võtsime suuna Tamworthi poole, et minna Kathmandu poodi. Sel hetkel meie ainuke töö ots oli puude istutamine Canberra juures. Selleks oli vaja korralike saapaid ja vihmariideid.   Vahepeal saime veel ühe kontakti, põhja pool üks farm otsis töölisi. Otsustasime siis Tamworthi ööseks jääda, kuna ei teadnud kuhu poole minna, kas lõunasse või põhja. Hommikul saime siis teada, et põhjas meil tööd saada pole. Üritasin siis seda puude istutamis tüüpi kätte saada aga see ja ei õnnestunud. Tore. Kahest tööst sai äkki null tööd. Jälle netti ja Gumtreest tööd otsima. Töid lõunas oli palju aga mitte keegi ei võtnud telefoni vastu. Lõpuks leidsin veel ühe puude istutamis töö, kus võeti ja kõne vastu. :D nüüd siis sõidamegi lõuna poole. Täpsemalt Tallangatta linn Victoria osariigis. Saime veel teada et vaja on töösaapaid, millel on metallist ninad. Me aga ostame eile omale nagu matkasaapad. Keijo oma saabastest loobuda ei tahtnud, aga mina viisin oma saapad tagasi. Siis otsisime poe, kust sai siis neid töösaapaid. Nagu meil autos veel palju ruumi oleks, ostame aga asju juurde :D varsti saab tuludeklaratsiooni siis esitada ja hea asi on et nende töösaabaste eest saab ka raha tagasi. 

Praeguseks kõik. 

6 aastat nagu niuhti!

Teisipäeval sai meil Keijoga 6 aastat täis. Kuus imelist aastat! Palju armastust, nalja ja naeru, kaklemisi ja pisaraid. Pärast kuut aastat paneb ta minu südame ikka kiiremini tuksuma. Eriti tema naeratus.  minu parem pool, minu kõik! Aeg läheb nii kiiresti. Eelmine aasta me avastasime paar päeva hiljem et oih, meil oli aastapäev :) seekord Keijo küsis esmaspäeva õhtul, et millal meie tähtpäev oli, kas 23ndal või 24ndal. Napilt oleks see aasta ka mööda lasknud :D siin veel eriti ei pane aega nagu tähele, mis päev või isegi mis kuu parasjagu on. 

Esmaspäeval toodi meile 190 Angus veiseid juurde. Mulle ikka nii meeldib nendega töötada. Kuidagi huvitavam on veistega tööd teha. Ainult Gilbo, nende vanem poeg käis närvidele, sest ta lihtsalt  muudkui käis ja peksis ja sorkis neid. Greg mitmeid kordi karjus ta peale ja ütles et tahad virutan sulle ka. Aga noh see teda väga ei peatanud. 

Ja nii paljudel nendel veistel olid mingi silmapõletikud, ühel konkreetselt mädanes. Greg pani neile mingit rohtu ka aga kas see midagi ka aitab, ei tea. 

Keijo töötas ikka "lihamaja" kallal. Mingi hetk ta tuli hullu jooksuga meie juurde ja ütles et Karina oli öelnud et nende hoovis on kolm põrsast. Kõik panime siis jooksuga sinna et kinni püüda neid. Karina saatis väikses lapsed tuppa, sest kartis et kui põrsad on siin, siis mine tea kus see ema veel on. Kui ma aga taipasin et nad tahavad nad kinni püüda ja ära tappa, siis ma enam väga ei pingutanud. Üks jooksis mu jalge vahelt läbi ja hakkasin seda taga ajama, teised muudkui karjusid et püüa kinni. Aga ma meelega lasin sellel minema joosta (kuigi usun et poleks teda kätte nagunii saanud, pagana kiire oli :D ). Teised kaks nad said kahjuks kätte. Olgu ma saan aru, et nad on kahjurid pigem ja teevad palju jama, aga krt Greg oleks võinud siis ise nad maha lüüa. Aga sellel asemel Gilbo ja Fletcher hoidsid neid kinni ja lasid koertel neid pureda. Õnneks olid nad kaugel et ma ei näinud mis toimus aga põrsakisa oli kosta ja see oli lihtsalt jube. Me Gregiga jätkasime veiste märgistamist ja lõpuks ma ütlesin Gregile et kas ta käsiks neil see jama lõpetada, piinavad neid loomi niimoodi. Ta ainult naeris sellepeale. Lõpuks aga ta siiski käskis neil seda teha, aga seda pigem sellepärast et ta tahtis et poisid tagasi meile appi tuleks, vaevalt teda need põrsad huvitasid. Niipalju nägin, kuidas Gilbo ühte põrsast vastu maad peksis ja siis viskas maha ja hakkas jalaga taguma. Jube, aga vähemasti lõpetasid vaesekese piinamise. 

