Sellest, kuidas üks väike vasikas omale kaks ema sai.

Eile, laupäeval, tegelesime veistega. Kuna oli väike juurdekasv tekkinud, väikeste vasikate näol, siis oli vaja nendega natuke tegeleda. Vasikatel oli vaja kõrvad ära märgistada ja poiss-vasikatele oli vaja kummirõngad ümber munandite panna. Aedikusse ajamise ajal avastasime ühe lehma, kel oli ilmselt probleeme poegimisega, sest vasika üks jalg paistis välja. Seega selle pidime välja tõmbama. Greg sidus köie ümber vasika jala ja siis tal oli mingi aparaat, millega siis vasikaid välja tõmmatakse, aga kuna vasikas oli surnud ja lehm ise kaasa ei aidanud ( ei surunud vasikat välja), siis köis läks suure pinge all puruks. Saatsime siis lehma uuesti teise aedikusse, et temaga viimasena tegeleda. 

Me Keijoga olime siis kogu karjaga ühes aedikus ja ajasime neid niiöelda koridori, et nad siis läheks ükshaaval crush'i (puur, kuhu lehm sisse läheb ja  ta pannakse pead pidi niiöelda tangide vahele, et ta rabeleda ei saaks, et saaks rahulikult temaga tegeleda) lehmad ja suuremad vasikad, kes juba oli märgistatud, lasti kohe uuesti välja. Uued vasikad sai aga märgistatud. Üks vasikas sai aga kuidagi niimoodi alt välja pugeda, et tõmbas kuidagi mingi terava metalli otsas oma nina pealt naha maha. Esialgu jäi mulje, et tõmbas pool nina otsast ära, sest verd tuli nii palju, et jube. Aga siis nägime seda juppi maas ja see oli tegelt ainult nahk. Aga jube vaatepilt oli küll. Vaeseke. 

