Dubbo loomaaed ja Victoria osariigi töökoht.

Naljakat, valju häält tegevad pärdikud :D

Sain ka wallabyd patsutada :)

Nüüd siis koaala ka nähtud

Jaanalindu kusjuures pole ka enne näinud :)

Hakkasin teda paitama ja ta haaras mu sõrmest ja hakkas mu kätt lakkuma :)

                                          Meie eelmine elukoht. Väljast pole üldse jube :D

                                               Ilusa ilmaga oli selline vaade meie maja ees.

                                                                Korra sadas ka lund

                                                          jess, tööpäev läbi!!!

  Sellise sodi sees pidime siis puid istutama. Ja see kusjuures on suht korralik, mõni koht oli konkreetselt selline, et pole kohta kuhu istudada.

                                 Tamm, udune pool on siis see kus vesi välja tuleb.

                                                   Üritasin pelikani pildistada

                                                                        Tamm

                                                                vombat

                                    On ikka jama küll, kui nii pikk oled, raske maast midagi saada.

                                                             gepardid lõsutavad

                                        Kõik tegid seal pilte, ega me saanud siis halvemad olla :D

Jälle liikvel

Poolel teel Dubbosse, 2,5 tundi veel sõita. Mõtlesin et sisustan seda aega kirjutamisega. 

Reedel oli meil siis viimane tööpäev, ainult 1 tund töötasime. Neljapäeval alustasime seda osa ja see oli lihtsalt kõige jubedam istutamine üldse. Vihma sadas, mägi oli suht järsu tõusuga ja igast risu oli ees, polnud õiget kohta kuhu puid istutadagi. Lootsime tegelt juba neljapäeval lõpetada, aga kõik olid lihtsalt nii aeglased, sest põld oli lihtsalt nii jube. Reedel muidugi hakkasid siis kõik pidutsema, viimane päev ja puha. Tegid õues lõket. Mina läksin suht vara magama, as usual :D Aimee läks ka. ja mingi aeg äratati mind suure kisaga üles, suures toas käis mõll. Vaene Aimee üritas seal samal ajal magada. Käisin vetsus ja läksin suurde tuppa, et Aimee ära päästa nende hullude käest, kutsusin ta meie tuppa magama. Ütlesin veel poistele, et kuidas nad nii isekad saavad olla ja aru ei saa, et see pole normaalne et tulevad tuppa mõllama, samal ajal kui Aimee üritab magada samas toas. Samal ajal kui teine maja on tühi, mingu mõllaku seal. Keijo muidugi hommikul natuke mossitas et ma niimoodi tema voodikoha ära andsin aga noh ho's before bro's :D oma viga et nendega koos mõllata tahtis. Ja tegelt on meie toas üks voodi veel, ta oleks võinud vabalt seal magada. Mul oli lihtsalt Aimeest kahju, ma oleks tema asemel küll tahtnud et keegi mind nende käest päästaks. aga samas, ma ilmselt poleks seda isegi mitte kannatanud, ma oleks nad kohe välja peksnud, kui ma oleks suures toas maganud. 

Laupäeval tegelesime pakkimisega ja eile käisime kinos. Linnast tagasi tulles ostsid Sam ja Ošh omale veel jooke ja Aimee naljatas et ma vist tul täna jälle sinu kaissu. Ütlesin et teen talle teise voodi igaksjuhuks valmis. Me Keijoga läksime magama, kui teised suures toas filme vaatasid ja kõik oli ok. Aga mingi hetk ärkasime suure kisa peale üles, Ošh otsustas Aimeele närvidele käia ja laulis valju häälega. Ta vist arvas et ülejäänud maja seda ei kuule :D tükk aega laulis kuni Keijo läks ütles et aitab juba ja ma läksin igajuhuks uurima, kas Aimee tahab siiski meie tuppa tulla, aga ta juba poolel teel tuli mulle tekkide ja padjaga vastu. Vaeseke. Ošh õnneks mingit jama ei hakanud korraldama, palus minult ja Keijolt vabandust, et meid üles ajas ja läks ka kohe magama. Aga hommikul oli Aimeele öelnud et nende vahel on kõik läbi ja et ta ei tule meiega Dubbosse, läheb Sydnysse. Aimee ei saanud ka päris hästi aru, mis ta valesti tegi, et Ošh tema peale vihane on. Aimee ja Sam tulid meie autoga ja Ošh läks teise auto peale. Me asusime varem teele aga mingis linnas sattusime siiski kokku ja Ošh oli siiski veel nendega, ilmselt ikka jääb edasi. Aga ta oli jälle täis ja vaene Dave (meie töödejuhataja ja nende autojuht) ta oli nii vihane, Ošh pidavat iga poole tunni tagant peatust, küll pissida, küll suitsu teha. Küsis ega me teda oma autosse ei taha, sest ta kardab et järgmises peatuses ta sõidab ilma Oshita minema :D me varastasime Ošhi viina ära ja lasime kähku jalga, enne kui ta märkab :D loodame et selleks ajaks kui me oma majutusse jõuame, ehk ta on kaineks maganud autos vms. Ta on muidu hästi tore, lõbus aga nüüd äkki on ilgelt jooma hakanud (noh vabad päevad, enne käisime tööl, siis ei saanud juua) ja jube tüütu on ja miskipärast ta nagu meelega üritab Aimee närvi ajada. Muidu saab temaga hästi palju nalja. 

