Ma olen ikka väga laisaks jäänud blogi kirjutamisega
Vabanduseks saan vaid tuua, et oleme olnud töised ja pole midagi erilist teinud, millest kirjutada.
Viimati oli siis jutt sellest, et Keijo jäi farmi sponsorist ilma ja leidsime õnneks uue koha.
Nüüdeks on juba uus sponsorviisa ka tehtud ja Keijo töötab juba mõned nädalad uue sponsorviisa all.
Saame rahulikult hingata. Siia jõudmine oli ikka paras peavalu.
Kui mäletate, siis Greg ütles, et nad maksavad Keijole need päevad kinni, mis ta Sydneys proovipäevadel on. Lepingu järgselt on nii, et Greg kas teavitab Keijot 2 nädalat ette või maksab talle 2 nädala eest. Kui aga läksime tagasi Narrabrisse, oma asjadele järgi ja Keijo farmi läks, siis Karina rääkis siis, mis ta Keijole maksma peab viimaste päevade eest, siis tuli välja, et plaanivad maksta ainult konkreetselt nende paari päeva eest, mis ta tegelikkuses töötas. Kui Keijo hiljem Gregilt küsis, et oot mis siis sai sellest, et pidite mulle 2 nädalat kinni maksma? Sellepeale Greg ainult kokutas et räägib Karinaga. Igavene jagelemine oli see, millest ausalt ei viitsi isegi kirjutada, aga lõpuks ikkagi maksid talle need 2 nädalat kinni nagu lubatud ja lepingus kirjas. Nendega ikka oli iga asi paras peavalu. Aga noh, nüüd on see tehtud ja saame edasi minna.
Viisa sai tehtud umbes kuu hiljem, nädal enne jõule saime vist kätte, mis oli hea, kuna polnud kindel kas nad jõulude ajal viisasi vaatavad ja 4ndaks jaanuariks pidi asi tehtud olema.
Tööd on Keijol palju, pikad päevad ja enamus laupäevad ka tööl. Pärast paari nädalat, Keijo pandi töödejuhatajaks, niiet keevitamist ta õieti ei teegi enam, olgugi et on keevitaja sponsori peal.
Ta ise algul oli natuke pabinas, kuna pole ennem töödejuhataja olnud ja mõte teiste kamandamisest talle ei meeldinud. Aga nüüd paistab, et on ära harjunud. Teda häirib vaid, et enamus on noored poisid, kellel ilmselgelt mingit töö distsipliini pole ja on laisad ja hilinevad jne ja ta peab siis neid paika panema. Ja teiseks enamus on ka bäkkerid, kes tulevad ja lähevad, keda peab koguaeg õpetama. Saad just ühe välja koolitatud, kui too otsustab siis ära minna, edasi liikuda. Teenis natuke taskuraha ja läheb trippima vms. Aga Ash on Keijo tööga väga rahul niiet kõik on hästi.
Ash viis meid ka jõulude vahel õhtusöögile. Neil oli oma firma niiöelda jõulupidu, kus kõik töölised käisid. Läksin Blue Mountains'ile kämpima kuskile nädalavahetuseks, aga pärast Ash tahtis viia need töölised, kellel on elukaaslased, õhtusöögile. Ja hiljem tulime meile istuma, sest restoran pandi kinni ja keegi väga ei tahtnud veel koju minna ja meie kodu oli kõige lähemal, siis pakkusime välja, et võime meile istuma minna. Kokku oli meid siis 4 paari, kaks töölist (Keijo ja Paul) oma kaaslasega, Ash oma naise Annabelle'iga, kes ühtlasi on ka hetkel firma sekretär/raamatupidaja, ja siis üks mees veel oma kaaslasega, kes pole küll Ashi tööline, vaid pigem nagu Ashi klient vms.
See oli igavesti vahva istumine, oli tore lõpuks inimeste näod ja nimed kokku panna, kuna olen Annabelle'iga emaili teel palju suhelnud, kui viisa asju ajasime ja teistest Keijo rääkis alati peale tööd. Ja Annabelle näeb välja täitsa nagu Keijo õde Jane.