Samal ajal, kui Greg vasikatega jändas, siis meie Keijoga muudkui ajasime veiseid sinna koridori. Kogu selle pundi sees oli muidugi 3 ilgelt suurt pulli ka. Üks õnneks läks üsna esimeste seas läbi puuri juba, aga kaks oli veel meiega. Ja kui lehmi muudkui vähemaks jäi siis need kaks avastasid üksteist ja kukkusid kaklema. Me Keijoga üritasime neid muudkui endast eemale ajada (meil olid sellised pikad plastiktorud, mida nad siin karjaajamisel kasutavad). Vahest sattusid nad meile ikka väga lähedale. Muidu nad olid rahulikud, lihtsalt tegid niiöelda surumis võistlust (noh et olid peadpidi koos ja surusid üksteisele vastu) aga mingi hetk läks asi päris hulluks ja sattusid meile hirmus lähedale. Küll me olime kiired üle aia hüppama :D Greg tuli siis meie juurde ja ütles, et katsume neid lahutada, et katsuks ühe sealt aedikust välja saada. Mina pidin siis selle koridori väravat lahti hoidma ja Keijo ja Greg üritasid siis üht pulli sisse ajada. Samal ajal muidugi jookseb seal ringi veel hunnik lehmi ja vasikaid ja hirmus tolmune on, midagi ei näe ja palav on, sest väljas on mingi 43kraadi. Mingi hetk üks pull tagurdas selle värava otsa sellise hooga, et kiskus mul käest ära ja ma üritasin eest põgeneda, et jumala eest kahe aia vahele mitte jääda ja samas pullile mitte ette jääda, kuigi palju liikumisruumi pole, sest lehmad on ees, siis Keijo kisub mind, karjub, et ma läheks eest, aga kuhu sa lähed. :D siis tegime Keijoga vahetust, et ta hoiaks väravat, ta tugevam ja ma üritan Gregiga pulle lahutada. Greg muudkui peksis plastiktoruga pullidele vastu pead, et nad lahutada, ja kui lõpuks see õnnestus, siis mina üritasin üht eemal hoida ja tema samal ajal tagus teist, et see siis sinna koridori läheks. Näha oli, et greg virutas sellele pullile koguaeg nagu täiest jõust, aga see nagu ei mõjutanud seda pulli kuidagi, tema tahtis aga tagasi kaklema minna. Lõpuks keeras see pull kuidagi end ümber selle koridori poole ja siis Greg ajas teda pekstes edasi ja siis Keijo virutas ka kähku värava kinni, kuigi pull oli alles poole peal aga siis saime vähemalt väravaga teda edasi suruda. Kõik see toimus tegelt päris ruttu, aga samal ajal lihtsalt toimus sada asja veel, jälgi lehmi ja vasikaid; jälgi üht pulli, siis teist; maas vedeles üks aia osa, mille lehmad maha tallasid, vaata, et selle otsa ei komista; lehmade jooksmine keerutas tolmu üles, midagi ei näe. Oh see oli hirmus :D. Ja kui lõpuks saime pullid eraldi, siis umbes oli selline pingelangus, et naljaks oli kohe. Kogu asi pakkus kuidagi sellist hüsteerilist nalja. Kuigi tegelt ega seal nalja pole, kui ikka pullile ette jääd. Aga kõik läks siiski hästi ja töö sai jätkuda. Lõpuks said vasikad otsa ja hakkasime siis uuesti selle lehmaga tegelema, kellel oli surnud vasikas välja vaja saada. Greg proovis siis ikka uuesti selle köiega aga jälle see läks puruks, niiet Greg lendas ka selili. Ja tükk aega oli pikali, kohkusin juba ära, et juhtus midagi. Küsisin ka, et kõik korras ikka? Ta umbes lamas seal ja irvitas, et jaa, lihtsalt väsinud :D. Siis toodi autost parem, tugevam/paksem köis ja kuna lehm lasi end istukile seal puuris siis lasime ta aedikusse ja Greg pani tal köie ümber kaela ja sidus ta aia külge, et kui ta seal end istukile paneb, siis on tal vähemalt ruumi, et saab lehma pikali ajada. Lehm muidugi hakkas kargama ja tagasi kiskuma ja sellega tõmbas köie pingule ümber kaela ja Keijo ütles, et ta ju ei saa hingata. Aga Greg ütles, see on isegi parem, et siis ta kaotab teadvuse ja ta ei tunne valu ja ei rabele. Siis proovis Greg oma aparaadiga aga see ei aidanud ja ma pakkusin, et äkki prooviks siis autoga tõmmata. Esimesel korral läks köis jälle katki, õigemini mingi sõlme koht tuli lahti. Samal ajal tõmbas lehm end jälle niipalju tagasi, et köis läks jälle pingule ja kaotas teadvuse ja kukkus siis pikali. Greg sidus siis kähku uuesti köie kinni, et kähku vasikas välja saada, enne kui lehm uuesti üles ärkab või veel hullem, ära sureb. Aga kuna lehm kukkus pikali, siis köis läks lõdvaks ja ta ärkas üsna kohe uuesti üles aga jäi pikali ja ei rabelenud enam. Ja üsna kohe saime ka õnneks selle vasika välja. Kui ma vaid kuidagi saaks teieni tuua selle jubeda haisu, mis selle vasikaga kaasnes. Me seisime koguaeg eemal ja tuul puhus ka teises suunas ja ei teadnuki, et see haises. Aga kui sattusin teisele poole, kuhu just tuul puhus, sa Juudas. Kui see vaatepilt mul südant pahaks ei ajanud, siis see hais ajas küll. Ja mõelda, et Greg oli koguaeg selle haisu sees, ilma, et oleks kordagi midagi öelnud või kurtnud vms. Kes teab kaua see vasikas siis seal kõhus juba niimoodi mädanes. Greg arvas, et vaevalt lehmgi ellu jääb. Ütles, et tavaliselt sellistel puhkudel sureb lehm ka ära. Ja kuna siin on loomaarstide koduvisiit liiga kallis, et see lihtsalt ei tasu ära, siis jäädakse lihtsalt lootma, et ehk saab kõik korda. Jätsime ta siis sinna aedikusse ja ajasime teised lehmad ja vasikad uuesti välja. Ja läksime koju pausile. Hiljem pidime