Sellest, kuidas üks väike vasikas omale kaks ema sai.

Eile, laupäeval, tegelesime veistega. Kuna oli väike juurdekasv tekkinud, väikeste vasikate näol, siis oli vaja nendega natuke tegeleda. Vasikatel oli vaja kõrvad ära märgistada ja poiss-vasikatele oli vaja kummirõngad ümber munandite panna. Aedikusse ajamise ajal avastasime ühe lehma, kel oli ilmselt probleeme poegimisega, sest vasika üks jalg paistis välja. Seega selle pidime välja tõmbama. Greg sidus köie ümber vasika jala ja siis tal oli mingi aparaat, millega siis vasikaid välja tõmmatakse, aga kuna vasikas oli surnud ja lehm ise kaasa ei aidanud ( ei surunud vasikat välja), siis köis läks suure pinge all puruks. Saatsime siis lehma uuesti teise aedikusse, et temaga viimasena tegeleda. 

Me Keijoga olime siis kogu karjaga ühes aedikus ja ajasime neid niiöelda koridori, et nad siis läheks ükshaaval crush'i (puur, kuhu lehm sisse läheb ja  ta pannakse pead pidi niiöelda tangide vahele, et ta rabeleda ei saaks, et saaks rahulikult temaga tegeleda) lehmad ja suuremad vasikad, kes juba oli märgistatud, lasti kohe uuesti välja. Uued vasikad sai aga märgistatud. Üks vasikas sai aga kuidagi niimoodi alt välja pugeda, et tõmbas kuidagi mingi terava metalli otsas oma nina pealt naha maha. Esialgu jäi mulje, et tõmbas pool nina otsast ära, sest verd tuli nii palju, et jube. Aga siis nägime seda juppi maas ja see oli tegelt ainult nahk. Aga jube vaatepilt oli küll. Vaeseke. 