Kõik olid väga toredad ja naljakad inimesed. Keijo üks töökaaslane Paul on saksa poiss, kes on ka sponsori peal. Ta on Ashiga töötanud juba aasta ja hakkab olema teine tiimijuht. Kui praegu kõik töötavad ühe objekti peal, siis plaan on mitu objekti korraga käsile võtta, et siis Keijol ja Paulil on oma objekt ja oma tiim. Ash ja Annabelle lubavad väga suurt ja töist aastat. Kuna Ash on pool aborigeen (ema oli aborigeen vms), siis riik peab toetama neid firmasi ja paljud riigihanked lähevad sellistele firmadele. Näiteks Sydneys on käsil suur raudteede uuendamine, uuendatakse vanu raudteid ja jaamasi ning tehakse ka uusi, mis lähevad linnast välja kaugemale. Sydney tahab ehitada uue lennujaama, mis jääb Sydneyst välja ja sellele tahetakse rongiliiklus teha. Ja Ashi firma sai endale mingi 23 jaama vms mida nad tegema hakkavad. Esimene pidi olema Central Station (Keskjaam?), mis on siis Sydney suurim. Seda hakatakse siis uuendama. Kui praegune objekt on linnast kaugel ja autoga sõidab 1.5h (kerge liiklusega), siis Keskjaama töö oleks lihtne, sest rong läheb sinna umbes 15minutiga ja oledki juba tööl.
Niiet tuleb tegus aasta. Läks hästi, et Keijo selle töö sai.
Minul läheb samamoodi töiselt. Kuna Keijo töötab enamus laupäevad, siis pole ka mul muud teha ja hakkasin ka laupäeviti tööl käima. Mis ma siin kodus ikka üksi passin.
Ja nii see aeg siin lendab. Keijo läheb hommikul 7ks tööle, mina kell kaks päeval. Keijo tuleb koju umbes 19.30, mina 22.30. Tihtipeale Keijo siis juba magab, niiet me õieti ei suhtlegi nädala sees. Nädalavahetusel kas puhkame kodus teleka ees, käime kuskil kalal või rannas või saame Tauna ja Kristeliga kokku, sest nad põhimõtteliselt meie naabrid. Selle ostukeskuse peal, kus me elame on kokku 5 torni, nemad elavad teises tornis, mis on hea lihtne üksteisel külas käia, ilma et peaks kuskile kaugele sõitma vms. Teised sõbrad, kes meil siin on, elavad kõik teisel pool Sydney ja siis ei jõua kuidagi üksteisega kokku. Ei viitsi kuidagi aega raisata autoga ummikus kinni istumisele, eks ole Merlin :D Ma vähemasti korra isegi jõudsin sinu juurde, millal sina siia kanti jõuad? :D Väike challange sulle :D
Vat siis. Niimoodi meil siin läheb. Katsume vahepeal midagi põnevamat teha, millest kirjutada ja pilte panna aga seniks adjöö!
Nüüdeks on juba uus sponsorviisa ka tehtud ja Keijo töötab juba mõned nädalad uue sponsorviisa all.
Saame rahulikult hingata. Siia jõudmine oli ikka paras peavalu.
Kui mäletate, siis Greg ütles, et nad maksavad Keijole need päevad kinni, mis ta Sydneys proovipäevadel on. Lepingu järgselt on nii, et Greg kas teavitab Keijot 2 nädalat ette või maksab talle 2 nädala eest. Kui aga läksime tagasi Narrabrisse, oma asjadele järgi ja Keijo farmi läks, siis Karina rääkis siis, mis ta Keijole maksma peab viimaste päevade eest, siis tuli välja, et plaanivad maksta ainult konkreetselt nende paari päeva eest, mis ta tegelikkuses töötas. Kui Keijo hiljem Gregilt küsis, et oot mis siis sai sellest, et pidite mulle 2 nädalat kinni maksma? Sellepeale Greg ainult kokutas et räägib Karinaga. Igavene jagelemine oli see, millest ausalt ei viitsi isegi kirjutada, aga lõpuks ikkagi maksid talle need 2 nädalat kinni nagu lubatud ja lepingus kirjas. Nendega ikka oli iga asi paras peavalu. Aga noh, nüüd on see tehtud ja saame edasi minna.
Viisa sai tehtud umbes kuu hiljem, nädal enne jõule saime vist kätte, mis oli hea, kuna polnud kindel kas nad jõulude ajal viisasi vaatavad ja 4ndaks jaanuariks pidi asi tehtud olema.
Tööd on Keijol palju, pikad päevad ja enamus laupäevad ka tööl. Pärast paari nädalat, Keijo pandi töödejuhatajaks, niiet keevitamist ta õieti ei teegi enam, olgugi et on keevitaja sponsori peal.
