Thursday, October 12, 2017

Carpendale farmis

Tervitus! 

Asun siis nüüd Queenslandi osariigis, 35km põhjapoole Goondiwindist. Farmi nimi on Carpendale. Tegemist siis suurema poolse ettevõttega. Algul oli lihtsalt tavaline pere teraviljafarm, aga paar aastat tagasi otsustasid nad endale ehitada viljavastuvõtu punkti, sest siinne suurim ostja, CrainCorp võtab vahelt liiga palju. Nii nad siis nüüd ise kasvatavad vilja, hoiustavad nii enda kui ka teiste oma, kuivatavad, müüvad edasi ja transpordivad ka kui vaja. 

Mina olen siis Chaser bin juht. Ja kui vaja siis pannakse ka sample standi (kus siis kontrollitakse sisse tulevat vilja). Esmaspäeval tuli siia minuga koos veel üks, vanem naine, Naree. Hetkel on veel vaikne aeg, seega võeti ainult kaks töölist, lisaks muidugi alalistele töölistele. Neid on siin omajagu. Järgmisest nädalast võib juba kiiremaks minna- kui vihm ära ei riku. Siis tuleb inimesi juurde. Meil on siin 8 tuba, igas toas peaks siis kaks inimest olema. Seega ilmselt miski 16 inimest tuleb kokku. Algul olid mõelnud 24, aga siis arvasid, et 16 on piisav. Me Nareega loodame, et nad avastavad, et on veel vähem vaja, sest siis me ei pea tuba jagama. Praegu me oleme eraldi tubades, Helen (omanik) ütles, et me naudiks privaatsust kuniks seda on. 

Toad on muidu väga luksuslikud võrreldes Gregi ja Karina omadega. Ma mõtlen siin siis seda quartersit, ajutiste tööliste majakest. See, kus me pärast (ja Keijo praegugi elab) on väga korralik. Aga siin on siis igas toas oma dušš/WC, korralik kliima, väike külmkapp. Ilus puhas ja uus on kõik. Ainuke asi ongi, et suht väike ruum on, üksi veel on Ok, aga kui peab jagama hakkama, siis on natuke nadi. Aga noh, elab ka üle. Ja No telekast ka ära ei ütleks. Aga eks viljavõtu ajal on pikad päevad nagunii, pole aegagi telekat vaadata. 

Igatahes, Esmaspäeval tulime siia, tehti tutvustus firma kohta, reeglid, ohutus jne, anti toad kätte ja juba tööle me läksimegi. Tööpäevad on siin 7-17.00. Harvesti ajal pikemad.

 Siin on nii, et viljavastuvõtt on siis Commodities ja ülejäänud on farm. Maid on umbes ligi 10 000ha. Naree töötab siis sample standis (commodities osakonnas) ja mina olen hetkel farmi shedis (masinate parandustöökoda), sest lõikus veel ei käi. Mind pandi siis masinaid pesema. Need olid ikka mõnusasti kuivanud mudaga koos ja kui ma nendega lõpetanud olin, siis oleks võinud vabalt ka ennast survepesuriga üle lasta, sest nägin hullem välja kui need traktorid. Vähemasti sain 35 kraadises kuumuses end veega jahutada. Pesemist jagus mul veel mitmeks päevaks. Eile (kolmapäeval) läksin ma lõunast aga juba traktori peale. Andrew (omanik) oli ühel põllul juba vaikselt viljavõttu alustanud ja ma pidin siis minema traktorit õppima. Tegemist ikka mõnusa uhke traktoriga. Gregi John Deere ja CAT Challenger olid ka uhked, aga see Claas on omaette luksus. Siinne traktorite mehaanik, Carl, ütles ka mulle ükspäev juba, et kui sa sellega sõita saad, siis sa enam muud ei taha. Nii lihtne on sellega seda tööd teha. Esiteks on juba lihtsam siin, sest nende kombainidel on auger (laadimistoru, millega siis vili kombainilt chaser bini laetakse) pikendusega, mis tähendab, et ma ei pea kombainile üldse nii lähedale minema. Kui siin jääb traktori ja kombaini vahele umbes 3-4m siis Gregi juures oli võib olla meeter vahet kui sedagi. Ja lisaks oli seal raske sirget joont hoida sõidu ajal, sest sa ei saanud sõita kombaini eelmises jäljes. Katsu siis sõita kombaini kõrval ja hoida sirget joont, et sa jumala eest talle otsa ei sõidaks või jällegi liiga kaugele ei kalduks. Siin aga on nii, et võtad omale kombaini eelmise jälje, sõidad selles ja et asi veel lihtsam oleks, sa paned GPSi peale ja ongi kõik, ei pea sa enam juhtima, kiirus on ka paigas, ainult oota kuni kombain on laadimise lõpetanud ja siis võtad hoo maha, lased kombainil mööduda ja keerad aga otsa ringi ja lähed oma alguspunkti ja ootad jälle kombaini. Väga mõnus ja mugav. 

