Kiire nädala kokkuvõte

Palju millestki kirjutada pole.
Töölt sain teada, et mul peale puhkust ei pruugi enam tööd olla, sest mind võeti sinna ainult, et üks kiire tellimus ära teha. Jälle hakka uut kohta otsima. Jõle tüütuks muutub juba. Leidsin netist juba nädala vanuse kuulutuse ja mõtlesin, et proovin oma õnne ja saadan sinna ikka CV. 5-10 minutit pärast CV saatimist juba helistati mulle sealt samast ja leppisime intervjuu aja kokku. Eelmine reede käisin kohal ja kõik tundus lahe olevat. Väike firma, kes disainivad ja panevad suuri elekroonilisi puutetundlike displeisi kokku. Selliseid mida poes võib leida, kus on poe kaart sees ja saad sealt otsida kus mingi pood asub. Tundus, et nad jäid minuga ka väga rahule ja lubasid esmaspäevaks teada anda. Ütlesin ka neile et alustada saaks ma alles 16ndal juulil, sest Keijo ema ja õde tulevad siia ja me lähme väiksele roadtripile. Neile see sobis, polnud probleemiks. Esmaspäevaks aga ei kuulnud ma neist midagi ja olin juba mures, et ega vast ei saa seda tööd. Teisipäeva hommikul sain aga kõne et koht on minu. Kui intervjuul öeldi et palk on 20 dollarit tunnis, siis lepingus oli hoopis 22. Lisaks on see full time, ehk siis makstakse mulle ka puhkuse-ja haigusepäevi. Tavaliselt working holiday visaga saab enamasti ainult causal lepinguga tööle, ehk siis puhkuse-ja haigusepäevi ei maksta. Lisaks on see töökoht samas suunas kus Keijogi töötab, seega saama koos tööle minna. Vist :D kuna tema alustab 7st ja minu tööpäev on tegelt 8.30 aga nad ütlesid et paljud alustavad isegi 7st, siis võib olla hakkangi 7st käima. Siis ei pea Keijo enam rongiga käima. Mitte, et rongiga kuidagi halvem on, aga kauem võtab aega küll. Siis ta ei pea ka enam nii vara kodust lahkuma. Ja paistab, et kui kõik hästi läheb siis on see pikaajaline töö, ehk ei pea enam lähiajal uut kohta otsima hakkama. Nii palju siis tööst.
Eile oli Keijo tööl ja meil Merliniga igav, otsustasime Bondi randa uisutama minna. Sinna avati väike uisuväli talve tähistamiseks. Mõnus ookeani vaatega uisutamine. Pärast istusime natuke aega rannaliival, vaatasime surfareid, kuulasime merehääli ja kirusime end maapõhja, et ujumisriideid kaasa ei võtnud, sest tegelt oli päris soe ilm ja vesi ka umbes 20-21 kraadi. Otsustasime, et lähme siis pühapäeval. Keijo arvas, et me oleme lolliks läinud :D Üks tuttav, Siim lõi ka veel meiega täna kampa ja veetsime ilusa päeva Manlyl. Keijo loobus ujumisest, arvas et tal on liival istuda ka väga hea. Me Merliniga mõtlesime, et no korra peaks ikka vette minema. Aga peab mainima, et väga õige mõte oli see. Vesi oli ikka super mõnus ja külm nagu polnudki. Eks see hetk kui sa vette lähed, on natuke külm, aga minu meelest suvel kuuma ilmaga on paljun raskem vette minna, sest keha on päikesest kuum ja vesi tundub kohe väga külm. Aga täna oli vee ja õhu temperatuur põhimõtteliselt sama ja ei tundunudki nii külm. Kuna Keijo vette ei tulnud, siis Merlin sai Keijo bodyboardi kasutada ja Siim mõllas niisama laintes. Natuke proovis ka Keijo bodyboardiga ja siis läks välja. Me Merliniga olime mingi tund aega vees, kuidagi ei tahtnud välja minna. Lõpuks siiski läksime, sest arvasime, et poistel võib vist juba igav olla ja kõht hakkas ka juba tühjaks minema. Käisime veel ületee kohvikus söömas ja oligi juba päev jälle läbi. On ikka heameel küll, et ikka läksime randa, olgugi et mitmeid kordi käis omal ka peast mõtte läbi, et kas äkki ikka liiga külm pole. Aga arvasime, et randa niisama istuma ja aega veetma võib ju ka minna, kui vesi peaks väga külm olema. Aga vesi oli ikka super mõnus ja ilm oli tegelt ka päris soe. Täitsa selline Eesti keskmine suvi. :)
Mõned pildid siis ka:

                      Uisutama!

                      Nii jõululik :) 

Meil tegelt oli aega vaja parajaks teha, pidime kuidagi ju aega sisustama. Meid ei tahetud enne kella ühte jääle lasta. 

