Sunday, December 25, 2016

Jõulupuhkus vol 2

Pühapäev 25.detsember 
Jätkame siis eelmisest kohast.
Siis olime just jõudnud 12 Apostli juurde päikeseloojanguks. Järgmisel päeval otsustasime siis terve selle Great Ocean roadi läbi teha ja vaatluspunktides ära käia. 
Mingi aeg aga otsustasime natuke raha "raisata" (ma ei nimetaks seda tegelt raiskamiseks, see oli seda igati väärt) ja broneerisime omale helikopteri lennu kella 12ks. Selleks ajaks oli meil terve tee ka juba läbitud ja see oli hea kirss tordi otsa. 15 minutit lendu maksis $145 nägu. Meie õnneks saime uhke kopteri ka, mitte vana väikse Robinsoni ja saime veel ka ette piloodiga istuma. Oli sealt ikka vaade. Ma kartsin küll, et äkki mul hakkab halb, kuna lennukis, kui nad keeravad või kui käisime purilennukiga lendamas, siis mul hakkas halb. Aga kes oleks võinud arvata, et kopteriga on nii mõnus ja sujuv lendamine. Ikka super oli. Ma olin nii elevil enne lendu, lennu ajal ja pärast lendu. Keijo oli juba päris hädas minuga, käskis mul muudkui maha rahuneda 😆
See on asi, mida ma soovitan kõigil teha, kes sinna kanti satuvad. Juba kopteriga lendamine on äge, aga need vaated seal juurde. Üks uskumatu elamus. 
Jälle linnuke kirjas!
No kas pole ilus :)







Lähen koobast avastama













 
Pärast seda käisime veel lõunat söömas ja võtsime suuna Melbourni poole. Plaan oli korra seda linna ka vaatama minna, aga otsustasime selle seekord ikka vahele jätta. Palju paremaid kohti on avastada, kui mingi linn. Sõitsime siis kohe otse Lumemägede ( Snowy Mountains) poole. Ööseks jäime linna nimega Seymour, mis meile juba ka tuttav puude istutamise ajast. Siis töötasime ka seal kandis ja seal linnas sai juba käidud. Austraalia suur ja lai, aga ometi juba satume samadesse kohtadesse 😃
Kui rannikul oli pigem jahedam kliima, päeval umbes 20-23 kraadi ja öösel umbes 8 kraadi, siis Seymouris tervitas meid jälle kuum paks õhk. 
24nda hommikul põrutasime edasi mägede poole. Vahepeal käisime jälle natuke shoppamas ja ostsime omale õnge, sest plaan oli Jindabyne järve ääres ööbida ja hiljem ka ranniku ääres olla. Prooviks kah ise kala püüda 😆
Lõpuks jõudsime siis nii öelda mägede jalamile, meie sihtkohani oli umbes 100km. Kui tavaliselt selle sõidaks tunniga, siis GPS näitas 3h, kuna tee oli ikka nii käänuline ja muudkui üles ja alla. Mina sõitsin seda teed, sest jällegi, mul hakkab nii halb kõrval istudes. See oli ikka jõhker tee. Vahepeal kõrval polnud midagi, lihtsalt järsult läks alla. Ja tee oli suht kitsas ja siis mingid hullud tulevad nurga tagant kihutades sulle vastu. Aga ilus oli. Ikka korralik mets, väga eestilik tunne tuli. Muidu on siin ikka mingid hõredad eukalüpti metsad, aga seal olid ikka täitsa tihedad metsad. 
Õhtul 4-5 paiku jõudsime kohale ja panime kiiruga telgi püsti, sest äikesetorm oli ja kohe kohe paistis sadama hakkavat. Õnneks väga hullult ei sadanud. Pärast hakkas veel päike paistma ja läksime kohe kala püüdma. Eks seda arvata oli ka, et me miskit ei saa. Keijo kahtlustab, et nad on pigem järve keskel, et siin kalda peal on neid raske püüda. Siin on teisigi, kes õngitsevad, aga ei paista, et kellelgi  näkkaks. 
Täna hommikul ärkasime jälle mõnusa sooja päikese tervitusel ja käisime järves ujumas. Üllatavalt soe vesi oli. 
Mingi 11 paiku võtsime suuna Thredbosse, kust siis saab suusaliftiga üles mäkke ja sealt edasi jäi veel 6,5km tippu kõndida. Keijo endise töökaaslase Andrusega sai eelnevalt kokkulepitud et saame seal kokku ja lähme koos üles. Lift läks päris järsult üles ja õhtul sellega alla tulemine oli omaette hirmutav kogemus. See oli ikka nii järsk langus ja kõrge ka, et päris hirmus oli. Aga mäkke kõndimine oli mõnus. Ei olnud midagi rasket, suht laugelt läks üles ja ilm oli just täpselt paras. Ei olnud külm ja ei olnud palav. Ja peamine- kohati oli veel lund 😆 küll oli kõigil lõbus nende lumelappide peal. 
Ja vaated olid mõnusad. Sinna tippu oleks saanud ka minna pikemat rada pidi. 32km edasi tagasi kõndimist. Meil oli 13km. Tagasi jõudes olid ikka omajagu väsinud ka. 32km tripi peaks siis nii ette võtma, et võtad telgi ja söögi kaasa ja jääd kuskile ööseks. See oleks ka jällegi vägev. 
Nii me siis olemegi jälle oma "kodus" puhkamas. Keijo üritas korra veel kala püüda ja mina sulistasin natuke vees. Tõesti väsitav päev oli, mõnusalt väsitav. 
Paneks siis mõned pildid ka? Neid meil jagub 😆
Hommikusöök

Kohe saame kala

Uhke kalamees :D

Ilus taevas pärast äikesetormi

Jõuluhommik

Jõululaupäeva ja esimese jõulupüha veetsime siin :)

Väike suplus jõuluhommikul

Mäkke minek

Laps saab lumega mängida


Lumememm

Semud said üle pika aja jälle kokku :D

Mingi hull jälitab


2228m kõrgusel
 

Väike lumekoobas


Lasin sealt vaiskelt libisedes alla

Mäkke ronimine väsitas ära
Muideks, kui siia Jindabyne tulime, siis siin järve peal on kaks väikest saarekest ja üks neist eile põles, tuld näha polnud aga tossas. Ma eeldan, et kuna see on järve peal ja suht eemal, siis keegi ei vaevu seda ka kustutama minna, midagi seal pole. Eile sadas ka, ja see vaikselt nagu kustus ära. Täna hommikul polnud midagi. Aga õhtul hakkas vaiskelt jälle tossama ja nüüd juba poleb täiega, nagu korralik leek on üleval. Ja tule raginat siia kuulda. Veider ikka, et keegi ei lähe seda kustutama :D
ok järgmise korrani. Ilusaid jätkuvaid pühi!

No comments:

Post a Comment