Samal ajal, kui Greg vasikatega jändas, siis meie Keijoga muudkui ajasime veiseid sinna koridori. Kogu selle pundi sees oli muidugi 3 ilgelt suurt pulli ka. Üks õnneks läks üsna esimeste seas läbi puuri juba, aga kaks oli veel meiega. Ja kui lehmi muudkui vähemaks jäi siis need kaks avastasid üksteist ja kukkusid kaklema. Me Keijoga üritasime neid muudkui endast eemale ajada (meil olid sellised pikad plastiktorud, mida nad siin karjaajamisel kasutavad). Vahest sattusid nad meile ikka väga lähedale. Muidu nad olid rahulikud, lihtsalt tegid niiöelda surumis võistlust (noh et olid peadpidi koos ja surusid üksteisele vastu) aga mingi hetk läks asi päris hulluks ja sattusid meile hirmus lähedale. Küll me olime kiired üle aia hüppama :D Greg tuli siis meie juurde ja ütles, et katsume neid lahutada, et katsuks ühe sealt aedikust välja saada. Mina pidin siis selle koridori väravat lahti hoidma ja Keijo ja Greg üritasid siis üht pulli sisse ajada. Samal ajal muidugi jookseb seal ringi veel hunnik lehmi ja vasikaid ja hirmus tolmune on, midagi ei näe ja palav on, sest väljas on mingi 43kraadi. Mingi hetk üks pull tagurdas selle värava otsa sellise hooga, et kiskus mul käest ära ja ma üritasin eest põgeneda, et jumala eest kahe aia vahele mitte jääda ja samas pullile mitte ette jääda, kuigi palju liikumisruumi pole, sest lehmad on ees, siis Keijo kisub mind, karjub, et ma läheks eest, aga kuhu sa lähed. :D siis tegime Keijoga vahetust, et ta hoiaks väravat, ta tugevam ja ma üritan Gregiga pulle lahutada. Greg muudkui peksis plastiktoruga pullidele vastu pead, et nad lahutada, ja kui lõpuks see õnnestus, siis mina üritasin üht eemal hoida ja tema samal ajal tagus teist, et see siis sinna koridori läheks. Näha oli, et greg virutas sellele pullile koguaeg nagu täiest jõust, aga see nagu ei mõjutanud seda pulli kuidagi, tema tahtis aga tagasi kaklema minna. Lõpuks keeras see pull kuidagi end ümber selle koridori poole ja siis Greg ajas teda pekstes edasi ja siis Keijo virutas ka kähku värava kinni, kuigi pull oli alles poole peal aga siis saime vähemalt väravaga teda edasi suruda. Kõik see toimus tegelt päris ruttu, aga samal ajal lihtsalt toimus sada asja veel, jälgi lehmi ja vasikaid; jälgi üht pulli, siis teist; maas vedeles üks aia osa, mille lehmad maha tallasid, vaata, et selle otsa ei komista; lehmade jooksmine keerutas tolmu üles, midagi ei näe. Oh see oli hirmus :D. Ja kui lõpuks saime pullid eraldi, siis umbes oli selline pingelangus, et naljaks oli kohe. Kogu asi pakkus kuidagi sellist hüsteerilist nalja. Kuigi tegelt ega seal nalja pole, kui ikka pullile ette jääd. Aga kõik läks siiski hästi ja töö sai jätkuda. Lõpuks said vasikad otsa ja hakkasime siis uuesti selle lehmaga tegelema, kellel oli surnud vasikas välja vaja saada. Greg proovis siis ikka uuesti selle köiega aga jälle see läks puruks, niiet Greg lendas ka selili. Ja tükk aega oli pikali, kohkusin juba ära, et juhtus midagi. Küsisin ka, et kõik korras ikka? Ta umbes lamas seal ja irvitas, et jaa, lihtsalt väsinud :D. Siis toodi autost parem, tugevam/paksem köis ja kuna lehm lasi end istukile seal puuris siis lasime ta aedikusse ja Greg pani tal köie ümber kaela ja sidus ta aia külge, et kui ta seal end istukile paneb, siis on tal vähemalt ruumi, et saab lehma pikali ajada. Lehm muidugi hakkas kargama ja tagasi kiskuma ja sellega tõmbas köie pingule ümber kaela ja Keijo ütles, et ta ju ei saa hingata. Aga Greg ütles, see on isegi parem, et siis ta kaotab teadvuse ja ta ei tunne valu ja ei rabele. Siis proovis Greg oma aparaadiga aga see ei aidanud ja ma pakkusin, et äkki prooviks