Vabandan teie ees, keda see jutt nüüd hirmsasti ärritas, oleks pidanud alguses hoiatama, et nõrganärvilistele keelatud! Karm värk. Loodan et rohkem põrsakesi siia ära ei eksi! 

Esmaspäeval avastasin endalt puugi. Juba teine puuk. Seekord krt jäi pea ka sisse. Loodan et mingit jama ei tekita. 

Hetkel tegeleme pakkimisega. Selleks korraks on siin töö otsas. Lõpetasime ilusti nende lihamaja ära. Muud midagi uut ja põnevat sel nädalal polegi toimunud. Rahulikult möödus. 

Uut tööd veel ka leidnud pole. Põhimõtteliselt ilmselt saaks tööd lõunas. Sidrunite korjamine seal hoos. Ja saaks ka puid istutama minna. Aga kahjuks on siin suht külmaks läinud, lõuna pool veel eriti ja selle töö suhtes ei teki ka just meeldivaid tundeid, siis otsustasime nädalakese puhata ja võtame suuna põhja, põgenema külma eest. Viimased ööd on isegi külmetanud. Hommikuks on härmatis maas.  Darwinis on 26-30kraadi. Pole paha :D ainuke miinus selle asja juures ongi see, et kõik põgenevad sinna, seega palju tööd seal olla ei saa. Aga mine tea. Ja kui tõesti ei leia midagi eks siis tuleb tagasi alla lõunasse tulla :) mis siis ikka. No worries. :) saime Tarvo ja Kelliga ka ühendust ja nad plaanivad kuu keskel ka sinna tulla. Oletades, et me siis ikka seal oleme, oleks tore neid näha! 

Teel darwinisse, hüppame korra ka läbi kohast nimega Gin Gin, seal pesitseb minu sugulane, Kaidi. 

Enne Darwinit on tegelt üks koht, Innisfail, kus on banaani hooaeg. Vaatab sealt ka läbi, ehk saab sealt tööd. Seal ka soojem kliima. Aga jah, tegelt tõenäosus põhjas tööd leida, on suht väike. Aga seiklus ja puhkus tööst kulub ära. Darwinisse otse oleks umbes 3500km aga kuna lähme mööda rannikut, Gin Gini ja Innisfaili siis tuleb pikem tee. 

Gregi ja Karina käest ostsime autole ka katuseboksi. Saame nüüd osa asju sinna paigutada, et autos rohkem ruumi oleks, kui peaks autos ööbima. 

Oma teise aasta viisa päevad on meil ka tehtud, võib põhimõtteliselt avalduse teiseks viisaks sisse anda. 

Istun praegu autos ja vaatan et üks lind istub ühe auto peegli peal ja muudkui vaatab end peeglist. Ja nii iga päev. Ma ei tea kas see on üks ja see sama lind koguaeg või on nad kõik nii edevad aga naljakas vaadata :D 

Olgu. Hetkel vist kõik. Eks see nädal vist on kirjutamist rohkem. Tee peal ikka alati on millest kirjutada. 

Aaa, tahtsin mõningaid pilte panna meie tehtud töödest. 

