Uued tuuled..

No tere.

Vaatasin ja imestasin, et kas tõesti viimane postitus oli 25.dets 2016??? Varsti saab juba aasta täis ju. Õudne lugu küll. Kuidas ma küll peale seda enam ei postitanud? Ma saan aru, et vahepeal oli tõesti vaikne aeg, aga peale seda viimast postitust, meie puhkuse tripp veel kestis, ma ei kirjutanud isegi sellest. Ei mäletagi, mis täpselt tegime. Katsun siis kiirelt määldejäävamad punktid üle käia, mis vahepeal on toimunud.

Peale Jyndabyne me põrutasime edasi Sydney poole ja peatusime kolmeks päevaks Swanhaven karavanpargis. Seal ligidal asub Jervis Bay, kus omakorda on Hyams rand, mis pidavat olema kõige valgema liivaga, aga minu meelest oli Whitehaven rannas valgem. Keijo nägi seal delfiine, samal ajal kui mina vetsus passisin. Viimane kord, ma ütlen!
Igatahes, Swanhaven karavanpark oli mõnus. Lastele tehti õhtuti vabaõhukino ja muidu mõnus õhkkond oli. Siiani pole halba kogemust kuskil karavanpargis olnud, aga see koht kuidagi oli mõnus. Ok, esimene õhtu tegelt nii väga mõnus polnud, sest meie telkla ala oli mingi suure pere majakese juures, kes olid väga lärmakad, olgugi et karavanparkide üldine reegel on et 22.00 on vaikus. Aga järgmisel päeval, kui pidime tegelt ära minema, sest saime ainult üheks ööks algselt, siis järgmine hommik pakuti meile kahte ööd veel, sest keegi oli tulemata jätnud. Just saime telgi kokku ja autosse pakitud kõik asjad ja paki aga uuesti lahti.Nii me siis veetsime paar päeva veel seal kalastades ja niisama lõsutades.
Vana-aasta õhtuks läksime Sydneysse, Mammu ja Ken tulid ka. Elasime Aare ja Mele juures 2 nädalat (oli vist midagi sellist) telkides, kuniks leidsime omale töö ja uue elamise.
Muidugi samal ajal üritasime kõik võimalikke variante välja mõelda, kuidas saaks mingile viisale, sest Keijo sponsorviisa farnist läks läbi aga me ei tahtnud seda varianti kasutada. Mõtlesime, siis et ma lähen kooli. Hakkasime seda asja ajama. Mingi hetk siiski arvasime, et kõige targem variant on ikka minna selle sponsorviisa peal edasi. Keijo otsustas, et ta läheb farmi ja mina jäin Sydneysse edasi, sest mul oli vaja saada aasta kogemust elektroonika alal Austraalias. See oli siis aprillis.
Mai lõpp mina lendasin üksi Eesti, sest kahjuks oli isa matused tulemas. Keijo tuli paar nädalat hiljem, meie algse plaani kohaselt. Kaks kuud veetsime Eestis.
Austraaliasse tagasi tulles, Keijo läks tagasi farmi ja mina uude firmasse, sest vanas firmas polnud enam nii palju tööd. Mõned kuud oli mul veel vaja elektroonika alal töötada.
Vahepeal uuris Greg Keijolt, et millal ma farmi tagasi tulen, vast on aeg et nad Karinaga omavahel ära lepiks. Mõtlesin, siis et võib olla tõesti oleks aeg. Aga tahtsin kindel olla, et ma ikka olen tagasi oodatud, enne kui lihtsalt kohale lähen. Helistasin Gregile ja rääkisin temaga. Tuli välja, et Greg siiani ei teadnud täpselt, mis juhtus ja miks me lahkusime. Rääkisin talle lühidalt ja ütlesin, et olen nõus tagasi tulema, juhul kui on täiesti kindel, et Karina mingit vimma ei pea ja siiani ei arva, et ma temalt raha üritasin varastada. Greg lubas uurida ja teada anda. Vähem kui viie minuti pärast tuli mulle sõnum Karinalt, et vast oleks kõige parem, kui ma edasi Sydneysse jääks, sest ilmselgelt on meil juhtunust erinev arusaam. Mõtlesin siis, et ok. Vahet pole. Aga siis ei jätnud see mind ikka rahule ja kirjutasin vastu, et mis erinev arusaam täpsemalt siis? Kas ta ei tahaks asjad ära klaarida. Tema vastus sellepeale oli, et temal pole enam usaldust minu vastu ja parem oleks kui ma jätaks asjad nii nagu on, Keijo huvides. Ma loen siit välja siis, et umbes, kui edasi surgin, siis Keijo jääb tööst ilma? Tõsine tahtmine oli talle öelda, et ma teengi seda Keijo huvides, sest kui ma sinna tööle tagasi ei lähe, siis varem või hiljem, tuleb Keijo sealt ära. Ega me siis lõpmatuseni ka nii olla ei taha, et erinevas kohas töötame ja elame. Aga olgu siis nii. Las siis jääda. Pole mõtet norida, sest meie eesmärk on siiski parem viisa saada. Alalise elamisloaga viisa. See võimaldaks meil jääda edasi piiranguteta. Me võime Eesti tagasi minna. Elada seal ja avastada, et meile ei sobi see variant, saame tagasi tulla. Mida iganes. Tagavara plaan.
 Ja Keijo on muidu sealse tööga ja Gregiga rahul. Karinaga ta kokku ei puutu.
 Mis me siis täpselt tegema peame uue viisa jaoks?
Meil on mõned variandid:
       1. Keijo Skilled viisa. Selleks on vaja Keijol inglise keele testis saada 6 punkti 9st igas alas. (rääkimine, kuulmine, lugemine ja kirjutamine). Keijo tegi 30ndal testi, 13ndal peaks tulemused kätte saama. Kui see läbi ei lähe, siis:
       2. Teha skilled viisa minule. Selleks oligi mul vaja töötada elektroonika alal vähemalt aasta Austraalias. Nüüd on mul see tehtud ja pean oma paberid saatma ülevaatamisele, kus siis kontrollitakse kas on mul on vastav oskus/eriala konkreetse viisa jaoks. Kui on, siis me saame mulle skilled viisa teha.
       3. Kui minu oskus ei sobi selle viisa jaoks, siis on veel võimalus minna õpilasviisale. Algul mõtlesin mina kooli minna ja samal ajal Keijo pingutab edasi oma inglise keele testiga (eeldusel, et see test läks nihu, mis ta tegi). Aga teine variant on hoopis, et Keijo läheb kooli. Inglise keelt õppima. Siis on kindel on ta ikka korralikult õpib ja seal ta saab paremat abi kui see mida mina oskan pakkuda.
       4. Kõige viimasem variant on jääda selle sponsor viisa peale kaheks aastaks ja siis saab taodelda alalise viisa. Aprillis saab aasta juba tehtud. Aga see on ikka väga vimane variant. Ennem vaatame muud võimalused läbi.