siis autoga tõmmata. Esimesel korral läks köis jälle katki, õigemini mingi sõlme koht tuli lahti. Samal ajal tõmbas lehm end jälle niipalju tagasi, et köis läks jälle pingule ja kaotas teadvuse ja kukkus siis pikali. Greg sidus siis kähku uuesti köie kinni, et kähku vasikas välja saada, enne kui lehm uuesti üles ärkab või veel hullem, ära sureb. Aga kuna lehm kukkus pikali, siis köis läks lõdvaks ja ta ärkas üsna kohe uuesti üles aga jäi pikali ja ei rabelenud enam. Ja üsna kohe saime ka õnneks selle vasika välja. Kui ma vaid kuidagi saaks teieni tuua selle jubeda haisu, mis selle vasikaga kaasnes. Me seisime koguaeg eemal ja tuul puhus ka teises suunas ja ei teadnuki, et see haises. Aga kui sattusin teisele poole, kuhu just tuul puhus, sa Juudas. Kui see vaatepilt mul südant pahaks ei ajanud, siis see hais ajas küll. Ja mõelda, et Greg oli koguaeg selle haisu sees, ilma, et oleks kordagi midagi öelnud või kurtnud vms. Kes teab kaua see vasikas siis seal kõhus juba niimoodi mädanes. Greg arvas, et vaevalt lehmgi ellu jääb. Ütles, et tavaliselt sellistel puhkudel sureb lehm ka ära. Ja kuna siin on loomaarstide koduvisiit liiga kallis, et see lihtsalt ei tasu ära, siis jäädakse lihtsalt lootma, et ehk saab kõik korda. Jätsime ta siis sinna aedikusse ja ajasime teised lehmad ja vasikad uuesti välja. Ja läksime koju pausile. Hiljem pidime tagasi minema, et lehmale juua/süüa tuua ja Greg tahtis pullid maja juurde koplisse tuua. Just pidime ära minema hakkama, kui avastasime, et üks väike vasikas lamas varjus ja Greg ütles et see sama oli hommikul koplis ka täiesti omaette, et huvitav, kus ta ema on. Nad viisid selle pisikese teiste juurde (kõik olid selleks ajaks shearing shedi- lamba pügamiskuuri  juures) ja panid ta varju lamama, et ehk selle ema ikka tuleb teda otsima. Koju jõudes, ütles Greg, et hakkame uuesti tööle alles õhtu poole (siis oli kell umbes 12), sest väljas on liiga palav. Käisime siis kähku pesemas, lootes külma dušši, aga külm see kindlasti polnud :D siis üritasime natuke tukkuda, aga lihtsalt liiga palav oli, olgugi et kondikas töötas toas. Mingi poole 4 paiku kuulsime, et Greg juba mässas õues, mõtlesime siis, et lähme vaatame, kas tal on abi vaja. Keijo pidi mingu kultivaatori kokku panema, aga Greg ütles, et Keijo võib seda hiljem teha, et ikka on veel liiga palav. Ta ise pani rekkale loomade vedamistreileirt peale ja Keijo aitas tal seda kinnitada. Siis ta ütles et võime tagasi koju minna, et ta läheb poistega pulle ära tooma ja lehmale juua/süüa viima, eeldades, et ta veel elus on. Aga võime kaasa ka minna, kui tahame. Mina tahtsin kaasa minna, sest mulle meeldib veistega tegelda ja tahtsin näha, kas lehm on veel elus ja mis on saanud sellest vaesest vasikast. Sinna jõudes nägime, et mitte ainult ei olnud lehm elus vaid täitsa püsti ja liikus ringi. Greg ütles, et see on hea. Ta ütles et ta on varemgi pidanud vasikaid välja tõmbama ja tihtipeale lehmadel läheb sellega selgroos midagi puruks vms, ja nad ei saa enam püsti ja tuleb nad lihtsalt ära tappa. Või teine asi, kuna vasikas oli juba surnud sees ja kes teab kui kaua, siis lehm lihtsalt sureb ära, ilmselt mingi infektsiooni tõttu. Aga kuna ta oli täitsa püsti ja liikvel, siis Greg arvas, et võib ta teistega kokku lasta. Tegime talle siis värava lahti ja jätsime ta sinna, et küll läheb, kui tahab. Siis läksime seda vasikat vaatama ja ta oli ikka seal samas, kuhu ta päeval jäeti ja Greg mõtles, mis temaga peale hakata. Tavaliselt nad annavad sellised vasikad (no üldjuhul on ainult üks ) Karina õele, et ta siis kasvatab nad nii suureks lutipudeliga, kuni nad saavad oma