Kevad tuli haigusega

Kuidas saab sooja ilmaga haigeks jääda? Ma oleks aru saanud, kui ma oleks haigeks jäänud Victorias puid istutades, sest seal oli külm ja enamus ajast vihma sadas ja me olime märjad. Aga siin on soe ja mul on nohu ja valus kurk?! Veider. 

Tööst pole midagi erilist raporteerida, midagi põnevat pole nagu olnud. 

Laupäeval, aga käisime Karina, Gilbo ja Kidmaniga ratsutamas. Väga ilus ja mõnus õhtupoolik oli. Ja hobune, kellega ma ratsutasin, oli nii rahulik ja vaikne hobune, et ma sain seda ikka nautida ka. Ja kuna Karina ei ole ka kogenud ratsutaja, siis on hea koos vaikselt harjutada. Karina ütles ka, et ma pean talle iga päev ütlema, et me nüüd läheks ratsutama, sest ta muidu ise ei läheks. :D 

Kas ma isegi iga päev viitsiks, aga ratsutada meeldib mulle küll. :)

Enne kui ma Austraaliasse tulin, lugesin ma teiste blogisi. Ja on üks paar, kelle blogi ma siiani jälgin. Fotograafiks ja mustlaseks kutsuvad nad ennast. Nad lihtsalt kirjutavad väga huvitavalt, ootan alati huviga, mis neil vahepeal toiminud on. Ma neid ei tunne, aga elan neile blogi lugedes kaasa, justkui oleks vanad head sõbrad. Miks ma neist kirjutan, on see, et see tüdruk kirjutas ikka aegajalt, et mõtleb tervislikke retsepte välja ja tahab ükskord oma kokaraamatu välja anda. Ja mõni aeg tagasi ta seda tegigi. Hetkel küll on see ainult PDF kujul aga plaanib ka kaante vahele saada. Ja minu meelest on see lihtsalt nii tore, et ta seda tegi ja loomulikult pidin ka selle raamatu ära ostma. Raamatus on ka ilusad pildid, mis on Jake'i enda poolt tehtud. Nagu enne ütlesin, ma ei tunne neid, aga kuidagi suurt uhkust tundsin selle üle, et ta selle raamatu tehtud sai ja tahtsin toetada teda selle ostuga. Ja nii lihtsad retseptid on. Ma pole küll veel midagi teinud, aga tunduvad lihtsad, mulle, kes ma pole mingi eriline küpsetaja. 

Eile lugesin nende blogi ja ta kirjutas, et Postimehe online lehel oli temast kirjutatud ja Delfi Naistekas võttis temaga ühendust ja ta teeb neile nüüd kokkamise teemal blogi. Ja ta üritab oma raamatut kaante vahele saada, ning kui ta on seda teinud, siis Apollo raamatupood ootab juba tema raamatut, et seda müüa. Hämmastav ju. Nii tublid! Väga hea meel on nende üle! 

Eile, pühapäeval, käisime Burren Junctionis, seal toimus üritus nimega campdraft. Olid siis erinevad vanusegrupid ja nad pidid siis ükshaaval aja peale lehma ümber postide ajama. Täitsa huvitav oli vaadata. Mõnda aega, siis muutus igavaks. Üks tüdruk kukkus ka. Lehm koperdas ja hobune koperdas tema otsa ja siis tüdruk kukkus maha. Tüdrukuga oli kõik korras aga hobune lonkas pärast. 

Õhtul käisime meiegi lehmi sisse ajamas hobustega. No tegelt suurema töö tegid Gilbo ja Fletcher. Me Karina ja Kidmaniga rohkem lihtsalt moodustasime rea, et lehmad meist mööda ei saaks.