Nüüd kus mul on oma elektroonika kogemus täis, lähen mina ka farni tööle. Kuna me nagunii ühes kohas töötada ei saa, siis vahet pole. Ma ei pea tingimata Sydneys olema. Vahet pole, kas Keijo sõidab mulle Sydneysse külla või kuskile farmi. Lootsime küll, et ma saan kuskile Narrabrisse, Wee Waasse tööle, siis oleks Keijo ainult tunni kaugusel, mitte 7 tunni kaugusel, aga sain hoopis linna nimega Goondiwindi. See linn asub täpselt NSW ja QLD piiril ja minu farm jääb QLD alla. Niiet me hakkame nuud olema erinevas osariigis. Aga ma olen siiski Keijole lähemal. Umbes 3,5h sõita.
Homme hakkan sõitma. Sõidan väikse ringiga, lähen Narrabrisse, saame seal Keijoga kokku, ööbime seal ja siis pühapäeva õhtul sõidan edasi Goondiwindi poole (2,5h), sest esmaspäeva hommikul 8.30 saan ühe naisega kokku, kes mind edasi juhatab. Mida täpsemalt tegema hakkan, ma veel ei tea. Tean vaid, et tegemist on suuremat sorti teravilja farmiga. Vist hakkan chaser bin juhiks - sama töö, mida Gregi juures tegin viljavõtu ajal. Aga võib olla olen hoopis viljapunkri vastuvõtus, võtan näidiseid (rekkaga tuuakse vili kohale ja keegi siis võtab sealt portsu vilja ning kontollitakse vilja niiskust ja muid tähtsaid näitajaid. Ma täpselt veel ei tea selle kohta.) Eks esmaspäeval selgub

Suured tänud Kenile ja Mammule, kes omale uue auto ostsid ja oma vana mulle pakkusid. Neil polnud omal aega seda maha müüa ja pakkusid, et kui ma ise seda ei taha, siis vähemalt äkki saan nende eest maha müüa. Mulle tuli see küll heal ajal, sest farmi tööle minna ilma autota on suht raske.
Vat sedapsi. Suhteliselt mõtetu tekst, ma tean. Aga vähemasti väike ülevaade, mis vahepeal toimunud ja mis toimuma hakkab. Katsun nüüd jälle vähehaaval ikka aegajalt midagi kirja panna teile.
Järgmise korrani!
PS! Mässasin tund aega, et pilte ka panna, aga ikka ei saanud. Ju jääb siis!