Saturday, March 14, 2015

Paistab, et peab jälle töökohta vahetama

Tervist.
Teile üksikutele, kes minu blogi huviga ootavad, teil vedas. Ilm on halb ja pole muud teha, kui maha istuda ja kirjutada. Üksikutele seepärast, et ma pole nii heal arvamusel endast ja oma blogist, et arvan, et kõik te nüüd huviga minu blogi ootate, seega jah, vedas teil. :D 
Ega otseselt pole ka midagi palju kirjutada. Tööl olen olnud nüüd juba kaks nädalat ja naudin täiega. Esimesel nädalal tuli mulle aga ühest teisest elektroonikafirmast veel pakkumine. Mõtlesin, et halba ju ei tee kui seda uurima kohta uurima lähen. See firma on kodule ligemal ka, seega hoiaks kütte pealt kokku. Samal ajal muidugi tundsin end halvasti, kuna ei tahtnud ka praegust kohta niiöelda alt vedada. Tükk aega ikka mõtlesin, kas ikka lähen sinna uude kohta intervjuule, et äkki peaks jääma sinna kus juba olen. Tundus nagu vale, alles sain sinna tööle ja juba lasen jalga. Ja üritasin siis end maha rahustada, et juhtub mis juhtub. Mine vaata kõigepealt see uus koht üle, võibolla sulle seal ei meeldigi. Aga siis juhtus midagi, mis järjekordselt tõestab seda, et tõesti asjad lähevad nii nagu nad peavad. Üks hommik kui tööle läksime, ütles Chris, meie töödejuhataja, et teda koondatatakse, firma ei jaksa talle enam palka maksta. Pärast tuli ka suur ülemus meiega rääkima, et jah kahjuks on asjalood nagu nad on ja nad peavad Chrisi lahti laskma. Lisaks hakkame vaatama võimalusi, kuidas mujalt kokku hoida ( elekter jne). Mõtlesin siis, et miks nad üldse mind palkasid siis. Arvan, et eks neil oli lisatööjõudu vaja, lisa käsi. Aga Chris, kes oli töödejuhataja, oli lihtsalt selleks et tööd laiali jagada jne. Otseselt tööd ta ju ei teinud. Nii on üldiselt ju igal pool. Töödejuhatajal on muud kohustuse, konkreetset tööd paraku nad ei tee. Ja palka saavad ju palju rohkem kui tavatööline. Chrisi töökohustused jaotati teiste inseneride vahel ära. Ja noh see uudis tegi minu otsuse palju lihtsamaks. Miks ma peaks jääma edasi firmasse kus on suur tõenäosus, et järgmisena lendan sealt välja mina. Või et võibolla pannakse kogu firma kinni. Kuna mina olen seal casualina tööl, siis  see tähendab, et minust on lihtsam lahti saada kui alalistest töölistest. Ei mingit koondamist ega midagi. Niiet paistab, et see teine pakkumine tuli õigel ajal. Reedel käisingi seal intervjuul. Jälle väike koht, ainult vist mingi 5 inimest nägin seal töötamas. Aga vähemasti olid nad kõik noored, minu vanused. Teises kohas on kõik mingi 50-60 aastased. Ma pigem töötaks kuskil suuremas firmas ( sellistes väikestes on vist suurem pankroti oht) aga samas on ka lahe kui on selline väike seltskond. Ja suurem võimalus ka kõiki masinaid õppida. Sest kui keegi haige või puhkusel on, siis peab ju olema keegi kes asendaks. Suures firmas on eraldi osakonnad ja alati on osakonnas keegi kes saab asendada. Aga just nende masinatega töötamist ma tahakski ära õppida. Igatahes kõik tundus ok olevat ja ilmselt nädala-kahe pärast alustan seal. Palk on tsipa väiksem, aga teises kohas käies kuluks see nagunii kütte peale ära, kui mitte rohkemgi. Niiet loodame, tema seal püsin siis ikka kauem ja et kõik hästi läheks :) 
Keijol läheb ka tööl hästi. Eelmine nädal tal oli natuke probleeme, mingi sodi oli silma läinud ja tekitas talle parasjagu probleeme. See oli vist reedel ja pühapäevaks oli tal juba silm hirmus valus ja punane, otsustasime siis silmaarsti juurde minna. Tuli välja et see sodi oli ikka veel silmas ja põhimotteliselt juba kinni kasvanud sinna, arst pidi tükk aega ikka sorkima. Aga õnneks sai välja. Sai mingi 3 sorti silmatilkasi (igat ühte iga kahe tunni tagant) ja siis mingi kreem, mida pidi panema enne magama minekut. Esmaspäeval ta tööle ei läinud, sest silm oli valgusele liiga tundlik juba anna aga need rohud tegid veel tundlikumaks. Lisaks tänu ühele rohule ta ligidale selle silmaga ei näinud :D teisipäeval ta siiski läks tööle, silm enam nii tundlik polnud aga tööd tehes häiris see teda ikka, et ta korralikult ei näinud selle silmaga. Samal õhtul ta käis uuesti silmaarsti juures kontrollis ja arst ütles et suht paranenud on, aga peab rohtu veel edasi kasutama ja järgmine nädal peab vist uuesti kontrolli minema. Keijo aga muidugi lõpetas juba rohtude kasutamise, sest ta arvas et on piisavalt korras ja teda häiris, see et ta korralikult ei näe nende tilkade pärast. Juu on parem riskida sellega et tulevikus üldse ei näe. Aga noh paistab et kõik on siiski korras. 
Eile ta pidi ka tööl olema. Ausalt kõik olid eile tööl ja mul oli nii igav üksi kodus. Mingi hetk kuulsin et Heili (Mele ja Aare tütar) ja Mele tulid koju. Läksin siis kiiruga alla, poole trepi peal juba hõiskasin, et lõpuks ometi, mul on nii igav!! Poole trepi peal pidin ehmatusest alla kukkuma, sest otsa vaatas mulle Heili ja mingi võõras mees. Kes muidugi kohe säravalt mulle naeratas ja ütles et oleks ma enne teadnud et sa mind niimoodi ootad, oleks ammu juba tulnud! :D võite ette kujutada, et ma ilmselt olid punasem kui peet :D tegemist oli siis Mele tuttavaga, Meelisega, kes pidi olema siinkandi Eesti luterikiriku preester vms :D Mele oli eile mingi kiriku tädi juures, aitas koristada vms ja Meelis tõi Heili koju. 
Niiet jah. Selleks korraks vist jälle kõik. 
Käisime Melega gei paraadil. Minu uus sõbranna :D 