Pildid siis hobusetreilerist, mida renoveerisime. 

Enne:

Keijo keevitas pingi

Põrand on valmis

Keijo oskab kõike!

Ja pärast. Lagi on ainult tegemata. 

Selline iste siis. Iste käib üles ja sinna sisse saab asju panna. Polsterdamist me ei teinud. 

Köök. Kapid ehitasime ise. (Uhkust täis)

Magamisase 

Panime maja ustele võrgud ette, et putukad sisse ei saaks. 

Enne:

Ja pärast:

Lihamaja enne

Ja pärast: 

Vat nii. Meie CV on igatahes uusi oskusi täis. Keijo võib end ehitajaks nimetada ja mina end värvijaks. Pintsel, rull või spray värvimine, pole probleem :D 

Nädal veel!

Nädal on veel jäänud siin töötamiseks ja vaikselt hakkab kõik üle viskama. Asjad mis enne tundusid kergelt ärritavad, ajavad nüüd ikka tõsiselt närvi. Mul on sedasi alati. Kui tean et midagi uut on tulemas siis vana ajab närvi :D  aga nii on. Eriti meie kallid ülemused. Greg on alati olnud kerge vihastamisega. Aga nüüd tahaks juba talle öelda et Krt tahad ise oma tööd teha või. Teed nii või naa, ikka pole õige. Ben, kes on siin 6 aastat töötanud, ütles ka ükskord Keijole, et vahet pole mis või kuidas teed, vale on nagunii. Ta viriseb algul ja siis avastab et tegelt on ikka kõik hästi. See nädal käisime jälle oksi korjamas. Õigemini mina käisin ja Keijo jäi Gregile appi, sest nad panid omale kaminat sisse. Aga mingi hetk nad pidid pooleli jätma ja Keijo pidi hakkama nende "lihamaja" (majake, kus nad siis oma veisid ja lambaid hakivad) renoveerima. Aga Keijo küsis et kas ta mulle appi ei võiks tulla, sest see on ühele inimesele (eriti tüdrukule) natuke liiga raske töö. Greg nõustus ja ütles et tuleb ka appi. Sel ajal kui nad põllule jõudsid siis ma just olin ühe lõkke juures oksi maha viskamas. Keijo tuli mulle appi ja Greg läks oma autoga oksi korjama. Me viskasime kõik oksad lõkkesse ja Keijo hakkas neid siis põlema panema. Ühel pool oli juba väike leek üleval ja ma hakkasin sinna lehti viskama, samal ajal Keijo susis teisel pool. Mina sain lehtedega leegi päris suureks aga nii kui lehed ära põlesid siis hakkas jälle ära kustuma. Tossas ainult. Greg ilmselt eemalt vaadates sai aru et meil juba põleb lõke. Kutsus siis keijot raadiosaatja teel ja küsis et kas meil on oksad lõkkesse visatud. Keijo ütles et jah. Ja Greg kukkus siis kohe õiendama et mis te siis enam seal passite tööd on ju vaja teha, lõke ju põleb juba. Keijo ütles et ta tahtis veenduda et see ikka jääb põlema, aga Greg ütles et sa ei saa sinna midagi teha, küll see põlema hakkab.  hakake korjama, päeva lõpuks peab tehtud olema. Nagu et kui sellega nii kiire oli, miks ta saatis mind üksi sinna põllule siis. Päeva lõpuks saime selle siiski tehtud ja läksime siis tagasi sinna lõkke juurde et koormat maha laadida jälle ja üllatus üllatus, lõke oli kustunud. Siis umbes nagu podises ka, et miks see põlema ei hakanud. Keijo oleks tahtnud siis talle öeldagi et vat, seepärast me siin "passisimegi". Aga noh mis sa ikka ülemusega vaidled. Ega ei julge midagi öelda ka. Üks asi on tööst ilma jääda aga teine asi on et järgmises kohas võibolla helistavad siia, et uurida kui head töölised me olime. Vaja ikka head soovitajat. Eile hommikul oli ka nii et hakkasime siis selle "lihamaja" kallal nokitsema ja Greg tuli uurima, kas meil on töö olemas. Keijo ütles veel et tal on minu abi ka vaja, sest oli vaja suuri plaate lõigata ja mõõta, mida üksi väga teha ei saa. Mingi hetk hiljem Keijo hakkas siis sae ketast vahetama ja ma siis istusin ja ootasin tema järgi. Greg tuli ka, et mis toimub, miks ma istun. Ütleisn et Keijo vahetab sael ketast. Millega tal oli muidugi ka probleeme, õiget võtit polnud vms. Greg oli siis Keijole kurtnud et ühe ketta vahetamiseks ei tohiks nüüd nii palju aega minna. Marina passib seal ju niisama sinu järgi. Käskis Keijol mingeid näpitsaid kasutada, et umbes kuidas sa ise selle peale ei tulnud. Siis tuli Greg minu juurde ja käskis mul mingid saapad nende majja viia ja siis pesu pesema panna. Mul läks selle peale vb mingi 5 minutit. Tagasi tulles  Greg küsis et mis toimub. Ütlesin, et midagi. Ei saanud nagu arugi, mis asi toimuma peaks. Ta siis kohe jälle nähvas et kas ma ei öelnud sulle et sa pead pesu pesema panema. Ütlesin et panin juba. Siis et oh aa sorry. Nagu mida sa õiendad kohe. 

