Elu Austraalias: 2.päev Sinimägedes

Tervitused! Jälle õhtu käes. Auto on magamistoaks muudetud, mõnus lebo on olla :) tänane päev on olnud väsitav aga kõike muud kui igav. Esimene öö läks mööda vaikselt. Olgugi et kartsime et keegi tuleb aknale koputama vms. Ainuke jama oli, et öösel tuli kange tahtmine vetsu minna aga Keijo pani uksed lukku, alarmi peale ja võtmed ma ei tea kuhu. Ei tahtnud teda üles ajada ja noh et väga ei tahtnud õue minna ka, külm oli. Ja siis see vetsu mõte segas minu magamist. Lõpuks hommikul 4 paiku ma enam ei kannatanud ja ajasin Keijo üles, et ega ta ka äkki pissile ei taha minna :D ta vist unustas ära et ta alarmi peale pani ja tegi ukse lihtsalt lahti. Kus siis hakkas auto lärmi tegema. :D igatahes, põis kergem, palju parem uni tuli kohe. Ainult et 6st oli äratus et päikesetõusu vaatama minna. Mis oli muidugi väärt seda. Väga ilus. Noh üldse niisama oli seal väga ilus ja mõnus olla. Tõsiselt, ei oska seletadagi, kui mõnus oli olla. Vaikus, isegi linnuhääli polnud.

Päikesetõus nähtud, võtsime suuna Katoomba poole. Selles linnas asub siis kuulus vaatamisväärsus The Three Sisters (kolm õde). Aborigeenide legend räägib et päriselt nende kolme õe isa muutis nad kiviks et kaitsta neid kurjuse eest. Kuna meil oli täna terve päev siin olla plaanitud, siis tutvusime natuke ka selle linnaga. Esimeseks käisime hommikust söömas. Armas väike kohvik oli. Keijo tellis praemuna rõstsaia, seente ja peekoniga. Mina tellisin pool keedetud muna rõstsaia ja peekoniga. Ja noh, kui hommik hakkab ilusa päiksetõusuga ja kõige maitsvama hommikusöögiga üldse, siis see päev peab ju hea tulema. Ja milline päev see oli. Lihtsalt super. Aga ma kiirustan ette :D tahtsime ka natuke poodides kolada aga enamik poode tehti alles 10st lahti. Leidsime ühe fotopoe, kuhu me viisime oma fotoka aku laadima, sest kuna me ikka väga ammu pole fotokal kasutanud siis ei tulnud nagu selle pealegi et kontrollida kas akut ikka on piisavalt :D sealt öeldi meile et paari tunni jooksul peaks täis saama. Samal ajal Keijo leidis sealt ka parema objektiivi ja ostis ka fotoka puldi. Küll võib olla uhke oma vidinate üle :D

Palju antiikpoode oli ka, kus oli põnev kolada. Ja linn ise oli ka tegelt väga ilus.

Kui aku saime kätte siis läksime 3 õe vaatluspunkti. Seal avastasime et aku on laetud ainult 2 pulka, ehk siis vaevalt see meil täna kaua vastu peab. Aga noh mis teha. Ei saa olla ju nördinud kui sul on ees sellised vaated :) ja eks telefoniga saab ka häid pilte. Kolme õe juurest viisid rajad ka mujale mida mööda oli põnev käia, sest need olid ikka suht kalju ääres.

Peale lõunatmist võtsime suuna Wentworth Falls'i linnakese poole. Linna nime järgi on aru saada, et sealne vaatamisväärsused on siis kosed. Et aga Kose juurde saada, tuleb jälle käia mööda kalju äärseid radu, mis on sinna rajatud juba aastal 1913-14. Need viisid tegelt täitsa alla välja, aga see teekond oleks olnud liiga pikk. Isegi see tee mis me läbisime oli umbes 2-3h pikk. Algul arvasime et umbes viib koseni ja siis tuled tagasi, siis saime aru et tegemist on justkui ringiga. Aga et see nii pikk oli, ei osanud arvatagi ja kuskil kirjas ka polnud. Aga vaatamist oli palju ja mõnus jalutuskäik oli. Mitu koske jäi teele ka. Aga kuna siin läheb varem pimedaks siis vahepeal tuli hirm peale et ei saagi sealt metsast välja enne kui pimedaks läheb. Aga just siis saime välja kui hakkas juba hämarduma. Ühe ilusa kose juures sai fotoka aku ka tühjaks. Õnneks Keijo ikka paar pilti sai teha ja õnneks oli see ka viimane kosk. Oleks vaid rohkem aega siis võiks selle pikema raja läbi teha, mis täitsa alla vihmametsa maapinnale viis, aga see mis me läbisime oli ka väga huvitav ja ilus. Ja piisavalt väsitav. Täna peaks hea uni tulema :D

Mõningad pildid ka siis teile:

Päiksetõus Blackheath'is