Hilinenud õnnesoovid pidid kõige rohkem õnne tooma :)

Selle postituse pühendan ühele inimesele, kes mängib minu elus suurt rolli. Piret, palju õnne sulle, tagantjärgi. Ma ei unustanud sind kolmapäeval, mul lihtsalt pole levi meie farmis, et sinuga ühendust võtta! 

Võib öelda, et 25 aastat oleme me sõbrad olnud. On olnud kaklemisi ja leppimisi, naermisi ja nutmisi ja igasugu lollusi täis need aastad. Me pole kogu see aeg ninapidi koos. Tegelt oleme vist rohkem lahus olnud, kui koos, aga see ei muuda midagi. Alati kui jälle kokku saame, siis pole tunnetki, et mingi aeg vahel on olnud. Karel alati ütleb, et kui me kaks koos oleme, siis ainult üks hirnumine ja kraaksumine käib. Just sedasi on. Meil on alati lihtsalt nii hea koos ja nalja kui palju. Ja ei millegi üle :) Paremat sõpra tahta ei oskakski. Sa oled imeline inimene, suureks eeskujuks mulle.  (Kuigi ma olen vanem :D ). Sa said 25 ja oled nii palju saavutanud. Sul on kaks ilusat ja armast last. Kui tubli ema oled sa neile! Samal ajal ka kindlasti hea naine Karelile, ma olen selles kindel. Kui ma tulevikus olen pooltki nii tubli ema ja naine kui sina praegu, siis ma võin rahule jääda :)

Tegelt on raske sõnadesse panna mida kõike tahaks öelda. Seega lõpetan ja loodan, et sinu sünnipäev mõõdus ilusti, täis armastust ja naeru. Tahtsin lihtsalt tagantjärgi õnne soovida sulle! :) Ole sama tubli edasi! Musid-kallid!