toitmisega ise hakkama ja lasevad teistega kokku. Aga kuna Keijo enne küsis mult, et kas seda vasikat ei saaks anda sellele lehmale pojaks, kel surnud vasikas oli, siis ma küsisin seda Gregilt. Greg ütles, et tehakse küll nii, aga see ei toimi alati. Ja et seda oleks pidanud siis kohe tegema, kui surnud vasika välja tõmbasime. Ja veel parem oleks olnud, kui oleks selle surnud vasika höörunud selle vasika vastu, et siis lehm arvabki, et see on tema vasikas. Aga mõtlesime et proovida ju tasub. Viisime siis selle vasika selle lehma juurde. Lehm oli vasikast väga huvitatud, nuuskis ja uudistas. Aga vasikas oli kuidagi passiivne ja passis nurgas. Siis Greg ajas lehma sinna puuri ja üritas vasikat piima jooma sundida. Lehma panime puuri, sest arvasime, et ta ei pruugi lasta ise. Siis ta on vähemalt kinni ja ei saa eest ära minna. Vasikas rabeles aga rohkem. Ja olgugi, et ta hakkas piima imema, pidime teda kinni hoidma, sest nii kui ta lahti lasid, siis ta üritas ära minna. Aga mingi hetk sai vist aru, et see on talle hea ja hakkas ise korralikult sööma ja me ei pidanud teda enam kinni hoidma. Siis Greg lasi lehma ka välja, et näha, kuidas ta reageerib, et kas hakkab vasikat ära ajama või mitte. Lehm läks heina sööma ja vasikas sai ka rahulikult edasi süüa, lehm ei ajanud teda ära. Greg oli väga rõõmus, ütles, et tavaliselt see nii lihtsalt ikka ei lähe. Aga ei läinud ka. :D sest äkki ilmus üks teine lehm välja, ilge kiiruga tuli ja ammuutas nagu segane. Arvatavasti otsis oma vasikat taga. Arvatavasti seda vasikat, kelle me just teisele lehmale "lapsendasime". Lasime ta siis ka sinna aedikusse, nuuskis seda vasikat ja kui vasikas üritas temalt piima saada, siis ta ajas ta ära ja hakkas uuesti ära minema. Arvasime siis, et see siiski vist pole päris ema. Aga see lehm jäi siis värava vahele ja vaatas tagasi ja muudkui muu-tas :D Greg arvas, et äkki siiski on päris ema ja kutsub vasikat järgi. Aga vaene vasikas oli segaduses. Muudkui vaatas ühe lehma poole ja siis teise poole. Samal ajal, lehm, kes kaotas oma vasika, vaatas toimuvat pealt ja siis läks ise vasika juurde, lakkus teda. Siis tuli teine lehm, hakkas ka lakkuma. Umbes üritasid vasikat meelitada. Me ei teadnud ka, mida teha. Lõpuks Greg jättis nad kõik sinna aedikusse ja arvas, et laseb neil ise otsustada, kes emaks hakkab :D mina muudkui mõtlesin, et vaene lehm (see kellel surnud vasikas oli), ta kaotab kaks vasikat ühe päevaga. Vasikas see-eest sai omale kaks ema :D Greg umbes riidles selle teise lehmaga, et kus kurat ta terve päeva oli, kui vasikas puhta üksi oli. Ja kes teab kui kaua ta juba üksi oli, sest hommikul juba Greg märkas, et ta oli karjast eemal. Ja näha oli, et ta oli kuidagi nõrk, ilmselt näljane. 

Täna pidi ta neid üle vaatama minema, ei teagi mis toimub. Me kõik lähme kuuest pubisse, viljalõikuse lõpetuse õhtusöök vms. Eks siis uurin, mis vasikast ja tema kahest emast saanud on. Pilte kogu sellest päevast kahjuks pole, sest telefoni polnud kaasas. 

Aga mõned teised pildid siiski : 

Üks päev pidin üht hobust pesema, sest ta oli tegelt kellegi teise oma ja talle tuldi järgi. Samal ajal passisid need kaks kõrval. Keijo arvas, et äkki nad tahavad ka jahutust. Ma arvasin, et nad ei lase end veega pritsida, aga lasid. Ilmselt oli neil ikka väga palav. 

 

Sellist suurt sisalikku nägime ükskord. Tegelt neid näeb tihti siin

Kidman (Paremalt esimene, tõsine Cowboy oma saabastega, tegelt on müts ka kuskil :D ) ja Harris (vasakult teine, pikem poiss) lõpetasid oma niiöelda eelkooli vms. Ma pean mainima, et mulle meeldib, et siin on koolivorm ja soovin, et Eestis oleks ka. :)