Viimati andsin endast märku, kui meil siin uputas. Reedel, kui Karinaga linnas käisime. Siis tegelt lõppes see hull sadu lõpuks ära. Aga lihtsalt nii märg oli, et pühapäeval veel välja ei saanud. Seega kuna midagi muud seal farmis ikka teha pole, siis tegime pühapäeval ka tööpäeva. Hetkel me mässame nende hobusetreileri kallal. See on siis selline, ühes otsas on hobuste koht ja teises otsas on elamispind. Nad tahavad sinna sisse siis kappe, kraanikaussi ja pinki (kui see meil kunagi tehtud saab, küll siis pilte ka lisan) ja hobuste poole peale tahavad nad seintele teha niiöelda voodid, mis muidu on seinaga tasa, aga kui kuskil peatuvad, siis hobused pannakse välja ja need voodid tõmmatakse lahti ja mingite konksude või kõitega pannakse lakke kinni. Lihtsalt üks laudplaat nagu, millele siis madratsi saab peale panna. Vaesed lapsed peavad magama hobuste poole peal, kus nad on sittunud jne. Samal ajal kui vanemad luksuses lõsutavad :D igatahes. Hakkasime siis selle elamis poolega pihta. Võtsime vana vaiba maast ära, vanad kapid jne. Siis Keijo pidi mingid raamid keevitama, mis lähevad uute kappide alla. Siis äkki hakkasid Greg ja Karina mässama hobuste poole peal, vanu plaate seinast ära kiskuma. Mina töötasin nendega. Siis me Keijoga pidime hakkama uusi plaate välja lõikama ja seina panema. Muidugi siia kirjutades tundub et kõik käib kiiresti. Tegelt üks päev kulus põhimõtteliselt vanade asjade välja kiskumisele, siis me hakkasime uusi plaate märgistama ja välja lõikama (see on juba teine päev). Kolmas ja pool neljandat päeva kulus uute plaatide seina panekuks. Ühesõnaga kõik võttis omajagu aega. Kuigi pealt vaadates võibolla tundub kiire ja lihtne töö olevat. Ja ilmselgelt arvas Karina seda, sest ta hakkas iga päevaga aina rohkem ja rohkem närvi minema ja närvidele käima. Ta muudkui ähkis ja puhkis Gregi kallal et miks kõik nii aeglaselt läheb, et peaks ikka kiiremini minema. Aga tegelt on nii, et Karina umbes ei suuda ära otsustada, mida on vaja kõigepealt teha. Koguaeg käsib ühe töö pooleli jätta ja annab uue ette. Ja siis on sada tööd käsil ja ükski asi edasi ei jõua. neljapäeval siis tuli välja et neil on reedeks juba vaja see elamise pool korda saada, sest lähevad reedel pololakrossi võistlustele. Aga no, oleks ju võinud ainult selle elamise poolega mässata, oleks võibolla valmis see juba, aga me kulutasime mingi 3 päeva hobuste poole peal. Kuidagi halvasti organiseeritud neil see töö jaotus. Aga noh, me teeme mis nad tahavad ja seni kuni nad omavahel nääklevad ja meie kaela midagi ei hakka ajama, siis pole väga hull. Ja palju kordi on nii olnud, et hakkame midagi tegema ja küsivad Keijo käest et noh mis sa arvad kuidas seda teha võiks. Ja kui Keijo pakub midagi välja, siis otsustavad ikka teisti. Hakkame siis tegema ja siis äkki jälle tulevad et oh me mõtlesime et võiks ikka nii teha (nii nagu Keijo välja algul pakkus). Et kohati on nagu raske, et tahaks neile öelda et äkki istuks kõik ilusti maha ja paneks plaani lõplikult paika ja arutame ilusti läbi mis oleks parem ja kiirem ja siis hakkaks alles tegema. Mitte et poole töö pealt tulevad muudatused. Aga noh, meile makstakse töö tegemise eest mitte vastu vaidlemise eest :D jällegi, seni kuni nad meid süüdistama ei hakka aeglase töö pärast, siis on ok. Mingeid probleeme õnneks veel tekkinud pole. Ja eks Karina tegelt ikka palju kiidab meie tööd ka.