Uisutamine merevaatega! Mida hing veel tahab?! 

Ahjaa, 24ndal juunil sai meil Keijoga 7aastat täis! Sain sellise ilusa kimbu! :)

Baywatch! Tõttan uppujatele appi :D

Taga pool on siis Merlin ja Siim. Ma liuglesin sealt rannaliivale välja :)

Kruiisime Merliniga. Tagapool Siim võitleb suurte lainetega. 

Tere tali!

Well hellouu.
Viimati jäi siis jutt sinnapaika, et ma pidin alustama uues kohas tööd ja samas jätkama müügitööga. Uus koht on äge. Aldridge Traffic Systems- ehk siis teeme igasugu elektroonilisi liikulusmärke , valgusfoore, tänavavalgutusi jne. Mina töötan hetkel tänavavalgustuse osakonnas, ehk paneme suuri lampe kokku.    Päris lahe töö, peaks mainima. Loodan, et see töö siis mulle ikka pikemalt kätte jääb. Algselt on leping kolme kuu peale ja siis pidid edasi vaatama, mis minuga peale hakkavad. 
Müügitööst ma siiski loobusin. Kaua ma käin seal ukselt uksele eitavaid vastuseid saamas :D Müügitöö pole siiski minu jaoks. Seltskond oli lahe kellega töötasin, aga sellest üksi ikka ei piisa.