tagasi minema, et lehmale juua/süüa tuua ja Greg tahtis pullid maja juurde koplisse tuua. Just pidime ära minema hakkama, kui avastasime, et üks väike vasikas lamas varjus ja Greg ütles et see sama oli hommikul koplis ka täiesti omaette, et huvitav, kus ta ema on. Nad viisid selle pisikese teiste juurde (kõik olid selleks ajaks shearing shedi- lamba pügamiskuuri  juures) ja panid ta varju lamama, et ehk selle ema ikka tuleb teda otsima. Koju jõudes, ütles Greg, et hakkame uuesti tööle alles õhtu poole (siis oli kell umbes 12), sest väljas on liiga palav. Käisime siis kähku pesemas, lootes külma dušši, aga külm see kindlasti polnud :D siis üritasime natuke tukkuda, aga lihtsalt liiga palav oli, olgugi et kondikas töötas toas. Mingi poole 4 paiku kuulsime, et Greg juba mässas õues, mõtlesime siis, et lähme vaatame, kas tal on abi vaja. Keijo pidi mingu kultivaatori kokku panema, aga Greg ütles, et Keijo võib seda hiljem teha, et ikka on veel liiga palav. Ta ise pani rekkale loomade vedamistreileirt peale ja Keijo aitas tal seda kinnitada. Siis ta ütles et võime tagasi koju minna, et ta läheb poistega pulle ära tooma ja lehmale juua/süüa viima, eeldades, et ta veel elus on. Aga võime kaasa ka minna, kui tahame. Mina tahtsin kaasa minna, sest mulle meeldib veistega tegelda ja tahtsin näha, kas lehm on veel elus ja mis on saanud sellest vaesest vasikast. Sinna jõudes nägime, et mitte ainult ei olnud lehm elus vaid täitsa püsti ja liikus ringi. Greg ütles, et see on hea. Ta ütles et ta on varemgi pidanud vasikaid välja tõmbama ja tihtipeale lehmadel läheb sellega selgroos midagi puruks vms, ja nad ei saa enam püsti ja tuleb nad lihtsalt ära tappa. Või teine asi, kuna vasikas oli juba surnud sees ja kes teab kui kaua, siis lehm lihtsalt sureb ära, ilmselt mingi infektsiooni tõttu. Aga kuna ta oli täitsa püsti ja liikvel, siis Greg arvas, et võib ta teistega kokku lasta. Tegime talle siis värava lahti ja jätsime ta sinna, et küll läheb, kui tahab. Siis läksime seda vasikat vaatama ja ta oli ikka seal samas, kuhu ta päeval jäeti ja Greg mõtles, mis temaga peale hakata. Tavaliselt nad annavad sellised vasikad (no üldjuhul on ainult üks ) Karina õele, et ta siis kasvatab nad nii suureks lutipudeliga, kuni nad saavad oma toitmisega ise hakkama ja lasevad teistega kokku. Aga kuna Keijo enne küsis mult, et kas seda vasikat ei saaks anda sellele lehmale pojaks, kel surnud vasikas oli, siis ma küsisin seda Gregilt. Greg ütles, et tehakse küll nii, aga see ei toimi alati. Ja et seda oleks pidanud siis kohe tegema, kui surnud vasika välja tõmbasime. Ja veel parem oleks olnud, kui oleks selle surnud vasika höörunud selle vasika vastu, et siis lehm arvabki, et see on tema vasikas. Aga mõtlesime et proovida ju tasub. Viisime siis selle vasika selle lehma juurde. Lehm oli vasikast väga huvitatud, nuuskis ja uudistas. Aga vasikas oli kuidagi passiivne ja passis nurgas. Siis Greg ajas lehma sinna puuri ja üritas vasikat piima jooma sundida. Lehma panime puuri, sest arvasime, et ta ei pruugi lasta ise. Siis ta on vähemalt kinni ja ei saa eest ära minna. Vasikas rabeles aga rohkem. Ja olgugi, et ta hakkas piima imema, pidime teda kinni hoidma, sest nii kui ta lahti lasid, siis ta üritas ära minna. Aga mingi hetk sai vist aru, et see on talle hea ja hakkas ise korralikult sööma ja me ei pidanud teda enam kinni hoidma. Siis Greg lasi lehma ka välja, et näha, kuidas ta reageerib, et kas hakkab vasikat ära ajama või mitte. Lehm läks heina sööma ja vasikas sai ka rahulikult edasi süüa, lehm ei ajanud teda ära. Greg oli väga rõõmus, ütles, et tavaliselt see nii lihtsalt ikka ei lähe. Aga ei läinud ka. :D sest äkki ilmus üks teine lehm välja, ilge kiiruga tuli ja ammuutas nagu segane. Arvatavasti otsis oma vasikat taga. Arvatavasti seda vasikat, kelle me just teisele lehmale "lapsendasime". Lasime ta siis ka sinna aedikusse, nuuskis seda vasikat ja kui vasikas üritas temalt piima saada, siis ta ajas ta ära ja hakkas uuesti ära minema. Arvasime siis, et see siiski vist pole päris ema. Aga see lehm jäi siis värava vahele ja vaatas tagasi ja muudkui muu-tas :D Greg arvas, et äkki siiski on päris ema ja kutsub vasikat järgi. Aga vaene vasikas oli segaduses. Muudkui vaatas ühe lehma poole ja siis teise poole. Samal ajal, lehm, kes kaotas oma vasika, vaatas toimuvat pealt ja siis läks ise vasika juurde, lakkus teda. Siis tuli teine lehm, hakkas ka lakkuma. Umbes üritasid vasikat meelitada. Me ei teadnud ka, mida teha. Lõpuks Greg jättis nad kõik sinna aedikusse ja arvas, et laseb neil ise otsustada, kes emaks hakkab :D mina muudkui mõtlesin, et vaene lehm (see kellel surnud vasikas oli), ta kaotab kaks vasikat ühe päevaga. Vasikas see-eest sai omale kaks ema :D Greg umbes riidles selle teise lehmaga, et kus kurat ta terve päeva oli, kui vasikas puhta üksi oli. Ja kes teab kui kaua ta juba üksi oli, sest hommikul juba Greg märkas, et ta oli karjast eemal. Ja näha oli, et ta oli kuidagi nõrk, ilmselt näljane. 