Ta ise algul oli natuke pabinas, kuna pole ennem töödejuhataja olnud ja mõte teiste kamandamisest talle ei meeldinud. Aga nüüd paistab, et on ära harjunud. Teda häirib vaid, et enamus on noored poisid, kellel ilmselgelt mingit töö distsipliini pole ja on laisad ja hilinevad jne ja ta peab siis neid paika panema. Ja teiseks enamus on ka bäkkerid, kes tulevad ja lähevad, keda peab koguaeg õpetama. Saad just ühe välja koolitatud, kui too otsustab siis ära minna, edasi liikuda. Teenis natuke taskuraha ja läheb trippima vms. Aga Ash on Keijo tööga väga rahul niiet kõik on hästi.
Ash viis meid ka jõulude vahel õhtusöögile. Neil oli oma firma niiöelda jõulupidu, kus kõik töölised käisid. Läksin Blue Mountains'ile kämpima kuskile nädalavahetuseks, aga pärast Ash tahtis viia need töölised, kellel on elukaaslased, õhtusöögile. Ja hiljem tulime meile istuma, sest restoran pandi kinni ja keegi väga ei tahtnud veel koju minna ja meie kodu oli kõige lähemal, siis pakkusime välja, et võime meile istuma minna. Kokku oli meid siis 4 paari, kaks töölist (Keijo ja Paul) oma kaaslasega, Ash oma naise Annabelle'iga, kes ühtlasi on ka hetkel firma sekretär/raamatupidaja, ja siis üks mees veel oma kaaslasega, kes pole küll Ashi tööline, vaid pigem nagu Ashi klient vms.
See oli igavesti vahva istumine, oli tore lõpuks inimeste näod ja nimed kokku panna, kuna olen Annabelle'iga emaili teel palju suhelnud, kui viisa asju ajasime ja teistest Keijo rääkis alati peale tööd. Ja Annabelle näeb välja täitsa nagu Keijo õde Jane.
Kõik olid väga toredad ja naljakad inimesed. Keijo üks töökaaslane Paul on saksa poiss, kes on ka sponsori peal. Ta on Ashiga töötanud juba aasta ja hakkab olema teine tiimijuht. Kui praegu kõik töötavad ühe objekti peal, siis plaan on mitu objekti korraga käsile võtta, et siis Keijol ja Paulil on oma objekt ja oma tiim. Ash ja Annabelle lubavad väga suurt ja töist aastat. Kuna Ash on pool aborigeen (ema oli aborigeen vms), siis riik peab toetama neid firmasi ja paljud riigihanked lähevad sellistele firmadele. Näiteks Sydneys on käsil suur raudteede uuendamine, uuendatakse vanu raudteid ja jaamasi ning tehakse ka uusi, mis lähevad linnast välja kaugemale. Sydney tahab ehitada uue lennujaama, mis jääb Sydneyst välja ja sellele tahetakse rongiliiklus teha. Ja Ashi firma sai endale mingi 23 jaama vms mida nad tegema hakkavad. Esimene pidi olema Central Station (Keskjaam?), mis on siis Sydney suurim. Seda hakatakse siis uuendama. Kui praegune objekt on linnast kaugel ja autoga sõidab 1.5h (kerge liiklusega), siis Keskjaama töö oleks lihtne, sest rong läheb sinna umbes 15minutiga ja oledki juba tööl.
Niiet tuleb tegus aasta. Läks hästi, et Keijo selle töö sai.
Minul läheb samamoodi töiselt. Kuna Keijo töötab enamus laupäevad, siis pole ka mul muud teha ja hakkasin ka laupäeviti tööl käima. Mis ma siin kodus ikka üksi passin.
Ja nii see aeg siin lendab. Keijo läheb hommikul 7ks tööle, mina kell kaks päeval. Keijo tuleb koju umbes 19.30, mina 22.30. Tihtipeale Keijo siis juba magab, niiet me õieti ei suhtlegi nädala sees. Nädalavahetusel kas puhkame kodus teleka ees, käime kuskil kalal või rannas või saame Tauna ja Kristeliga kokku, sest nad põhimõtteliselt meie naabrid. Selle ostukeskuse peal, kus me elame on kokku 5 torni, nemad elavad teises tornis, mis on hea lihtne üksteisel külas käia, ilma et peaks kuskile kaugele sõitma vms. Teised sõbrad, kes meil siin on, elavad kõik teisel pool Sydney ja siis ei jõua kuidagi üksteisega kokku. Ei viitsi kuidagi aega raisata autoga ummikus kinni istumisele, eks ole Merlin :D Ma vähemasti korra isegi jõudsin sinu juurde, millal sina siia kanti jõuad? :D Väike challange sulle :D
Vat siis. Niimoodi meil siin läheb. Katsume vahepeal midagi põnevamat teha, millest kirjutada ja pilte panna aga seniks adjöö!
No comments:
Post a Comment