Meil hakkas esimesest juunist talv. Eelmine nädalavahetus oli meil pikk, esmaspäev oli vaba - kuninganna sünnipäev! Jumal tänatud selle eest, palju õnne! Kuigi tegelikult see konkreetne kuupäev polnud tema sünnipäev.  Tegelt on ta sünnipäev aprillis, aga juuni teisel laupäeval on siis tema kuningannaks saamise sünnipäev vms. Enivei, vahet pole miks, peaasi et oli vaba ja pikem nädalavahetus.
Kuna Eestis sai jõulude ajal suusatamisega natuke tegeldud ja selle pisiku naha alla saadud, siis plaanisime millalgi siinsetes mägedes ka suusatamas ära käia. Ja noh, millal siis veel kui pikal nädalavahetusel. Nad just samal nädalavahetusel avasid oma mäed ka, lihtsalt ideaalne. Keijo töökaaslane, Andrus ja meie majakaaslane Merlin lõid kampa ja väike roudtrip võis alata. Kuna ma laupäeval veel tegin viimast päeva oma müügitööd, siis liikuma hakkasime alles laupäeva õhtul. Snowy Mountainsile on oma 500km sõita. Ma leidsin netist meile ühe kena soodsa karavanpargi väiksel linnas Cooma's, kus me siis laupäeva õhtul ööbisime. See linnake oli veel tunni jagu eemal mägedest. Arvasime et veedame siis pühapäeva suusatades ja õhtul sõidame tagasi koju (5,5h sõitu). Aga pühapäeva hommikul enne karavanpargist lahkumist otsustasime siiski ööseks veel sinna jääda ja siis esmaspäeva hommikul tagasi sõitma hakata, sest päeva mäel veeta ja siis öhtul koju söitma hakata oleks lihtsalt liiga palju olnud. Karavanpargis saime omale ka joped-püksid laenutada. Maksis ainult 20 dollarit. Mägedes oleks laenutus 50-60 dollarit olnud :D Sääst missugune. Igaksjuhuks anti rehviketid ka, juhuks kui teed libedad on. Aga tädi arvas, et hooaeg alles algas ja ei tohiks olla. Tavaliselt juulis-augustis on neid kette vaja küll. Sõime veel linnas hommikust ja läksime suusapoodi uurima, ehk on sealt suuskade-saabaste rent ka soodsam kui mägedes. Aga põhimõtteliselt sama hinnaga oleks saanud, siis ei hakanud sealt võtma, ega autosse poleks neid hästi ära mahutanud ikka. Oleks suusaboks katusel olnud, siis oleks mahutanud küll, aga kuna hind oli pm sama, siis vahet polnud ka. Ostsime veel suusaprillid, kartsin küll, et mina vist ei saa neid osta, sest mul ju enda prillid, kas neid saab alla jätta, sest ilma nendeta ma suusatada küll ei saa. Õnneks on suusaprillid mõnusad suured ja sain neid enda prillide peal kanda. Lõpuks kui mäkke jõudsime, oma suusad-saapad ja mäelifti kaardi saime ja konkreetselt mäele saime, siis oli kell juba üks. Aga oli ikka lahe küll. Merlin polnud varem suuskadel olnud, ainult lumelauaga, siis ta üritas algul laugel mäel paar korda, et näha kuidas välja tuleb. Mina aga läksin kohe ülesse. Mitte muidugi väga kõrgele, aga ikka kõrgemale kui Valgehobusemäel, kus Eestis suusatamas käisime. Kõrgemad mäed olid veel kinni, sest polnud piisavalt lund. Aga see mis avatud oli minu jaoks esialgu piisav. Lihstalt super oli. Ma muudkui ohkasin et kui lahe ja kui ilus seal oli. Mingi hetk läksime juba natukese kõrgemale veel, kus oli väike kohvik/baar, kus tegime väikse lõuna. Ainuke jama oli minu jaoks see, et seal oli pärast vaja tagasi alla saada ka, ja seda suusatades. Aga see tundus minu jaoks nii hirmutav, sest see oli suht järsk ja konarlik, kogenud suusatajatele kergete hüpetega (minu jaoks hirmuäratavad :D). Keijo ja Merlin üritasid mind ikka veenda et see pole üldse nii hull (Merlin oli esimest korda suuskadel ja pani sealt alla niiet silm ka ei pilkunud :D) Keijo hakkas ka ees siis vaikselt minema aga jäi seisma et GoProd tööle panna. Ma siis hakkasin ka vaikselt järgi minema, kui äkki kaotasin  igasuguse tasakaalu ja hirmus libe oli, kuidagi ei saanud pidama ja panin täiega Keijole seljatagamt sisse :D Õnneks oli hoog ikka väga väike, aga naljakas oli :D Keijo sai lupsti uuesti püsti ja üritas mulle appi tulla aga ma sain ise ka ilusti püsti, ainult selleks et siis uuesti ninali käia :D See jäi Keijol videole ka. Kuna ma teadsin, et ma lähen sealt mäest ikka väga väga vaiskselt alla, saatsin Keijo minema, et mis ta ikka minu peale oma suusaega raiskab ja see et ta kõrval passib ja utsitab mind ikka kiiremini minema, ei aita mind kuidagi. See ajab mind lihtsalt paanikasse ja närvi kui pean hakkama kiirustama. Tulingi sealt vaikselt alla ja ilma vigastusteta. Rohkem ma sinna kõrgemale ei läinud ka :D Mõtlesin, et see esimene mägi oli minu jaoks piisavalt kõrge ja kohati järskude nõlvadega, et mulle adrenaliini pakkuda. Ei pea oma oskusi üle hindama ja pärast murtud luudega koju minema :D Niigi juhtus mul sellel mäelgi piisavalt kokkupõrkeid :D Õnneks mitte midagi tõsist aga ettevaatlikumaks tegid nad küll. Ühekorra kukkusin nii, et jalad olid kuidagi pahas asendis, et puusades oli pinge ja valus ja ma ei saanud oma jalgu kuidagi enam enda alt kätte, ilma suuski jalast võtmata. Aga suusaklambreid on suht raske lahti saada ja kuna mul suusatamise ajal oli palav siis võtsin kindad käest. Muidugi kättpidi lume sees enam nii palav polnud. Ürita siis külmunud näppudega klambrit lahti saada. Lõpuks kui kogu kerega peale surusin, siis sain aga näpp jäi sinna vahele. Mis algul ei tundnund probleemina, sest näpud olid külmunud. Kui püsti tõusin ja suuska tagasi panema hakkasin ja näpud üles soojenesin avastasin, et see näpp sai vist ikka jõhkralt haiget. Mida soojemaks käed muutusid seda valusamaks näpp muutus. Arvasin et äkki läks miskit juba katki, ses valu oli päris tugev. Mõtlesin siis, et jumal tänatud et mäel olen, esmaabi omast käest võtta- istusin aga siis uuest maha ja panin näpu lumme :D Ma istusin põhimõtteliselt selle lifti all, mis mäkke viib, niiet Keijo ja teised nägid mind mäel pikutamas kui liftiga üles sõitsid ja tulid uurima kohe, et mis juhtus :D Õnneks see et ma oma näppu lumes jahutasin aitas kohe nii hästi et natukese ajapärast ei saanud arugi, et miskit juhtunud oli. Sai ilusti edasi lastud. Kella 5st pandi aga mägi kinni ja oli aeg tagasi karavanparki sõita. Üks super nädalavahetus oli, mida plaanime kindlasti korrata. Sai juba järgi vaadatud, et augustis on jälle üks pikk nädalavahetus :D Siis plaanime juba reede õhtul sinna sõita, et laupäev ja pühapäev saaks mäel olla :)

Merlin, Marina ja Keijo

Tõstukil olemine oli juba omaette kogemus :)

:)

Need olid head prillid. Aga mingi hetk hakkasid need mind segama, sest mu oma prillid hakkasid uduseks kiskuma nende all. Teine kord võtan oma päikseprillid kaasa ja proovin nendega. Kuigi need on head ka selleks, et mäest alla sõites ei hakka silmad tuulest vett jooksma, mille eest tavalised prillid ei kaitse. Peaks ükskord vist julguse kokku võtma ja läätsed ära proovima.