Teisipäeval sai meil Keijoga 6 aastat täis. Kuus imelist aastat! Palju armastust, nalja ja naeru, kaklemisi ja pisaraid. Pärast kuut aastat paneb ta minu südame ikka kiiremini tuksuma. Eriti tema naeratus. minu parem pool, minu kõik! Aeg läheb nii kiiresti. Eelmine aasta me avastasime paar päeva hiljem et oih, meil oli aastapäev :) seekord Keijo küsis esmaspäeva õhtul, et millal meie tähtpäev oli, kas 23ndal või 24ndal. Napilt oleks see aasta ka mööda lasknud :D siin veel eriti ei pane aega nagu tähele, mis päev või isegi mis kuu parasjagu on.
Esmaspäeval toodi meile 190 Angus veiseid juurde. Mulle ikka nii meeldib nendega töötada. Kuidagi huvitavam on veistega tööd teha. Ainult Gilbo, nende vanem poeg käis närvidele, sest ta lihtsalt muudkui käis ja peksis ja sorkis neid. Greg mitmeid kordi karjus ta peale ja ütles et tahad virutan sulle ka. Aga noh see teda väga ei peatanud.
Ja nii paljudel nendel veistel olid mingi silmapõletikud, ühel konkreetselt mädanes. Greg pani neile mingit rohtu ka aga kas see midagi ka aitab, ei tea.
Keijo töötas ikka "lihamaja" kallal. Mingi hetk ta tuli hullu jooksuga meie juurde ja ütles et Karina oli öelnud et nende hoovis on kolm põrsast. Kõik panime siis jooksuga sinna et kinni püüda neid. Karina saatis väikses lapsed tuppa, sest kartis et kui põrsad on siin, siis mine tea kus see ema veel on. Kui ma aga taipasin et nad tahavad nad kinni püüda ja ära tappa, siis ma enam väga ei pingutanud. Üks jooksis mu jalge vahelt läbi ja hakkasin seda taga ajama, teised muudkui karjusid et püüa kinni. Aga ma meelega lasin sellel minema joosta (kuigi usun et poleks teda kätte nagunii saanud, pagana kiire oli :D ). Teised kaks nad said kahjuks kätte. Olgu ma saan aru, et nad on kahjurid pigem ja teevad palju jama, aga krt Greg oleks võinud siis ise nad maha lüüa. Aga sellel asemel Gilbo ja Fletcher hoidsid neid kinni ja lasid koertel neid pureda. Õnneks olid nad kaugel et ma ei näinud mis toimus aga põrsakisa oli kosta ja see oli lihtsalt jube. Me Gregiga jätkasime veiste märgistamist ja lõpuks ma ütlesin Gregile et kas ta käsiks neil see jama lõpetada, piinavad neid loomi niimoodi. Ta ainult naeris sellepeale. Lõpuks aga ta siiski käskis neil seda teha, aga seda pigem sellepärast et ta tahtis et poisid tagasi meile appi tuleks, vaevalt teda need põrsad huvitasid. Niipalju nägin, kuidas Gilbo ühte põrsast vastu maad peksis ja siis viskas maha ja hakkas jalaga taguma. Jube, aga vähemasti lõpetasid vaesekese piinamise.
Vabandan teie ees, keda see jutt nüüd hirmsasti ärritas, oleks pidanud alguses hoiatama, et nõrganärvilistele keelatud! Karm värk. Loodan et rohkem põrsakesi siia ära ei eksi!
Esmaspäeval avastasin endalt puugi. Juba teine puuk. Seekord krt jäi pea ka sisse. Loodan et mingit jama ei tekita.
Hetkel tegeleme pakkimisega. Selleks korraks on siin töö otsas. Lõpetasime ilusti nende lihamaja ära. Muud midagi uut ja põnevat sel nädalal polegi toimunud. Rahulikult möödus.
Uut tööd veel ka leidnud pole. Põhimõtteliselt ilmselt saaks tööd lõunas. Sidrunite korjamine seal hoos. Ja saaks ka puid istutama minna. Aga kahjuks on siin suht külmaks läinud, lõuna pool veel eriti ja selle töö suhtes ei teki ka just meeldivaid tundeid, siis otsustasime nädalakese puhata ja võtame suuna põhja, põgenema külma eest. Viimased ööd on isegi külmetanud. Hommikuks on härmatis maas. Darwinis on 26-30kraadi. Pole paha :D ainuke miinus selle asja juures ongi see, et kõik põgenevad sinna, seega palju tööd seal olla ei saa. Aga mine tea. Ja kui tõesti ei leia midagi eks siis tuleb tagasi alla lõunasse tulla :) mis siis ikka. No worries. :) saime Tarvo ja Kelliga ka ühendust ja nad plaanivad kuu keskel ka sinna tulla. Oletades, et me siis ikka seal oleme, oleks tore neid näha!
Teel darwinisse, hüppame korra ka läbi kohast nimega Gin Gin, seal pesitseb minu sugulane, Kaidi.
Enne Darwinit on tegelt üks koht, Innisfail, kus on banaani hooaeg. Vaatab sealt ka läbi, ehk saab sealt tööd. Seal ka soojem kliima. Aga jah, tegelt tõenäosus põhjas tööd leida, on suht väike. Aga seiklus ja puhkus tööst kulub ära. Darwinisse otse oleks umbes 3500km aga kuna lähme mööda rannikut, Gin Gini ja Innisfaili siis tuleb pikem tee.
Gregi ja Karina käest ostsime autole ka katuseboksi. Saame nüüd osa asju sinna paigutada, et autos rohkem ruumi oleks, kui peaks autos ööbima.
Oma teise aasta viisa päevad on meil ka tehtud, võib põhimõtteliselt avalduse teiseks viisaks sisse anda.
Istun praegu autos ja vaatan et üks lind istub ühe auto peegli peal ja muudkui vaatab end peeglist. Ja nii iga päev. Ma ei tea kas see on üks ja see sama lind koguaeg või on nad kõik nii edevad aga naljakas vaadata :D
Olgu. Hetkel vist kõik. Eks see nädal vist on kirjutamist rohkem. Tee peal ikka alati on millest kirjutada.
Aaa, tahtsin mõningaid pilte panna meie tehtud töödest.
Pildid siis hobusetreilerist, mida renoveerisime.
Enne:
Keijo oskab kõike!
Ja pärast. Lagi on ainult tegemata.
Selline iste siis. Iste käib üles ja sinna sisse saab asju panna. Polsterdamist me ei teinud.
Köök. Kapid ehitasime ise. (Uhkust täis)
Magamisase
Panime maja ustele võrgud ette, et putukad sisse ei saaks.
Enne:
Lihamaja enne
uhked treilad hobustele..
ReplyDelete