Puude istutamine!

Tervitused! Hetkel istume suures toas sooja kamina ees, vaatame läpparist filmi. Tundub tore viis veeta pühapäeva eks?! Enam vähem. Alustame siis algusest. :D viimati kirjutasin, et saime tööd puude istutajateks. Michael, meie ülemus, ütles rääkis ilusti mis töö ja elamine. Ütles et maja kus elama hakkame pole just kõige uhkem, suht vana. Mõtlesin siis ise, et no kas ta hullem ikka on, kui see kus me farmis elasime, see oli ju ka vana. Aga näe, saab olla küll hullem. Maja on külm ja niiske ja kopitanud ja must jne. Meiega koos elab veel kolm inimest siin, aga sel hetkel polnud siin kedagi. Vaatasime et keegi pesitseb suures toas ja keegi pesitseb ühes magamistoas. Võtsime siis endale teise toa. Üks tuba on veel, aga uks ei käi lahti. Voodile panime nagu mingi 100 katet peale enne kui lina panime, mine tea mis satikad seal on. Ja me unustasime oma väikse soojapuhuri ka maha, ei saa kuidagi sooja ka. Ikka väga kahtlane koht oli. Mõtlesime et ei tea millised need inimesed veel on, kellega elama hakkame. Üsna pea saime aga teada. Meil on siin siis üks paarike, iirlane Ošh, tema tüdruk Amy (inglane) ja siis Sam kes on ka inglane. Ošh ja Amy on siin juba nädal aega olnud. Sam tuli teisipäeval ja me siis tulime kolmapäeval. Amy ja Ošh olid algul meie toas maganud aga liiga külm oli ja kolisid suurde tuppa, sest siin on kamin. Ainuke soojaallikas siin majas ja ainuke asi mis tekitab tunde et see maja polegi nii hull :D sest kuna siin on soe, siis siin pole mingit hallitust ega kopitanud haisu. 

Aga õnneks jah, nad kõik on väga toredad ja naerda saab kõvasti. See annab palju juurde, ei olegi nii paha siin olla :) ja me oleme 5 kuud põhimõtteliselt kahekesi olnud, seega hindame seltskonda väga hetkel :D täna lähme Alburysse, see on umbes tunni kaugusel, siis ostame omale uue puhuri, ehk see teeb meie magamistoa ka natuke paremaks. Kui me peaks Keijoga kahekesi siin olema või mingi sita seltskonnaga, siis me vist laseks jalga juba. 

Anyway. Meil on siin teine maja muidu veel, kus on ka viis inimest. Seal elavad siis ülemus Micheal, töödejuhataja Dave, ja kolm lepingulist töölist Jared, Ryan ja Eddie. Jared ja Eddie on Koreast. Eddie on mingi mega kiire töötaja. Eks ta on seda muidugi 4 aastat teinud ka, aga ta paneb mingi 2000 puud päevas. Mina panin esimesel päeval 600 millegiga. 

Reedel tuli meile juurde veel kaks sakslast, Daniel ja Tim. Enne kui nad tulid siis me mõtlesime et ei tea kuhu nad magama lähevad, meie toas on küll üks voodi veel, ja suures toas on üks voodi üle ja Sami toas ka aga keegi meist ei taha küll võõrastega tuba jagama hakata. Mõtlesime siis et üritame selle ukse lahti saada, et juu see ka magamistuba on. Tükk aega tagusid kuni Ošh pani täie jõuga jalaga ja lõi kannaga augu sisse :D see oli lihtsalt nii naljakas, me kõik olime põhimõtteliselt kägaras maas ja hirnusime nagu segased. :D aga vaata ust me ikka lahti ei saanud. :D naersime siis et noh koridoris on kaks väikest diivanit, võivad seal magada. Aga saime hiljem teada, et nendel on minibuss ja magavad seal. Aga nad mitte ainult ei maga seal vaid ongi koguaeg seal. Tulid korra sisse, tegime tutvust ja siia läksid oma bussi tagasi. Sam käis nendega rääkimas küll, et võite sisse ka tulla, suures toas on soe. Naljakad tüübid on. Nad olid Sami käest küsinud et kust Sam pärit on ja siis nad olid vastanud et nad on Saklased. Mida me juba teadsime ja muidugi aktsent on päris tugev, on aru saada kohe. Aga Sam umbes vastas sarkastiselt naljaga et päriselt olete sakslased ve, poleks aru saanudki. Ja need olid nii hämmingus et oih, me just arvasime et meil on väga tugev aktsent et kõik saavad kohe aru. Nalja siin saab igastahes. Eile õhtul läksime kohalikku pubisse. Algul ainult meie maja elanikud, sakslased kadusid üldse ära kuskile.  Arvasime et lasid lihtsalt jalga, et töö ei meeldinud aga õhtul koju tulles avastasime et nad parkisid oma bussi garaazi ja ja panid uksed kinni ja pesitsevad nüüd seal. :D ma ei saa aru neist. Miks nad sisse siis ei tule, kui seal külm on. Igatahes  tagasi. Kohalikud pubis hakkasid kohe uurima, kes me oleme ja mis siin teeme. Väike pubi oli ja inimesi oli vb 5-6, peale meie. Ütlesime siis et puid istutame ja siis pubi omanik Jenny küsis kohe et ega te ometi siin majades ei ela. Ütlesime siis et elame ikka. Ja siis küsis et kummas majas, kas selles kus on vaibad maas või teises. ( majas kus ülemused ja alalises töötajad elavad, seal on vaibad maas ja maja on sada korda parem kui siin). Ütlesime siis et ilma vaibata majas elame ja Jenny oli nii kohkunud et kuidas te selles majas elada saate. Ta ükskord pidi kellegile siia süüa kunagi tooma ja ütles et enam ta siia oma jalga ei tõsta :D kõige pullim on see et Micheal ütles, et see kellele me tööd teeme ( kelle maad need on) oli öelnud et me peame siin elama sest ligiduses pole mingeid motelle või karavan parke. Aga see pubi pakub ka majutust ja on umbes 5minuti kaugusel autoga. 