Siis ta vaatas et Keijo oli kuskile kruvi sisse keeranud (lihamajas) nii et pragu oli puidus. Oh seda vingumist. Keijo see on küll sinust inetu, sa peaks ju teadma et sa oleks pidanud augu ette puurima enne jne. Keijo ütles et ta kasutas vana naela auku ja see puit oli juba pragunenud. Siis jälle tüüp et aa, vana auk oli ees. No siis on ok. Ikka vaja soiguma hakata kohe. Tema töö kuuris on ka pidevalt mingi jama, küll midagi on katki või kadunud või liiga sassis. Siis ta ka umbes soiub et ei tea kes siin nii sassi ajab/või kes katki on teinud. Keijo kusjuures teab väga hästi et katki on seal asjad teinud ta oma pojad. Ja no sassi läheb iga ruum kui keegi oma järgi asju ära ei pane. Keijo üksi seal ei tööta. Aga Keijo oli sel hetkel nii närvis nagunii juba ka ütles et juu ma siis ajasin sassi, eks ma koristan hiljem. Greg selle peale  umbes üritas nalja teha et ma sinu asemel ajaks Marina süüks. 

Ega mul kergem Karinaga pole. Lisaks sellele et ma pean tegema toas töid mis on lihtsalt mõtetud aja raiskamised (kui neil pole mulle tööd anda, andku siis vaba päev) suudab Karina ka üllatada. Eelmine reede lubas vihma ja hommikul kohe Karina pakkus et me võime oma auto tema õe juurde viia ja siis kui tahame farmist välja, võime nende auto võtta. Väga lahke temast, mõtlesin. Tegin siis kiirelt mõned tööd ära, enne kui vihma sadama hakkab ja küsisin siis Karinalt et kas võime Keijoga kähku auto ära viia, sest kui juba sajab, siis on juba hilja. Tema selle peale nähvas et ei tea miks te seda koos peate tegema, mõtetu raiskamine ju. Keijo võib ju tööd edasi teha. Ma olin sõnatu, et mis mõttes, alles ju pakkus. Ja mismoodi ma selle auto sinna viin üksi, kuidas ma tagasi tulen (15km eemal). Ta hakkas siis kokutama et noh jah, noh tule siis minuga, ma viin poisid kooli ja toon sinu tagasi. Et jah. Veidrad. Samas teinekord on nad nii toredad. Õnneks siiski seda toredat hetke on rohkem :D aga vahest minu sisemine draama kuninganna tahaks neile vastu nähvata, et teate vaadake ise kuidas hakkama saate ja lihtsalt laseme jalga. Aga kuna me elame ka siin siis on raske lihtsalt tööriistad nurka visata ja ära sõita. Vaja on ju asjad kokku pakkida ja nende käest on vaja saada farmipäevade tõestust jne :D ega mul tegelt sellist iseloomu päriselt vist pole ka. Ma võin küll ka mingi hetk plahvatada, aga ära ma vist ei läheks. Siis peaks nad mind vist ikka täiega närvi ajama. Tuleb lihtsalt ära kannatada. Noh ega see nii hull ka pole. Nagu ma ütlesin, häid hetki on ikka rohkem, mis kaaluvad halva üle. Näiteks mõtlesime omaette et kui me tuleme oktoobris siia viljalõikuseks tagasi, et uurime kas võime oma auto selleks ajaks siia jätta, kui Eestis oleme. Aga pidime sellest alles siis rääkima. Aga eile Greg ise pakkus kas tahaksime sedasi teha. Oskavad toredad ka olla ;) 

