Reis oli nagu ikka, pikk, igav ja tüütu. Õnneks jõudsime oma sihtkohta (linna nimi on Yea) normaalsel ajal, nelja paiku. Lootsin et saan veel pesu ära pesta. Karavan parki jõudes ootas meid ees aga suht halb uudis. Micheal oli bookinud kaks cabinit, 6 inimest kummagisse. Teoreetiliselt oleks see võimalik olnud aga mitte päris. Treileris oli kaks magamistuba, üks kahese voodiga ja üks kahe narivoodiga. Tuba narivoodiga sobiks rohkem nagu lastele kui 4 täiskasvanule kogu oma kolaga. Suht masendav oli. Niigi ei taha seda tööd väga teha enam ja väsimus reisimisest oli ka suur, oleks tahtunud kõik metsa saata. Ok mõtlesime siis Keijoga et rendime Ošhi ja Aimeega oma treileri. Aga vat pole enam, kõik on kinni. Kena. Ok Aimee ja Ošh läksid siis ühte narivooditega tuppa, ja me loobusime sellest, ei taha neljakesi nii väikses toas olla. Meie töödejuhatajal Dave'il polnud ka kohta ja lootsime et äkki leiab linnas veel mingi koha, aga kõik olid palju kallimad. Siis jäi üle minna teise linna, umbes poole tunni kaugusel. Michael leidis mingi odava koha ka. Kui sinna jõudsime siis saime aru miks see nii odav oli. Tegemist oli mingi vana karavaniga, mis oli küll puhas seest aga seisnud ja kopitanud hais oli sees ja dušš ja WC olid väljas. Otsustasime siis ühe öö seal veeta, sest esmaspäeval saaksime samasse karavanparki kus teised, siis vabaneb üks treiler, kahjuks aga reedel peame jälle välja kolima. Aga õnneks töötamegi siin ainult reedeni ja laupäeval hakkame jälle tagasi Dubbosse liikuma. Selle ühe öö saab autos ka magatud.
Kõik hakkavad vaikselt üksteistest vist tüdinema ka, ega see kambas elamine just alati lust ja lillepidu pole. Õnneks me oleme nüüd Dave'iga ühes ja ta on vaikne omaette hoidev tüüp, temaga on normaalne ruumi jagada. Ütles ka et kui me privaatsust vajame, et lihtsalt ütleks talle, et ega ta pubisse sööma ei taha minna :D et kunagi ta oli ka ühe paariga karavaniga jaganud ja algul oli kõik ok, aga mingi hetk tüdruku käitumisest oli arusaadav, et midagi on valesti ja et Dave talle väga ei meeldi. Kui siis Dave küsis tema poisi käest, et kas on midagi valesti siis too oli öelnud, et tüdruk tahab natuke privaatsust ja ma poisiga kahekesi olla. Teadagi miks. :D Dave siis ütles et noh, öelnud kohe siis, teinekord siis lihtsalt küsi, et Dave, mis täna õhtul plaanid ja et siis ta saab aru, et see on tema vihje et ta peab korra kuskile jalutama minema või pubisse sööma minema vms :D pärast seda oli tüdruk jälle rõõmus ja Dave oli sõber jälle :D
Esmaspäeval. Hommikul ei suutnud kuidagi üles ärgata ja sellega ohverdasin oma hommikusöögi. Tööle jõudes aga oli kõht nii tühi. Dave ei söö kunagi hommikust ja küsisin et kuidas ta hakkama saab, sest ega ma teda päevasel ajal ka söömas väga ei näe. Samal ajal metskonna juht kuulas ka mis me räägime ja sai aru et mul pole süüa ka kaasas. Mingi aeg hiljem ta tuli mult küsima et kas mul tõesti pole süüa kaasas. Ütlesin et ikka on, lihtsalt hommikul ei jõudnud süüa. Siis ta oli nii rõõmus kohe, oh väga hea, ma olin nii mures, pidin juba koju sõitma ja sulle süüa tooma. Nii armas. Täiesti võõras vanahärra, keda alles samal hommikul kohtasime ja nii hoolitsev.
Kui ma puid istutan siis mul on pluus alati parema rinna pealt sopane. Algul ma ei saanud aru, miks või kuidas. Kes mind töö ajal musta kindaga näppimas käib? :D lõpuks avastasin et teen seda ise :D alati kui kummardan et puu mulda panna, siis parem käsi, millega labidat hoian läheb rinna vastu. Ja kinnas on mullane. Täna Micheal ka hakkas kõhklevalt küsima, et kuule tahtsin küsida et kuidas sul pluus alati ühe koha pealt nii must on? :D kindlasti kõik mõtlevad et mul pole targemat teha tööl, kui ennast näppida :D
Õhtul töölt tulles saime oma treileri võtme ja kui ma enne olin pettunud et me ei saanud oma treilerit ja pidime ühe öö mingis urkas veetma, siis enam ei olnud. Meil on kolme peale väga luks elu. Mõlemad magamistoad on kahe inimese voodiga ja ruumi ka normaalselt. Jah, kuna me ainult kolmekesi siin oleme, siis maksame selle võrra ka rohkem renti aga see on seda väärt. Ei ole mingit meeletut dušši järjekorda, süüa saab rahulikult teha ja ruumi on mõnusalt. Teised on 5kesi treileris. Seda võib lausa puhkuseks nimetada :D töö on ka hetkel parem, sest tükihind on kõrgem. Täna teenisime kumbki ligi $200. Tavaliselt mingi $130. (Miinus maksud). Not too bad.
Teisipäeval ütles Micheal et mina, Keijo ja kolm austraallast alustame omaette ühe platsiga ja teised teise platsiga. Kui siiani oleme istutanud puid millel on juurte ümber muld, siis me viiekesi hakkame istutama puid millel pole juurte ümber mulda. