Tervitused Blackheath'ist, Blue Mountains Rahvuspargist. Nagu eelmises postituses rääkisin, lükkus meie reis edasi. Terve nädalavahetuse ja eilse päeva nokitsesime treileri kallal. Kuskil poole kuue paiku õhtul pakkisid nad oma kodinad kokku ja asusid teele. Algul oli jutt et nad lähevad alles täna vara hommikul, 3-4 paiku. Mina pidin nende maja ära koristama ja siis võisime ka me teele asuda. Arvasime et juu me kuskil peale lõunat saame liikuma. Siis aga tuli plaani muutus ja nad otsustasid juba esmaspäeva õhtul teele asuda. Mina siis koristasin kähku nende maja ka juba õhtul ära. Kella üheksani kestis minu tööpäev siis eile :D lihtsalt et saaks ka juba varem täna liikuma. Kella 5ks panime äratuse aga tõusime alles poole 7st. Ei suutnud varem tõusta :D aga ikkagi varem saime ju teele asuda. Meie teele jäi ka Austraalia Teleskoop. Me oleme teemärke näinud enne aga pole jõudnud vaatama minna, mis head on seal. Aga täna otsustasime läbi põigata. Suured suured sateliidid olid seal. Kuus tükki. Need seisid nagu raudtee peal ja neid siis liigutati vastavalt vajadusele. Ikka jõhkralt suured olid. Siis olid seal veel mingid majakesed kus paistis olevat vist teleskoobid aga kas need külastajatele mõeldud olid, ei saanud aru. Äge oleks ju küll, kui saaks tähti vaatama minna. Siis seal oli üks väiksem taldrik, mida said ise liigutada, päikse peale ja siis tekkisid raadiolained ja ja... Pean ütlema et tegelt ma ei saanud aru mis asja point oli aga põnev oli ikka :D Tarmole ja Jevile oleks kindlasti palju huvi pakkunud. Pilte tegime ka, eks kui tagasi koju jõuame siis saan need arvutisse laadida ja üles panna.
Tee Sinistesse mägedesse kulges algul üsna igavalt ja uni kippus peale. Aga mingi hetk hakkasid mäed kerkima ja teed muutusid käänulisemaks ja huvitavamaks. Mingi hetk oligi, et vaatasin kõrvale ja tühjus. Ja kui siis alla vaatasid, päris köhe oli. Lõpuks jõudsime meie esimesse sihtpunkti, Blackheathi. Õnneks oli veel valge ka otsustasime kohe uudistama minna. Kuna oli vaja ka ööbimiskohta leida, siis tiirutasime ringi. Algul leidsime mingi karavanpargi, kus oleks pidanud koha eest maksma, umbes 30-40 dollarit. Otsustasime siiski edasi vaadata. Kaart näitas et on üks vaateplatvorm kus on ka telkimisala. Siin me nüüd siis oleme. Päris telkimisalast tegelt natuke eemal, sest seal oli suht palju rahvast ja kahtlane kamp tundus olevat. Hommikul on vähemalt ilus vaade :D koht kus me praegu oleme, siin saaks mäest alla ronida ja mingi tiiru teha ja tagasi üles tulla aga see on päris pikk jalutuskäik, kaart näitas et lühem tee oleks 3h ja pikem 5h. Kahjuks meil sellist aega pole, hommikul lähme aga jälle edasi, sest see rahvuspark on suur ja avastamist palju. Vähemalt käisime siinse linna tipus ära. Homme loodame leida koha nimega The Three Sisters (Kolm õde). Piltide peal tundus ka ilus koht olevat ja see pidi rahvuspargi kõrgeim koht olema. Ma täpselt ei oskagi öelda kui kõrgel me hetkel oleme. Mingis linnas näitas et 1100m merepinnast aga ma usun et hetkel isegi kõrgemal.
Mõningad pildid siis, mis ma olen telefoniga klõpsinud. Keijo tegi fotokaga ka, eks need lane siis kui koju jõuame. :)
Mäed hakkasid vaikselt kerkima
Tee ääred olid täis viinamarja istandusi.
Ma pidin Keijot kõdistama, et ta ometigi naerataks :D
Perrys vaateplatvorm, Blackheath linnas. Kahjuks pilt pole pooltki nii ilus kui tegelikkus. Mõnd asja peab lihtsalt mällu talletama.
Suht jahe on tegelt siin mägedes. Aga natuke turnimist ja hakkaski palav. :D
Muideks kui meie linnas ja meie farmis muidu aru ei saa et sügis on, aint ilm on natuke jahedamaks läinud, siis siin on ikka täitsa sügis mis sügis. Puud on värvilised ja ajavad lehti maha ja õhk on kohe sügisene. Mõnus :)
Olgu. Me nüüd magama. Tsau pakaa!
No comments:
Post a Comment