Täna pidi ta neid üle vaatama minema, ei teagi mis toimub. Me kõik lähme kuuest pubisse, viljalõikuse lõpetuse õhtusöök vms. Eks siis uurin, mis vasikast ja tema kahest emast saanud on. Pilte kogu sellest päevast kahjuks pole, sest telefoni polnud kaasas. 

Aga mõned teised pildid siiski : 

Üks päev pidin üht hobust pesema, sest ta oli tegelt kellegi teise oma ja talle tuldi järgi. Samal ajal passisid need kaks kõrval. Keijo arvas, et äkki nad tahavad ka jahutust. Ma arvasin, et nad ei lase end veega pritsida, aga lasid. Ilmselt oli neil ikka väga palav. 

 

Sellist suurt sisalikku nägime ükskord. Tegelt neid näeb tihti siin

Kidman (Paremalt esimene, tõsine Cowboy oma saabastega, tegelt on müts ka kuskil :D ) ja Harris (vasakult teine, pikem poiss) lõpetasid oma niiöelda eelkooli vms. Ma pean mainima, et mulle meeldib, et siin on koolivorm ja soovin, et Eestis oleks ka. :)

Kuidas me esimest korda haiglas käisime

Viljalõikus käib hoogsalt edasi. Teisipäeval juhtus kombainiga jälle midagi ja nad töid selle koju, et saaks korda teha. Mina koristasin samal ajal Karina maja. Mingi hetk Greg ja Keijo tulid sinna, rääkisid midagi Karinaga. Ma imesin tolmu, ei kuulnud, aga polnud minu asi ka. Mul on oma töö. Arvasin, et juu neil on vaja midagi. Siis kuulsin, et Karina ütles oh shit, vaatasin siis uuesti nende poole ja siis märkasin, et Keijo on kuidagi näost hirmus valge. Märkasin veel, et hoiab midagi. Panin siis tolmuimeja kinni ja läksin uurima, mis värk on. Keijo oli kuidagi oma vasaku käe väikse näpu ära vigastanud. Kombainil oli vaja -ma nüüd vabandan, ma ei tea mis asi seal oli vaja korda saada- aga mingi suur suur polt või asi oli vaja kuskile auku saada, aga see kuidagi ei tahtnud minna ja Keijo pani oma näpu sinna, et katsuda, kas midagi on ees. Samal ajal muidugi aga Greg mõtles, et ta proovib ikka uuesti lükata. See siis lõikas näppu, lükkas küüne pealt lahti. Hea, et ümbert ringi sisse ei lõiganud, ilmselt oleks jupi näpust ilma jäänud. Palju puudu polnud tegelt. Üllatavalt väge verd tuli. Ma mäletan kui ma omale näppu lõikasin (suht sama koha pealt), siis tuli verd ikka kõvasti. Ma lähen teemast kõrvale. 

