Viimase aja tegemised ja pildid

Tervist.
See nädal oli mul palju lapsehoidmispäevi. Mõned päevad Row juures ja eile pidin oma pere lapsi vaatama. Aga alustame siis algusest.
Ma vist juba olen maininud, et Row'l on väiksed lambatalled, kes on talle toodud kohaliku farmeri poolt, sest nende emad niiöelda jätsid nad maha ja ta teadis, et Row tahtis saada. Algul oli tal kaks, üks oli kohe väga hädine ja kahju oli teda vaadata. Arvasime Keijoga, et kauaks seda väikest vist pole. Esmaspäeval, kui lapsi hoidma läksin, siis sain teada, et üks lammas on surnud. Arvasin siis et see sama, aga tegelt oli hoopis teine surnud, aga mitte et ta oleks lihtsalt ära surnud, vaid neil on ka üks kutsikas veel, keda nad pole veel maha müüdnud ja see kutsikas tappis selle lamba ära. Irooniline on see et tegemist on lamba karjakoeraga. Teisipäeval toodi Row'le veel kaks talle, üks jällegi, no niii pisike, et pidi ilmselt alles paari päevane olema. Kolmapäeval kui sinna läksin siis avastasin, et üks on öö jooksul ära surnud. Sel puhul polnud koer süüdi, sest nad olid oma aedikus. Ju oli haige või midagi. Päeval laseme nad aedikust lahti, et nad saaks õue peal ringi liikuda ja vanem tall vaikselt nosib ka rohtu juba. Aga mingi hetk avastasin, et see imepisike talleke oli kadunud. Arvasin et ta magab maja all, sest ta jälitas alati nende koera (mitte seda kutsikat), arvates et too on tema ema. Ja Pollie magab alati maja all, seega arvasin, et see tall läks ka sinna. Lootsin seda, sest natuke ka kartsin, et äkki see kutsikas murdis selle ka maha.Tükk aega ikka käisime mööda hoovi ringi ja otsisime teda ja piilusime maja alla, aga üks hetk ta ilmus kuskilt välja. Kus ta oli, ei tea. Mingi nelja paiku olime toas, lapsed sõid. Harris läks õue ja suur kisa läks lahti. Läksin kähku vaatama ja Harris tuli kisaga vastu, et kutsikas sööb seda surnut lammast, kelle hommikul aedikus leidsin. Kui läksin kutsikat ära ajama, avastasin et tegemist ei olnud surnud lambaga, vaid hoopis selle vanema tallega. Kui Harris ka nägi, et see liigutab, siis ta sai ka aru, et kellega tegu on ja hakkas nutma ja seda kutsikat kaikaga taga ajama. Vaene talleke aga oli üleni verine ja lihtsalt lamas seal maas. Jube oli vaadata teda, Harrist maha rahustada ilma et ise oma silmad peast välja ei nutaks :D Haavad õnneks ei tundunud sügavad ega tõsised, aga mida ma ka tean. Panime kutsika oma puuri kinni ja jätsime selle talle sinna kus ta oli ja saatsin lapsed tuppa. Teadsin et kohe kohe peaks Row koju tulema, eks ta teab mis teha. Harris muudkui palus mul tallekest vaatama minna, et kas ta on juba ära surnud ja taevasse läinud. Ta ei tahtnud teda piinlemas näha. No ega ma ka ei tahtnud. Aga kui õue läksin avastasin, et talle pole enam. Kartsin juba et kutsikas sai kuidagi välja ja viis oma "öhtusöögi" minema. Aga tegelt hoopis talleke oli toibunud oma esimesest šhokist ja jalutas vaikselt mööda õue ringi. Väga hädiselt küll ja lonkas, aga siiski liikus ringi. Tavaliselt kui ta mind õues liikumas nägi, siis tuli jooksuga minu juurde, sest ma toitsin neid hommikuti piimaga, ja kui piima polnud, siis tahtis lihtsalt sõrme lutsida. Aga kuna ta seda siis ei teinud, siis kartsin, et ta on ikka hullemas seisus, kui välja paistab. Kui Row koju tuli, siis viisime tallekese oma aedikusse, sest Row arvas ka, et ta vastu ei pea ja parem oleks kui ta laste silme all pole. Aga eile kui neil külas käisin, siis talleke kappas mööda hoovi ringi, häda midagi :D Küll oli heameel seda näha.

