Nagu eelmisel nädalal kirjutasin, siis meil on suur viljalõikus käsil. Mulle öeldi alguses, et mina hakkan mingi aeg chaser bin'iga sõitma. Aga algul tegi seda Keijo. Esmapäeva õhtupoolikul jõudiski see hirmus hetk kätte. Hirmus sellepärast, et olgugi ma tahtsin seda tööd teha, kartsin ma. Mulle ei meeldi kunagi uusi asju õppida, lihtsalt sellepärast, et mulle ei meeldi vigu teha, eriti teiste ees. Õnneks oli Keijo see, kes mind õpetas. Kartsin, et Greg õpetab mind ja noh, ta on suht kiiresti ärrituv inimene ja kui ma niigi pabinas olen uue asja õppimise pärast, siis tema närvitsemine ei aita kaasa. Aga noh, tuli välja, et Keijo ei ole ka väga kannatlik õpetaja :D aga talle ma vähemasti sain vastu hakata :D niiet kõik sujus hästi. Teisipäeval Keijo istus veel paar tundi minuga, et kindel olla, et saan üksi hakkama ja nii jäingi ma Gregiga kahekesi põllule, tema kombaini peal ja mina chaser bin'i peal. Me teeme päevast vahetust, Keijo ja Ben teevad öist vahetust. Oh, kuidas ma (Keijo tegelt ka) naudin seda tööd. Istud traktoris, ootad (minu puhul, loen raamatut, 4 raamatut selle nädala jooksul) umbes 30-40min kui kombain teeb paar otsa põllul ja siis sõidad tema kõrvale, et ta saaks kombaini punkri tühjaks lasta. Kui minu kast on täis, (umbes 30 tonni vilja mahutab), siis lähen ja tühjendan selle rekkasse. Eelmine nädal nad võtsid otra, see nädal kikerhernest ja nüüd (laupäeval, õigemini reede öösel ) hakkasime võtma nisu. Keijo teeb pikki tunde, üks päev lausa 21,5h, see oli siis, kui ta mind hommikul pidi natuke õpetama, siis ta sai 4h puhata ja hakkas õhtuse vahetusega pihta. Muidu on umbes 14-17h päevad, õigemini ööd :D mina lõpetan umbes viie paiku õhtul, Keijo võtab minu töö üle ja hommikul ma jõuan põllule umbes poole 9 paiku, sest aitan enne seda Karinat. Päeva jooksul näen keijot siis umbes 20min. Siis kui üksteise vahetust lõpetame :D minu tööpäev aga pole siiani veel 5st lõppenud, sest siis ma lähen Pilliga kohvikust meile kõigile süüa tooma, Greg ütles, et viljalõikuse ajal nemad hoolitsevad söögi eest, muidu peaks naised oma meestele muudkui põllule midagi vaaritama, lihtsam on kohvikust tellida. Head söögid ka. Keijo on kindlasti rahul, mina nii hästi küll ei kokka :D
Mõned õhtud olen pidanud veel aitama veokeid ühe põllu juurest teise juurde sõidutada. Siis on õhtud veninud umbes poole 10ni. Mis on minu jaoks väga hilja :D tavaliselt pool 8 ma juba lähen magama.
Neljapäeval ja reedel tuli Karina kombaini peale tööle, pärast seda, kui oli väiksed poisid kooli viinud, et Greg saaks rekkaid ( telefoni autokorrekt vahetas sõna rekkaid sõna rikkaid vastu, see oleks küll naljakas :D ) tühjendama minna.
Täna õhtul (laupäeval), Keijo õnneks saab hiljem tööd alustada, et me saaks linna minna, süüa ostma, sest pühapäev on ka tööpäev. Eks vili tuleb ju kähku ära võtta.
Ilmad on ka väga soojaks läinud. Hetkel minu traktor näitab, et väljas on 43 kraadi. Sees õnneks on jahe. Aga isegi kui ainult korraks välja lähed, tunned kuidas päike kõrvetab.
See kuumus on ka ussid liikvele ajanud. Otsivad vett. Kahe käe peal ei saagi enam kokku lugeda, mitu korda neid sel nädalal nähtud on ja kui võimalus, siis ka tapetud, kui nad ikka väga maja ligidal on. Eks nad sinna just tulevadki, sest seal on vett. Õhtul ei julge ilma taskulambita ringi liikudagi enam. Eriti paljaste jalgadega. Keijo pidi üks õhtu traktorite jaoks ühte kütusetreilerit täitma minema ja oli sinna minnes näinud ussi maas, tankimise ajal näitas muudkui telefoniga valgust, et ega see uss liiga ligidale pole tulnud. Siin on kahte sorti liikumas, must ja pruun. Mõlemad mürgised, aga pruun on ohtlikum. Ja julgem. Kui must uss laseb kähku jalga, kui miski teda häirib, siis pruun ei lähe kuskile ja on valmis rünnakuks ja võib sind isegi taga ajada, kui ikka väga vihaseks teda ajada. Kahel korral ma olen näinud kuidas pruun uss üritab isegi autot rünnata, mis temast mööda sõidab. Niiet nalja pole. Peab silmad lahti hoidma. Ma õnneks olen alati käinud nii, et ma vaatan nagu maha, enda ette. Lihtsalt. Pole põhjust. Keijo alati kritiseeris, et miks sa nii käid, maha vaatad, miks sa nagu otse enda ette ei vaata. (Inglismaal oli ikka nii, kui juba ammu vanat teed pidi käies avastasin midagi uut, siis Keijo ütles, et näe oleks ammu avastanud, kui ma maha ei vaataks nii palju. :D ) Vat nüüd on see kasulik :D
Reedel Karina sai ämbliku käest hammustada. Huntsman (jahimees) oli see ämblik. Suured jurakad, aga õnneks mitte eluohtlikud. Hammustuskoht võib üles paistetada ja võib ka mingi infektsiooni põhjustada, aga üldjuhul ohutu. Karina igaksjuhuks helistas haiglasse ka, aga sealt öeldi sama, et pole põhjust muretsemiseks. Ma ilmselt oleks püksi teinud suurest hirmust :D
Mõned pildid ka
Kuldne nisu
No comments:
Post a Comment