Igatahes, Karina hakkas kohe sidemeid  ja asju otsima, et kuidagi kinni panna ja siis haiglasse minna. Samal ajal muidugi Keijo muutus näost aina valgemaks ja valgemaks. Siis ütles mulle, et ma pean KOHE istuma. Hiljem ütles, et ta polnud minestamisest kaugel. Karina puhastas natuke haava (Keijo käed olid ikka parajalt mustad ka :D ) ja pani sideme peale. Haiglasse jõudes oli Keijo juba natuke paremas olekus ka. Õde võttis meid vastu, ütles, et arst tuleb kohe. Samal ajal ta sättis Keijo valmis, võttis sideme ära ja puhastas veel haava. Mina samal ajal täitsin Keijo eest pabereid. Kui arst kohale jõudis ja haava vaatas, siis ütles Keijole, et küüs tuleb ära võtta. On võimalik tagasi küll õmmelda, aga suur tõenäosus on, et põletik tekib ja see küüs tuleb ilmselt nagunii ära, sest küüs ise oli täitsa lahti, lihtsalt naha küljes, mis oli näpust lahti. Umbes tõstis veel pintsetidga üles poole ka, et näe, lahti. Oli see jube vaatepilt. :D lõikas siis selle küüne ära ja tegi paar õmblust ja oligi tehtud. Samal ajal rääkis koguaeg Keijoga juttu (ma arvan, et tema mõtteid mujale viia) ja ütles, et neil oli eestlasest kirurg seal. Töötas 40 aastat. Nüüd on pensionil. 

Igatahes, ütles et Keijo samat sidet reedeni peal hoiaks ja siis tagasi tuleks. Kui näpp valutab liiga palju, siis võib olla, et luus on mõra, et siis tuleks varem tagasi, teevad x-ray. Aga tõenäoliselt, ei ole. 

Koju jõudes, ma läksin tagasi tööle ja Keijo läks uurima Gregi käest, mis ta teeb. Et ta on nõus edasi töötama, näpp on tuimestatud ja kui hakkab valutama, siis võtab tabletti. Nagunii, ega sa chaser bin'is palju tööd just ei tee. Pärast rääkis mulle, et Greg oli umbes tahtnud vabandama ka hakata, et nii juhtus, aga Keijo ütles, ta ei süüdista Gregi, ta ise oleks pidanud Gregi hoiatama, et ta oma näpud auku paneb. Lihtsalt üks väike õnnetus. Õnnelik õnnetus, oleks võinud palju hullemini minna. 

Neljapäeval Keijo ütles mulle, et ta tahab sidet vahetada, et näpp haiseb nagu mingi surnud loom, see oli jube. Kartsin, et äkki mädaneb vms, aga polnud viga midagi, ilmselt lihtsalt vana veri haises. Arst ütles, et oleks hea, kui me ei vahetaks, aga kui vahetame, siis jätaks küüne peal oleva tüki alles ( sinna nad panid mingi väikse tükikese, mis pidi olema märg side, et see ei jää haava külge). Reedel läks ta siis uuesti arsti juurde, et nad saaks üle vaadata ja uue sideme panna. Keijo arvas, et nad ikka leotavad näppu natuke, enne kui selle tükikese ära võtavad, aga ei. Lihtsalt hakkasid seda ära kiskuma ja see muidugi ikka oli haava küljes ilusti kinni. Keijo ütles, et kui näpp kombaini vahele jäi, siis see polnud ka nii valus. Pärast ei saanud rahakottigi selle käega tõsta. Arst kirjutas talle antibiootikumid ja mingid tugevamad valuvaigistid ka. Ehk saab ruttu ilusti terveks. Ja loodetavasti kasvab uus küüs ka ikka peale. 