Eile pärastlõunal hakkasid nad veistega töötama. Ma just lõpetasin maja koristamise ja arvasin et lähen aitan keijot edasi, aga Keijol polnud nagu abi otseselt vaja ja Karina pakkus et võin neile appi minna. Mina siis tegin juba endale tuttavat tööd, mida ma Jane juures tegin ja panin neile rohtu selja peale. Fletcher süstis neid ja Greg lõikas sarvi maha. See oli räige. Verd pritsis nagu õudusfilmis. Jube oli vaadata. Küsisin et milleks see vajalik on. Greg ütles et nad üksteisele viga ei teeks ja need sarved kasvaks neile silma ka muidu. Ja kui veised lähevad müügiks, siis see pidi ka kaasa aitama, parem väljanägemine vms. Kuigi sel hetkel nad küll head välja ei näinud. Verd oli ikka igal pool :/ Greg pakkus mulle ka, et kas tahan ka proovida. Aga loobusin, esiteks näha oli et selleks on ikka meeletult jõudu vaja, Gregil endal oli raske seda teha ja teiseks see veri mulle kohe üldse ei meeldinud ja ma ei tahtnud sellele loomakesele otsa vaadata samal ajal tema sarvi kangutades. Vanemad pojad proovisid ka ja siis Fletcher pusis ka ühe sarve otsas tükk aega ja vabandas ka seal umbes lehma ees, et umbes sorry for making it too slow and painful. Karm elu. Täna tuuakse neile 190 veist veel. Ostsid juurde. Nendega tuleb sama teha ja lisaks veel märgistada. Lähme vist ka appi. Ei pea otseselt aga Greg ütles et kui tahame. Aga võib olla teeme seda alles homme ka. Pidid vaatama mis seisus loomad pärast transporti on. 

Keijo hetkel üritab meie autot putitada. Meil on seal üks ventikas vaja ära vahetada ja siis õli vahetus tuleb ka teha. Aga tuleb välja et meil on vist valed jupid. Tellisime need juba ammu ja Keijo käis neil nüüd esmaspäeval järgi ja müüja oli andud talle need asjad ja podisenud midagi et 2006a auto osad. Aga meil tegelt on 2003a. Keijo seda seal poes olles muidugi ei teadnud. Peab tagasi viima. Loodetavasti võtavad tagasi.  

Oleme hirmsasti uue töö otsimisega ka tegelenud. Nii paljud pakkuvad sedasi et elad ja sööd nende kulul aga palka ei saa. Huvitav kas nad leiavad ka siis omale töölisi nii? 

Me ikka paar potensiaalset kohta leidsime ka, aga ei hakka veel neist rääkima, ei taha ära sõnuda :D eks selle nädala jooksul ehk selgub, mis või kus. 

All righty. Selleks korraks vist jälle kõik. Sain oma selle nädalase vingumise ära teha :D Tsau pakaa!