Töötasime eile mingi 10ni õhtul, kuni hakkas sadama. Andrew tõi mind koju ja lubas järgmisel päeval sisse magada. Nagunii on märg. Ärkasin siis täna tund aega hiljem üles, pesin kähku eilsed tööriided ära ja läksin 8.30 tööle. Vihma sadas, seega masinaid väljas pesta ma ei saanud. Puhastasin siis neid katuse all, kabiine jne ja kuskil 10 paiku on meil tavaliselt paus, mida keegi tavaliselt väga ei tee, sest on kiire vms aga täna Carl tegi meile väikse grillipeo. Istusime ja sõime mingi tund aega- tavaliselt on paus 20minutit. Siis nokitsesin veel siin ja seal kuniks Strath- minu töödejuhataja, kratsis pead ja üritas mulle kangesti tööd leida. Ütlesin, et kui ta peab nii kangesti nuputama, siis ma võin ka vabalt tänaseks lõpetada. Ta oli mures, et kas olen ikka kindel, et ehk ta ikka leiab mulle miskit. Vabandas ette ja taha, et niimoodi tööta olen. Aga mulle see sobib. Eks ma eile töötasin juba niigi 15h, tegin tasa. Loomulikult ma võin ka vabalt seal shedis istuda ja nina nokkida ja palka selle eest saada, aga ma parema meelega võtaks siis juba päeva vabaks ja teeks midagi tarka kodus. Näiteks täna oli mul vaja minna linna, sest siin minu Optus kõnekaart ei tööta, ostsin esmaspäeval Telstra kaardi, aga mingi probleem oli selle aktiveerimisega. Selleks oli mul vaja minna nende poodi. Õnneks sain lõpuks tehtud, Keijo juba muretses, pole minust midagi kuulnud. Esmaspäeval käisin linnas kaarti ostmas ja siis seal sain optusega helistada ja lubasin õhtul helistada Telstraga. Aga ma ei saanud seda aktiveeritud ja ei saanud Keijole helistada ja kuidagi märku ka anda, et kõik on korras, lihtsalt levi pole. Teisipäeval töötasin 3ni ja läksin jälle linna, Telstra poodi. Sealt öeldi, et aktiveerimise süsteem hetkel ei tööta. Proovige homme uuesti. Eile ma aga töötasin poole ööni ja täna siis lõpuks sain selle korda. Ja siin ma siis nüüd olen. Lõsutan voodis ja puhkan. Tegin enne just hulga süüa, kartuliputru ja strooganov kastet. Panen karpidesse ja külmkappi. Siis on mitmeks päevaks söögimure lahendatud ja ei pea hakkama peale tööd kokkama. Harvesti ajal on õnneks õhtusöök nende poolt. Eile õhtul ka, Helen tõi põllule süüa, mõnus suur T-bone steik kartuli ja köögiviljadega ja pannkoogid magustoiduks. Heleniga koos olid ka nende kaks poissi, 9 ja 10 pidid olema. Naljakas oli seal süüa nendega, sest nendele oli see justkui pere õhtusöök pluss siis mina. Aga toredad inimesed tunduvad. Andrew küsis mult, et kas mul mingit hüüdnime pole, et talle kuidagi ei jää mu nimi meelde. Küll kustub mind Maree, Marianne jne. Kuigi esimesel päeval Helen vabandas ka kohe, et ärge solvuge kui mulle kohe teie nimed meelde ei jää. Naree ütles selle peale, et Marina on ju lihtne. Mõtle lamba peale. Kõik olid üllatunud, kergelt kohkunud, et kust selline ühendus minu nime ja lambaga tuli. Aga mingi lamba liik (villa tüüp vms) on Marino. Siis oli kõigil nalja kui palju. Eile ütlesin ka siis Andrewle, et no kui see lammas sind ei aidanud, et mõtle siis mingi hüüdnimi välja ja anna mulle ka teada, et ma siis tean reageerida. 

Mingil põhjusel ma pilte ikka lisada ei saa. Katsun korda ajada, seniks aga järgmise korrani :) 

No comments:

Post a Comment