Mina olen sel nädalal vähe viljavõtuga tegelenud. Kuna suured poisid on koolist vabad, siia teevad nemad seda ja ma olen muid asju teinud. Aga reedel pandi mind hoopis uue traktori peale. CAT traktori peale. Ma nüüd siis kultiveerin (ma oletan, et kasutan õiget terminit :D ) põldu. Keijo ükskord tegi selle siledaks, ja ma nüüd siis teeb väiksed vaod sisse, pidi paremini niiskust koguma. Greg sõitis ühe otsa, näitas, mis tegema pean ja siis käskis mul üle võtta. Ühel pool on aed, teisel pool pole ja mina keerasin seal pool ringi, kus aeda polnud ja oli lihtne. Greg ütles, kasuta võimalikult palju ruumi ära ümber pööramisel. Hirmus raske on keerata, kui sul lai asi taga ja siis pead veel tagasi otseks saama õigele reale tagasi. Otse sõites muidugi töötab traktor GPSiga ja ma ei pea midagi tegema. Greg hüppas maha ja ütles, et läheb koju puhkama ( ta öösel aitab Keijot ja Beni ka). Et küll ma hakkama saan. Liiga palju usku minusse, ma ütlen :D. Paar otsa tegin edasi tagasi, pidin pidevalt tagasi tagurdama, et õigele reale saada, ei saanud kuidagi õigesti keeratud ümber. Mingi viiendal korral sain ilusati ümber pööratud ilma tagurdamata. Olin uhke :D paar korda tegin veel ja siis läks asi pekki. Seal pool, kus aed oli, sõitsin liiga aia ligidale ja ümber pöörates tõmbas kultivaator aia kaasa. Ma muidugi ei märganud ka seda kohe. Oleks ma kohe näinud, et vastu aeda läks, siis poleks asi võibolla nii hull olnudki. Kõver post oleks olnud võibolla ainult. Aga kuna ümber pööramisel ma pean jälgima kultivaatori seda sisemist ratast, kuhu poole ma pööran. Igatahes keerasin end otseks ja tundsin, et traktor nagu jõnksutab, nagu miski kisuks tagasi. Vaatasin selja taha ja nägin, et hunnik traati oli ümber ühe kultivaatori labida. Siis vaatasin aeda, ma olin paar posti maha kiskunud, ma täpselt ei tea meetrites, aga usun et no 10m ikka :D küll ma karjusin ja vandusin. Greg just oli tagasi põllule ka tulnud, sest Kombainil oli midagi jälle viga ja ta oli juba niigi närvis. Võtsin oma julguse kokku (nii palju kui mul seda ka oli) ja kutsusin teda raadio teel. Fletcher vastas, ütles et Greg hetkel ei saa. Ok. Pidin siis ise hakkama saama. Tagurdasin traktoriga natuke, et traat ei oleks pingul ja kiskusin siis selle kultivaatori küljest lahti. Muidugi polnud see kuigi lihtne, tegemist oli okastraadiga ja küllaltki kinni oli ka. Muidugi, enne kui ma üldse traktorist välja tulin, toimus ka omajagu tobedaid asju. Nimelt on nii, et sõidu ajal ei tohi toolilt üles tõusta, sest siis traktor monitor hakkab piiksuma ja kui tagasi ei istu siis jääb seisma. Kui ma juba seisin, siis oletasin, et võin tõusta, aga hakkas ikka piiksuma. Ei olnud kindel, kas võib lasta sel edasi piiksuda, istusin kähku uuesti maha. Mõtlesin, et peab ju olema võimalus kuidagi siit välja saada, ilma et ma traktori välja peaks lülitama. Keijo on seda ju teinud. Olen näinud. Tagantjärgi mõtlen, kui rumalalt üks inimene võib käituda, kui ta on paanikas :D tegelt oli asi väga lihtne, ma pidin ainult käigu P (parkimise) peale panema. Mul aga oli neutraali peal. Õnneks ikka avastasin selle ise. :D hiljem kui Keijole rääkisin sellest, siis ütles, et võib ka neutraali peal olla ja võib piiksuda (seda ta ütles muidugi pärast minu üle naermist :D) Seismise ajal ei juhtu midagi. Nii juhtub kui võhikust naisterahva traktori peale panna :D jumal tänatud, et ma uksi olin. Mul oli enda ees niigi piinlik, vaja veel publikut :D igatahes traktor vabastatud okastraadist, töö sai jätkuda. Aga ma polnud veel pääsenud. Oli vaja veel Gregile tunnistada, millega hakkama sain. Lõpuks kui Gregi kätte sain, ütleisn talle raadio teel, et sõitsin aia maha. Paar sekundit oli vaikus (kahlustan, et ta vandus sel ajal :D ) ja siis ütles rahulikult ma kohe tulen vaatan. Ok see läks lihtsalt. Aga kartsin, et kui ta aeda näeb siis tuleb sealt kisa missugune. Eksisin. Jällegi rahulikult küsis, et kas mul on ümber pööramiseks rohkem ruumi vaja. ( Greg tegi põllule algul kaks tiiru peale ja siis hakkasin mina tegema edasi tagasi otsi. Need tiirud, mis ta algul tegi, ongi selleks et oleks ümber pööramiseks koht. Tavaliselt tehakse kaks tiiru aga ta pakkus et ma võib kolmanda veel teha, et oleks rohekm ruumi. ) Ütlesin, et ei, ma lihtsalt sõitsin liiga lähedale, et eelmised korrad olid ju ok. Aga ta ütles, et tema näeb, et ma olin enne ka posti müksanud. Enne kui teise korraga maha tõmbasin. Ütlesin, et kui ma oleks seda enne märganud, oleks kohe väiksema kaarega keeranud, et ruumi on tegelt piisavalt. Ja noh oligi, sest pärastised ümber pööramised läksid ju hästi. Greg parandas Scottiga aia ära ja kõik. Ma pääsesin suurest peapesust. Küll olin õnnelik. Ma ei tea, miks, aga mulle ei meeldi (kardan kohutavalt) kui keegi minu peale karjub, kui midagi valesti tegin. Ma talun kriitikat, kui ikka olen midagi valesti teinud, aga see kriitika peab tulema läbi rahulikult rääkimise aga mitte läbi karjumise. 

