Elu Austraalias: April 2015

Tervist.

Kuidagi ei jõua enam blogi pidada. Kui aega on, siis pole millestki kirjutada ja kui on millestki kirjutada, siis lihtsalt pole aega või viitsimist.

Alustame siis kõigepealt tööga. Kui eelmises postituse kirjutasin, et käisin ühel töövestlusel ja plaanisin töökohta vahetada, siis nüüdseks on jälle plaanid muutunud. Otsustasin ikka oma esimesse kohta jääda. Kuidagi sobis see variant rohkem. Mida lähemale see päev jõudis, mil pidin teise kohta minema, seda vähem mulle see mõte meeldis. Ja ülemus ei tahtnud ka et ma läheks ja noh nii siis jäingi. Pealegi pluss on see et iga teine reede on vaba päev. 😊 Ja samas majas on ka jõusaal, kus hakkasin esmaspäevast käima. Arvestades, et ma saan sinna kohe otse minna, ilma kodust läbi käimata, siis on suur tõenäosus, et püsin ilusti graafikus seal käimisega 😊. Keijo käib ikka samas kohas ilusti tööl. Vahest on pidanud ka laupäeval töötama. Esimesed kaks tundi on 1,5x ja ülejäänud 2x tunnitasuga, mis motiveerib teda laupäeval tööle minema.

Viimased kaks nädalavahetust oleme käinud Merilini ja Jake'iga rahvuspargis kolamas. Eelmine laupäev oli Keijo sünnipäev ja ma tellisin Merilinilt koogi. Ma olen temast enne ka siin kirjutanud, et ta kirjutas oma retseptiraamatu ja nüüd see on Eestis Apollos müügil. Soovitan ausalt kõigil seda osta. Kui kõik need retseptid on seal sama head, kui see kook, mis ta Keijole tegi, siis on see raamat väga hea! Ausalt üldse ei paneks pahaks, kui keegi mulle ka viitsiks selle soetada 😜

Igatahes, jah, me Meriliniga rääkisime, et võiks siis laupäeva õhtul neljakesi kuskile Keijo sünnipäeva tähistama minna. Aga kahjuks oli Jake õhtul kaua tööl ja oli väsinud. Aga siis otsustasime pühapäeval hoopis midagi teha. Merilin pakkus välja, et läheks Royal National Parki'i. Ei osanud arvatagi, et see nii suur on, palju oli käia ja palju oli vaadata. Austraalia on ikka ilus küll. Seal oli mingi pere, kes soovitas meile minna vaatama paari kohta mis tundusid ägedad olevat, aga kuna me alustasime oma päeva suht hilja, sel päeval ei saanud me enam neid kohti vaatama minna, sest kell oli juba palju ja päike hakkas vaikselt loojuma. Otsustasime siis veel tagasi minna. Kuna Keijo ja Jake mõlemad jälle töötasid laupäeval siis jäi meie väike matk jälle pühapäeva peale. Õnneks oli väga mõnus soe suvine ilm ka. Noh tegelt on meil juba sügis ju 😊. Seekord alustasime päeva ilusti varakult ja võtsime ka omale söögipoolist kaasa, et kuskil ilusas kohas piknikku pidada.

Kõigepealt läksime siis sellisesse kohta nagu figure 8 rock pools (looduslik 8 kujuline basseinike kivide sees.) Sinna läksime esimesena, sest oli mõõn, tõusu ajal on see kõik vee all. Sinna oli umbes 3,7km vaja jalutada: metsas, rannas, kivide otsas. Tagasi oli vaja minna ülesmäge, mis polnud just kõige lihtsam :D aga igati väärt seda. See oli nagu üks suur kivist platvorm ja seal oli palju väikseid "basseinikesi". Enamus mahutasid ühe inimese sisse ja oma paari meertri sügavused, sest need olid meile üle pea. Üks aga oli täpselt nagu number 8. Hämmastav, mida loodus teha suudab. Kuigi me arutasime küll, et äkki kunagi lõikas need sinna sisse, et lolle turiste kohale meelitada :D Need olid lihtsalt nii korrapärased kujundid. Natuke aega sulistasime siis nende basseinides ja tegime paar kohustuslikku klõpsu ka. Tagasiteel auto juurde nägime metsas paari Wallabyd ka.

Järgmiseks otsustasime minna kohta nimega Wedding cake rock (pulmatordi kivi - kivi oli valge ja ühe nurga pealt nägi välja nagu pulmatort). Väidetavalt jälle looduslikult selline, aga loomulikult mõtlesime jälle, kuidas küll sellised asjad saavad looduslikult tekkida. Hämmastav. Jalutuskäik sinna oli umbes 2km. Loomulikult oli tee sinna ka hingematvalt ilus. Koha peal oli palju rahvast ja kõik tahtsid "tordi" peal pilti teha ja loomulikult ka meie. Kohustuslikud klõpsud tehtud, võtsime suuna tagasi auto poole. Merilin käis kõige ees ja mina tema taga. Mingi hetk nägin raja ääres pruuni madu- üks mürgisemaid siin, millest Merilin just mööda astus, jalg ussist võibolla ainult 10cm kaugusel. Ma muidugi ehmatasin ja kiljusin, mille peale Merilin pööras ümber, arvates, et ka kukkusin. Tahtis juba appi tormata aga ma hüüdsin, et uss on maas. Õnneks uss keeras otsa ringi ja kadus võssa, aga hirmutav oli mõelda, kui halvasti oleks meie ilus päev võinud lõppeda.

Aga õnneks oli lihtsalt väike ehmatus.

Järgmine nädalavahetus on munadepühad, mis tähendab, et meil on 4 vaba päeva. Mõtlesime, et võibolla lähme kuskile siis paariks päevaks telkima. Eks paistab, kuhu ja kas üldse. Oleneb mis ilm on jne. Eks sellest siis ilmselt juba järgmises postituses :).

Hunnik pilte ka seekord

Keijo sünnipäeva kook. Super maitsev oli. Tänud Merilinile! 😊

Meie matk rahvuspargis, mis viis meid läbi metsa, ranna ja kivide

Väike paradiisirand. Autoga sinna ei pääse. Lähim kuhu saab autoga on ~3,7km eemal, ometi olid seal väiksed suvila taolised majakesed püsti. Seal suvitaks isegi 😀