Ma tean, kehva pilt aga need tüübid tantsisid nii ägedalt :D 

Minu töö

Läksin intervjuule. 

Tuesday, March 3, 2015

Tervitus!

 Ausalt tegelt palju polegi kirjutada. Ilmselt hakkab neid postitusi nüüd harvem tulema ka. 
Laupäeval käisime Dagö kontserdil Eesti Majas.
Lauri Saatpaluga. 

Oleks nagu Eestis olnud. Eesti keel ümberringi ja kartulisalatit sai ka. Kontsert oli väga hea. Pole ennem väga Dagö muusikat kuulnudki, aga väga meeldis. Saime kahe Eesti poisiga ka veel tuttavaks. Pärast läksime veel kuskile pubisse. Siim ütles, et teab üht ägedat kohta. Viis meid kuskile eraldatud vaiksesse tühja tänavasse, naersime et tegelt viib meid kuskile ja lööb meid maha. Aga tegelt vist väga populaarne koht, sest ukse taga oli isegi järjekord. Kusjuures kui kedagi seal väljas ootamas poleks olnud, siis ei oleks osanud arvatagi, et seal mingi pubi on. Mitte mingit silti ega midagi. Ootasime siis seal järjekorras, huvi oli suur. Kui ikka järjekord on, siis peab ju midagi ägedat olema. Lõpuks saime sisse ka. Mingi maa-alune pubi oli, seinad olid igasugu loomatopiseid täis.




 Siuke omamoodi äge koht oli küll. Ja Odavam pidi ka olema, kui muud kohad Sydneys. Rahvast oli ikka palju, liikumisruumist polnud. Ja muusika oli ka nii vali, et rääkida ei saanud. Et noh, see on asi millest ma aru ei saa. See ei olnud selline koht kus tantsitakse, ikka rohkem selline kuhu sa sõpradega istuma lähed, aga rääkimisega on seal raskusi. Lõpuks saime me ka leti äärde istuma, seal olid kausid maapähklitega, millele me lõpu peame tegime viisekesi :D. 
Igati tore õhtu oli igatahes. 
Pühapäeval oli mega palav ilm ja läksime randa. Seal saime veel kolme eestlasega kokku, Jake ja Merilin, kelle blogi ma koguaeg loen ja Henri. 
Merilini ja Jake'ga kokku saamine oli nagu saaks kuulsustega kokku :D nii pikalt olen nende blogi lugenud :D tore oli isiklikult tutvuda nendega. 
Lained olid ka ikka mõnusad suured, lahe oli bodyboardideg mööda laineid liuelda. Palju lõbusam on ikka kambaga rannas käia, kahekesi on ikka natuke igav. 
Rannavalve hoiatas mingite siniste millimallikate eest, et need kõrvetavad päris valusasti ja neid olevat hetkel päris palju vees. Isegi lainetega liivale oli neid uhtunud päris palju. Pani kõhklema küll, et kas minna vette või mitte. Aga väga palju inimesi oli vees ja keegi kisades nagu välja ei tormanud, arvasime, et juu võib siis ka sisse minna. Mingi hetk Jake vist sai näkku sutsata. Ütles et päris valus nagu ei olnud, aga selline torkimine oli näos küll. Aga noh ta jäi edasi vette, seega väga hull ei saanud olla, et veest välja ei hirmutanud. :)
Esmaspäeval oli minu esimene tööpäev, millega ma jäin ikka väga rahule. Kuidas mulle ikka see töö meeldib. Hea on jälle teha oma erialast tööd. Tegin ikka ametikoolis hea valiku :D 
Minu töö esimesel päeval. Pidin neid juhtmeid külge plaadile jootma. :)