Kahekesi Keijoga me ilmselt sinna ei lähe, sest öö oli vist mingi $50 aga tuba majutab 5 inimest, siis oleks tegelt ok. Aga samas keegi vist väga ei taha ka ühte tuba jagada. Ega me siin vist kaua ei pidanud olema. Siin pidime olema vist 3 nädalat (1nädal on juba möödas) ja siis pidime minema Dubbosse, see on umbes 4h kaugusel meie eelmisest farmist. Siis pidime kuskil karavan pargis elama. Ja seal pidi ka 3-4 nädalat olema ja siis liigume jälle edasi Queenslandi kuskile. Seega arvame et juu kannatab see paar nädalat ära. Kui me täna omale soojenduse ka tuppa saame, siis on parem ma usun. 

Meile just tuli veel üks tüüp juurde. Ja saime selle teise magamistoa ukse ka lahti. Kurat et me ei saanud seda ust enne lahti. See tuba näeb palju parem välja :D 

Igatahes. Natuke siis tööst ka. Amy, Ošh ja Sam hoiatasid et me töö suhtes esimese päeva pärast ära ei ehmuks. No et esimene päev on kõige hullem ja siis tavaliselt kohe lastakse jalga. Ja see tõesti oli jube. Sul on nagu rihm mille külge sa paned siis omale kaks kandikut puudega (mõlemal 48 puid peal) ja see on nii raske ja surub su puusade peale. Ja siis sa pead käima teistes umbes 3 meetrit eemal ja puu maha panema iga kolme meetri tagant. Maa muidugi on igati künklik ja konarlik ja igast oksarisu täis. Pole ruumi kuhu puu maha pannagi. Nägin et Amy pani omale ainult ühe kasti puusale ja hakkasin ka nii tegema, mis tegi asja natuke kergemaks aga mul hakkas enne lõunat pea täiega valutama, eks ilmselt palavusest ja veepuudusest. Sel hetkel ma nagu ei olnud janune aga ilmselt ikka oleks pidanud rohkem jooma. Ja ma olen ennegi kuulnud kui inimesed ütlevad et on nii hull peavalu, et paha on ja ma pole seda kunagi tundnud aga sel päeval oli nii. Mul pole sellist peavalu enne olnud. Ja autoni oli veel pikk maa, et minna jooma vms. Mingi hetk Dave ja Micheal sattusid minuga kokku ja küsisid et kuidas läheb. Ütlesin et hästi, ei tahtnud nagu kurtma hakata kohe aga nad vist said siiski aru et päris hästi ikka pole, ütlesin siis et pea valutab hullult, et ega neil tabletti pole. Ütlesid siis et autos on esmaabi pakk. Ja saatsid mind sinna. Noh muidu ma oleks tagasi pidanud ka minema nii, et panen puid maha. Aga ma siis lihtsalt jalutasin tagasi, et rutem saaks ja et väsitas end rohkem. Aga tundus et seal mäe peal lihtsalt käia oli raskem kui istutada. Sest istutamisega sa teed paar sammu ja jääd seisma et istutada. Ja sellega nagu natuke puhkad. Igatahes pärast kui olin pudeli vett alla kulistanud ja tablett ka sisse võetud hakkas nagu kohe parem ja läks ikka palju paremaks ja kergemaks töö. See oli lihtsalt imeline tunne, ilma peavaluta olla :D ja tõsi ta on, teised päevad istutada oli juba palju lihtsam. Sa tead mis sa tegema pead ja läheb kiiremini. Eile meil oli lühike päev, sest hakkas vihma sadama. Lõpetasime umbes poole ühe paiku. Natuke kahju isegi, sest eile ma tegin selleks ajaks juba rohkem kaste kui ma tegin üleeile terve päevaga. Oleks tahtnud näha, kui palju ma terve päevaga teeks. Sest noh töö on siis tükihinnga. Üks puu on 10 senti. Siiamaani ma olen umbes $62 päevas teeninud. Kui ma 100 päevas teeniks siis oleks ok. Seda teenisin ka eelmises kohas. Aga ma usun et kui on korralik tööpäev siis ma võin isegi rohkem teenida, sest igapäevaga ma olen rohkem pannud. Ja see istutamine pidi siin kõige raskem olema, sest vana oksarisu on palju ja mägine maa ja istutamis jooni pole ette tõmmatud traktoriga. Teistes kohtades pidi parem pind olema ja traktoriga tõmmatakse 3meetriste vahedega jooned ette, et siis käid mööda neid jooni ja paned puid maha iga kolme meetri tagant. Hetkel peame aga vaatama kuhu keegi teine on maha pannud ja siis alles vaatad kuhu sa paned ja see võtab kõik aega. Töö on suht raske aga samas mõnus nagu. Ja vaated on lihtsalt ilusad. Eriti kui ühe mäe tippu jõuad. Siis näed kaugele.   Mõnus. Vat nii. Selleks korraks vast kõik. Hakkame vaikselt linna sättima.