Paar tundi sain siis teha seda tööd ja siis pidin minema chaser bin'i peale. Fletcher ja Gilbo pidid koju minema. Mingi 5 paiku kiskus asi tormiseks, äikest lõi ja  hirmus tuul oli. Siis hakkas vaikselt tibutama. Greg ütles, et laseme edasi, et see vihm võib veel järgi jääda. Aga ei jäänud. Ei sadanud palju, aga piisavalt. Greg käskis chaser bin'i viljakuuri kõrvale parkida, tuule varju, et saaks katte peale tõmmata, et vili märjaks ei saaks. Siis ta tuli mulle järgi ja läksime tagasi kombaini juurde, et see kinni panna ja rekkatele ka katted peale panna, aga siis jäi vihm järgi. Greg mõtles natuke, siis ütles, et ta teeb veel natuke. Ma siis sõitsin temaga kombainis kaasas. Siis küsis ka, et kuidas siis CAT traktoriga töötada oli. Siis muigas ja ütles, noh kui see aia intsident välja jätta :D mõtlesin, et kui ta suudab selle üle nalja teha, juu siis polnud asi nii hull, kui ma kartsin :D. 

Igatahes, Greg sai kombaini vilja täis ja ikka veel ei hakanud uuesti sadama ja ta arvas, et laseme ikka edasi. Tõin siis chaser bin'i tagasi ja lasime edasi. Ma teadsin, et Keijo ja Ben pidid pool 8 alustama, kui kell juba rohkem oli, siis mõtlesin, et kaua me edasi laseme. Mul olid päikseprillid kaasas ainult aga vaikselt läks pimedaks juba. Kartsin, et ei näe varsti enam :D aga siis hakkas uuesti sadama ja Greg ütles, et lõpetame ära. Et ta andis Benile ja Keijole ka teada, et nad ei tuleks. Panime siis kähku masinatele katted peale (mis suure tuule ja vihmaga ei olnud just kõige lihtsam). Õnneks oli siiski soe, palav isegi. Küll mulle meeldib just selliseid töid teha, raskeid, töid mida ma kindlasti muidu ei teeks :D selleks ju farmi tahtsimegi, et teha midagi, mida muidu ei teeks. Enda mugavusstoonist väljaspool olla :D hirmutav aga samas põnev ja nii rahuldustpakkuv, kui oled asjaga toime tulnud. Kuna vihma sadas ikka korralikult, siis Greg ütles, et laupäeval alustame siis hiljem, et päike saaks vilja ära kuivatada. Saime natuke kauem magada. Laupäeval Keijo läks siis põllule ja mina Karinale appi. 10 paiku sai meie töö tehtud ja Greg ütles, et ma uuesti CATi peale läheks. Siis aga küsis, et kas meil on vaja süüa osta, et pidi varsti uuesti sadama hakkama, et äkki tahan enne poes ära käia. Pärast ei saa äkki välja enam. Samas oli neil ka linnast mingi uut veepumpa vaja. Linnas käidud, istungi nüüd traktori peal.