Mis me siis täpsemalt teinud oleme? Põranda panime maha. Keijo keevitas pingi raami ja väikseid kappe panime kokku jne. Mina sõidan nüüd upitajaga 
ja viin lehmadele heina :D Keijo on selle üle väga vihane muidugi, sest tema tahaks seda ise teha :D mulle nii meeldib sellega sõita. Mis veel? Nende hoovi ja väikseid istikuid olen pidanud väetama. Hobuseid söödan. Igasugu asju ühesõnaga on vaja teha. Pühapäeval lootsime siis linna saada, sest terve nädal on ilus ilm olnud. Aga ei. Reedel hakkas jälle sadama. Asi oli siis nii, et Karina ütles et nad lähevad reedel Wee Waasse ( jah selline vahva linna nimi) pololakrossi võistlustele. Ütles et me tuleks laupäev õhtul ka. Mõeldud tehtud. Aga natuke enne reedese tööpäeva lõppu hakkas sadama ja hirmust et me ei pruugi jälle farmist välja saada, küsisime nädalavahetuse vabaks, et saaks kohe linna minna ja alles pühapäeval tagasi tulla. Oletades et me tagasi saame :D. Greg ütles et siis peate kiiresti oma asjad kokku saama, sest varsti te enam minema ei saa. Nii kiiresti pole me enne tegutsenud. Kell 16.58 lõpetasime töö, kiiresti asjad autosse ja noh 17.08 ja kilomeeter hiljem me hakkasime jala koju tagasi minema :D tee väga hull tegelt polnud, aga soppa hakkas viskama ja kõik kogunes tagumiste rataste koobastesse ja nii kinni kohe, nagu oleks pidur peal. See muidugi hakkas siis auto tagaosa kiskuma ühele ja teisele poole ja lõpuks ei liikunud enam kuskile. Greg ja Karina oma hobusetreileriga said ka nii välja et vanem poeg vedas nad traktoriga maanteele. Meid aidata nad aga ei saanud, sest olid isegi hiljaks jäänud. Ütlesid et nad tulevad pühapäeval tagasi ja annavad oma Toyota hiluxi, et saaksime linna süüa ostma minna. Miks nad kohe meile seda ei laenanud? Sest Greg käis sellega üks päev kuskil põllul sõitmas ja tuli tagasi, kõik neli rehvi puruks. Me ei küsinud mis juhtus, sest näha oli, ta oli vihane sellepärast. Ühesõnaga auto oli ratasteta. Uued rehvid olid olemas aga alla panemata. Õnneks aga vihma sadas väga vähe ja täna oli väga palav ilm ja tee kuivas ära. Keijo sõitis motikaga ( mina suure surmahirmuga peal) auto juurde, tegime koopad tühjaks, koju tagasi survepesuriga koopad puhtaks ja linna minek :) nüüd me siis peatume jälle samas karavanpargis kus paar nädalat tagasi. Homme lähme ostame söögi ära ja lähme ja lähme kinno Noah'it vaatama.
Pühapäev:
Sõidame hetkel tagasi koju. Film "Noah" oli päris huvitav tegelt. Mulle täitsa meeldis.
Täna avastasime et siin vist ikka keeratakse ka kella. Eile öösel läks kell tund aega tagasi. Hea et telefon ise automaatselt vahetab :D muidu poleks vist kohe aru saanudki :D
Hetkel vist polegi midagi muud kirjutada. Mõned pildid ka siis teile:
Nii paksult kogunes seda talla alla :D
Selline ilus rohelus on selle vihma tagajärg.
Hetkel siis kõik. Eks ma katsun rohkem pilte teha. Sellest treilerist, kuidas see meil edeneb ja Jane tellitud pildid traktoritest ja masinatest katsume ka ära teha. Ja Tarmo, sulle katsume mõne korraliku känguru pildi ka saada, et sa ei arvaks enam, et ma nende kohta valetan :D they are out there, we are not alone :D
Ok olge siis tublid ja ilusat kevadet teile!
No comments:
Post a Comment