Täna oleks meiega äärepealt õnnetus juhtunud. Meie ees mõkutasid kaks autot ja Keijo hakkas neist mõõduma. Meie ees oleval autol oli niiöelda vahtraleht ja ma just mõtlesin et viimaks keerab meile veel ette ja siis äkki keeraski, tema hakkas ka möödasõitu tegema, me olime põhimõtteliselt tema kõrval sel hetkel. Keijo õnneks jõudis pidurdada ja tee oli kena lai ka, et sai eemale võtta ennast. Algul olime kõik nagu shokis ja keegi ei öelnud ka midagi ja siis äkki hakkasime kõik täiega naerma :D selline napikas oli lihtsalt. 

Sattusime täna ka esimest korda politseile otsa. Puhuma pandi. Kuigi puhumisest oli asi kaugel. Keijo pidi selle aparaadi sisse kümneni lugema. :D 

Vat sellised seiklused meil täna siis. Järgmise korrani! 

Emme soovis pilte

Kaugelt paistavad lumised mäed. 

Poosetame Aimeega. 

Poisid tegid lõket. Tähistasid viimast tööpäeva siin. 

Meie asukoht. Veel. Homme kolime ära. Shelley, Victoria osariik. 

Kummitused ja kohalikud

Eile käisime siis pubis. Oleme seal pubis juba ennegi käinud ja omanikud olid lahedad. Naine, Jenny (umbes 40ndates) ja tema vanemad. Toredad inimesed ja vahva oli kohalikega ka juttu ajada. Ja nalja sai. Siis tuli jutuks et poisid on mitmeid öid kuulnud meie maja alt või maja tagant häält (ei saa aru, kust hääl tuleb) mis on täpselt nagu keegi saeks puid käsi saega. Mina tegin mitmeid kordi nalja et vaimud, ja kui üks öö ise ka seda kuulsin siis hakkasin kartma. Algul hirmutas mõte, et äkki ongi vaim. Aga siis hirmutas rohkem mõte, et pärast ongi mingi hull kes käib inimesi pooleks saagimas. Hääl kostis vähe aega aga pärast oli hirm nii suur, et iga pisem krõbin ajas judinad peale. Ei tahtnud keijot ka üles ajada, ta ilmselt oleks minu üle lihtsalt naernud. :D aga Jenny ja ta ema rääkisid et siin on ennegi inimesi selles majas olnud kes väitsid et siin kummitab. Samal ajal muidugi kõik ikka pakkusid varianti, et tegemist on loomaga maja all, ma ise ka algul arvasin, enne kui ise seda häält kuulsin, aga ma ei kujuta ette, mis loom saab sellist häält teha. Täpselt nagu saeks. Ainuke variant oli see et maja all on mingi vombat ja sügas selga mingi maja tala vastu, mis võib isegi sellist häält teha. Aga see selleks, olgu mis ta on. Aga Jenny rääkis et nende pubis kummitab ka. Pubiga koos on ka väike motell. Jenny ise on tajunud, et miski on seal ja on näinud asju. Ja samas on ka paljud inimesed kes on seal motellis ööbinud. Ühes toas pidavat olema lausa kummituse pere, mees, naine ja laps. Mitmed inimesed, on pärast ühte ööd seal toas olles Jenny käest uurinud, et kas ta on näinud midagi ja et nad olid kindlad et selles konkreetses toas on kummituse pere. Jenny ise arvab et, olgugi et tekitab köhedust, tema ei karda neid. Kui nad oleks pahatahtlikud, siis oleks ammu juba midagi juhtunud ju. Tema tütar igatahes ei julge üksi pubis olla ja sinna konkreetsesse tuppa ta oma jalga ei tõsta. 

Niimoodi ma siis istusin baarileti ääres, samal ajal kui kõik teised jõid ja mängisid noolemängu vms. Aga vahelduseks tahaks ju teiste inimestega ja teistel teemadel ka rääkida, mitte ainult oma maja rahvaga ja ainult puude istutamisest :D rääkimata sellest et telekast tuli just Kodus ja Võõrsili nädala kordused. Me küll saime oma majja nüüd teleka ja näeb ainult ühte kanalit, kus ka Kodukas jookseb, aga kedagi teist see ei huvita ja nad pigem vaatavad arvutis filme, siis ma ei saa Kodukat ikka vaadata. 