Laupäeval pidin meie lapsi valvama. Karina ja Greg läksid pulma. Enne aitasin Karinal end valmis sättida ja ilusaks teha (kulmud korda, make-up peale jne). Lõpuks kui nad mõlemad oma peo riietes olid, siis nägid nad täitsa ilusad välja. Muidu näed neid koguaeg tööriietes, aga uhked riided selga ja oleks nagu teised inimesed :D
Row ja Scott tulid oma lastega ka külla ja Scott käis väikeste poistega ratsutamas. Hämmastav oli vaadata Charliet, kes pole enne hobuse selga saanudki ja kappas hobusega ringi, nagu vana ratsutaja. Küll on hea laps olla, ei nemad muretse millegi pärast. Samal ajal hakkas Fletch lõunat valmistama, vorstikesi grillima. Muidu mulle need vorstid ei maitse, kunagi ostsime ise ka neid. Aga Fletch praadis hunnik sibulaid ka, siis tegime nagu hot dog'e ja palju ketšupit ka ja täitsa maitsev oli. Pärast lõunat läks Row koju, et Nedi magama panna ja väiksed poisid läksid veel ratsutama. Kidman satub alati hoogu, tahab hirmsasti, et hobune ikka kiiremini läheks, kuigi ise ei oska hobust ohjeldadagi, siis muudkui peksab seda hobust piitsaga ja muidugi samal ajal tõmbab päitseid tagasi. Arvan et vaene Krissi sattus segadusse, et mida ta siis tegema peab ja lihtsalt viskas Kidmani oma seljast minema. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, lihtsalt suur ehmatus, aga õnneks Scott võttis siis vähemalt lõpuks ta piitsa ära. Õnneks see ei hirmatunud Kidmani nii ära, et ta uuesti ratsutada ei tahaks. Läks ikka uuesti selga ja lasi edasi. Pärast ratsutamist, läks Scott oma lastega koju ja "minu lapsed" läksid ujuma. Ilm oli muidugi super selleks, aga minu meelest oli basseinis vesi veel liiga külm. Nad hakkasid muidugi mind ka märjaks pritsima veepüssidega ja mingi hetk Gilbo arvas, et võiks mind vette tõmmata, aga ma õnneks leidsin vabanduse, miks ta seda teha ei tohiks. Mul oli käekell peal ja ütlesin talle ka seda ja ta jättis mind kohe rahule. Ainuke asi, mida ma ei õelnud, oli see, et see on veekindel kell :D Kuigi nad olid mind selleks ajaks püssidega piisavalt märjaks teinud, et vahet polnud :D
Karina andis mulle raha, et ma ei peaks neile õhtusööki valmistama, vaid pidin nad pubisse sööma viima. Enne läksime veel Row juurest läbi ja tema pojad tahtsid ka kohe tulla. Row ütles seepeale, tema ei lähe kuskile, võite Marinaga minna. Ma ütlesin selle peale siis, et gee, thanks! Like I dont have enoough kids already ( oh, tänan, nagu mul veel vähe lapsi oleks :D) Siis ta ka kohkus ära, et oh, ma oleks pidanud enne sult küsima, kas oled nõus. Aga õnneks on nad siiski kõik väga tublid poisid, et mul polnud selle vastu midagi. Mul oli ju Keijo ka, ning Fletch ja Gilbo on ju tegelt suured poisid ja nad ka suureks abiks väikeste kantseldamisel. Pubis toimus samal ajal mingi kalameeste pidu ja mingid võistlused olid parasjagu peal. Mingi munade loopimine ja poisid läksid seda vaatama. Naersin, et nullist lapsest sai 6 last ühe õhtuga :D Suur pere õhtusöök pubis. Pärast läksime istusime veel natuke aega Row juures ja koju tulles väiksed poisid juba magasid autos. Kell oli mingi pool 9, kui kõik poisid läksid magama ära ja ma vaatasin üksi telekat. Ma pidin seniks sinna jääma, kuni Karina ja Greg koju tulevad. Karina ütles küll, et ma võin vabasse magamistuppa magama minna ja nad kas ajavad mind üles, kui nad tagasi tulevad või võin hommikuni seal magada. Aga ma arvasin, et vaatan telekat ja kui jään diivanile magama, siis jään, vähemasti ma kuulen, kui nad tulevad ja lähen siis koju ära. Greg arvas, et nad kaua ikka pole. Aga tuli välja, et nad siiski olid suht kaua, poole 2st tulid alles koju. Greg parajalt lõbusas tujus :D Kui ma tavaliselt magan juba poole 8st õhtul, siis sel õhtul mul und ei olnud ja vaatasin kogu selle aja telekat. Ma jäin täitsa rahule selle lapsehoidmisega. Ma algul pelgasin, et ei tea kuidas välja kujuneb, kas tekib probleeme nendega, aga kõik läks hästi ja poisid olid väga tublid!