Kui nüüd uuesti rääkida minu väiksest aia intsidentist, siis Karina ütles ka, et ma väga ei põeks sellepärast. Selliseid asju juhtub ja et Greg oli talle öelnud, et ta ise on süüdi, ta oleks pidanud minuga rohkem sõitma, aga ta oli nii väsinud, tahtis kähku koju minna. Ja noh, ma ise loomulikult olen selles täitsa süüdi, et aeda ei jälginud, aga tõsi ta on, et Greg tihtipeale ei seleta ega õpeta korralikult. Nagu see GPS. 

See must joon, mis traktori keskel on. Kui ma pööran, siis see joon liigub. Ja mul võttis ikka tükk aega, et selgeks saada, et ma saan GPSi tööle panna alles siis kui see must joon konkreetselt traktori peal on. Ei pea olema keskel, aga traktori piirides peab olema. Mida Greg mulle ei öelnud ja ma muudkui nuputasin, miks GPS tööle ei hakka. Ta lihtsalt ütles, et keerad end otseks ja paned GPSi peale. Aga vat tegelt ikka nii ei ole. Eks see ongi, et kui ise seda tööd teed, siis võibolla ei tule selle pealegi, et õpetades sellist väikest asja peab seletama. Võibolla ongi see iseenesest loogiline, aga mitte minule :D ma esimest korda ju teen seda. Aga näe välja nuputasin siiski. Ma usun, et seepärast ma ka aia peale üldse ei mõelnud, kuna üritasin aru saada, millal ma GPSi tööle võin panna. Aga noh, ikka juhtub. Nagu näiteks juhtus Gilbol väike asi. :D sõitis kombainiga puu vastu. Ja vat see on asi millest aru ei saa, kuidas see juhtus. See juhtus päise päeva ajal, seega ei saa öelda et pime oli, ei näinud puud (kuigi pimedas peaks siiski ka ikka nägema, traktoril on tuled ka). Ta ütleb, et nägi puud küll, aga ta tahtis midagi sättida kabiinis ja arvas, et on puust veel piisavalt kaugel. Aga ilmselt ei olnud. Aga noh, kombain sõidab 8km tunnis, seega ta pidi siis ikka küllaltki lähedal puule olema, et jõudis otsa sõita. Miks oli sul vaja just siis vaja mingit toidukotti vms sättida. Õnneks midagi väga hullu polnud. Ta oli ikka jõunud veel natuke pidurdada ka. Need rehad mis kombaini ees on, kaks nendest läksid siis kõveraks. Aga Keijo ja Greg painutasid sirgeks ja Keijo vist keevitas ka midagi ja oli jälle peaaegu nagu uus. Kuigi kahel päeval pärast seda on need samad uuesti katki läinud teistest kohtadest ja Keijo pidi jälle neid keevitama. Greg ja Ben nüüd muudkui narrivad Gilbot, kui ta kombaini peal on,  et vaata ette, puud jne. Kuigi puud on väga väga kaugel :D vaeseke. Fletcher ka umbes naeris, et vaata, et sa siis koolis teistele ka räägid, mis sa vabal nädalal tegid :D 

Vat selline nädal siis. Vist sai kõik kirja pandud. Mõned pildid ka. Aga hoiatan viimane pilt saab olema Keijo sõrmest. Nõrganärvilistele mitte soovitatav. Kuigi usun, et sellega tekitasin ilmselt just soovi seda pilti vaadata :D 

Päike tuli ka päeva lõpuks välja. Muidu on terve päeva pilvine ja tuuline (aga siiski palav) olnud. 

Minu uus "kontor"

Torm läheneb. Natuke aega hiljem oli selline tuul, et traktor ka kõikus. 

Väike naabrineiu. Beni ja Ashlee tütar Emma. 

Hoiatus. Keijo näpp tuleb nüüd :D

Kuigi ma pean ütlema, et pildil see ei tundugi nii hull.