Igatahes igati vahva oli pubis kohalikega juttu rääkida, igasugustel teemadel, tuli ka juttu kohutavast lennuki alla tulistamisest Ukrainas, Eestist jne. Rääkisid et paar aastat tagasi komberdas pubisse mingi tüdruk. Lõhkised, mustad riided seljas, paljajalu,suht pilves olekus ja nägu läbi pekstud. Palus et saaks helistada. Jenny ütles et väljas on telefoni automaat ( ei tahtnud väga mingit narkomaani pubisse). Tüdruk palus ikka et oleks kangesti vaja taksot jne. Siis Jenny tütar hakkas märkama veidraid asju selle tüdruku juures. Vähe sellest et ta nägu oli läbi pekstud, aga et ta jalad (püksid ), mis tundusid mustad olid hoopis verised ja randmed olid katki. Küsisid siis et mis viga, kas juhtus midagi. Algul tüdruku jutust ei saadud midagi aru, et ta oli kuskil kämpimas ja ta jäeti maha, kõik ta asjad võeti kaasa. Lõpuks igatahes jõuti jutuga nii kaugele et tüdruk põgenes oma poiss-sõbra eest. Too oli ta läbi peksnud ja verised püksid olid tal, sest tüüp oli teda pussitanud jalgadesse korduvalt. Ja randmed olid katki, sest ta sidus tüdruku käed kinni. Tuli välja et tüüp oli teel kuskile siia kanti, kus me puid istutame ja tahtis oma tüdruku ära tappa ja metsa jätta. Aga kuna siin on suht käänulised teed, siis ta sõitis kraavi ja tüdruk lasi jalga. Tüüp leiti ka üles, oli jões, pooleldi uppumas. Kohalikud päästsid ära, kes ei teadnud sellest et temaga oli tüdruk ja mis ta plaanis selle tüdrukuga. Et oleks nad teadnud, poleks nad tüüpi elustanud. Tüüp sai vist 7 aastat, mõrvakatse eest. Aga mis siis saab kui ta välja saab, kes ütleb et ta seda tüdrukut üles ei otsi? Mis elu peab see tüdruk nüüd elama, suure hirmu all koguaeg? 

Jenny ütles ka et ta siiani tunneb süüd, et ta seda tüdrukut esimese asjana narkomaaniks pidas ja ta minema tahtis saata, ilma et korralikult tähele oleks pannud tema seisukorda. Õudne. Elu nagu filmis. Väike koht aga pidevalt neil toimub siin midagi, kes eksib metsa, keda tahetakse peita metsa. Vat nii. Aga tore õhtu oli. Kahju et me juba umbes nädala pärast lahkume. Just sai tuttavaid juurde :D aga heameel on küll et siit peldikust minema saab! :D ok ma nüüd magama. Loodetavasti keegi ei sae täna öösel. :D 

Kindel värk!

Nüüd siis ametlikult jääme siia ka teiseks aastaks. Lennupiletid olid juba ammu olemas ja nüüd ka teise aasta viisa. Neljapäeval taotlesime uued viisad ja reedeks oli juba olemas ;) isegi ei küsitud mingit tõestust et kas ikka töötasime kolm kuud kuskil farmis. Lihtne. 

Töö on ikka sama, midagi uut huvitavat vist pole toimunud. Täna oli poolik päev, puud said otsa. Homme alustame ka hiljem seetõttu. Uued puud tulevad alles 8st. Muidu alustame 7st. 

Istun ja ootan oma dušši järjekorda ja siis lähme kohalikku poodi ja siis pubisse lõunatama. Tsau pakaa. 

Always look on the bright side of life...

Alati leiab halvast ka head. Tuleb lihtsalt positiivselt mõelda. Näiteks. Meil on maja külm. On küll paha, aga kui meil külma kööki poleks, siis meil tekiks probleem oma söögiasjade, mis vajavad külmkappi, varustamisega. Meil on siin väga väike külmkapp, kuue inimese peale. Õnneks on köök põhimõtteliselt sama külm kui külmkapp :D 

Teisest näitest olen juba enne ka rääkinud. Töö. On hirmus raske aga ilusamat loodust pole ma veel näinud. 

Niiet vastab tõele et halb ja hea käivad käsikäes! Niiet soovin teile kõigile palju positiivsust et leida head ja ilu ka halbades olukordades! Olgu asi nii halb kui tahes, kuskil on ikka midagi mis on hea. Peab olema! :)

Ja kui te arvate et mul pidi vist väga hea päev olema, et olen heas tujus. Ei olnud hea päev. Oli palju kirumist, karjumist, vihastamist, kukkumist ja haiget saamisi. Aga tööpäev sai otsa, kõht on täis ja olen oma toas puhkamas. Kõik on hea. Kõik on alati hea, kui kõht on täis :) head ööd!