Aa, mul oli eelmine nädalavahetus mingi allergiline reaktsioon, vist. Ma ausalt ei teagi, mis asi see oli. Tegelt on paaril korral ennegi olnud, aga mitte nii hullult. Vaatasin telekat tundsin, et mul alumise huule nurk sügeles ja siis äkki hakkas alumine huul paiste minema. Nagu täiega läks paiste. Ja sügeles ka hirmasti. Hakkasin siis mahlajäätist sööma, et sellega huulele niiöelda kompressi teha vms. Et äkki külm aitab paistetust maha võtta. Aga see ei adanud ja paistetus läks edasi ülemisele huulele. See oli ikka jube :D Nagu botox gone wrong. Vähemasti ma tean, et mul pole mõtet botoxile raha raisata, nii ilusat nägu ei saa enam ilusamaks teha :D Nali naljaks, aga tegelt oli natuke hirmutav ka, sest ma ei tea, mis selle põhjustas. Kui me Victorias puid istutamas olime siis juhtus sama asi, aga ainult ülemise huulega. Lihtsalt lambist. Ma ei söönud midagi, näokreem on pikemat aega sama olnud. Ei kujuta ette. Ja selline asi on mul tegelt juba aastaid minu sõrmedel olnud. Et peopesad ja sõrmed hakkavad sügelema ja siis lähevad paiste ja nii umbes poole tunni või tunni jooksul kaob ära. Külma veega pesemine aitab ka natuke kaasa. Kunagi juhtus see ainult kui käisin poes, Keijo alati naeris, et kas olen varas, et näpud hakkavad poodi minnes sügelema :D Miks, ei tea. Mingeid punne ei teki, lihtsalt hakkab käsi sügelema ja läheb paiste. Niiet kui kellelgi veel sama asi on ja oskab aidata, Im all ears.

Nüüd mõned pildid ka tagantjärgi:

Sinclair ja Kidman ja taga nurgas paistab Greg

Marina läheb ratsutama

Vana John Deere

Siin on natuke isegi minu paistetusest tagasitõmbuvaid huuli näha :D

Lähme veiseid kokku ajama

Mina värvisin need!

Gregi rekka.

Ilus jalutuskäik päikseloojangul.

Keijo tasandab põldu

Niimoodi teeb Keijo tööd. Ei pea juhtima ega isegi mitte ette vaatama, tark traktor teab ise, kuhu läheb.

Keijo "kontor"

Siis kui Aimeega Dubbos ratsutamas käisime

Pilligast tagasi Victoriasse minek

Mount Kaputar

Greg valmistas metssigadele puuri, et kui nad sisse lähevad, siis puuriuks kukub kinni. Nad käivad tema viljahunnikut rüüstamas. Heasüdamlik nagu Keijo meil on, nägi hommikul tööle minnes, et sead on puuris ja lasi nad uuesti välja. Kui Greg küsis, kas on sigu ka juba näha olnud, vastas süütult, et ei ole :D

Emu pere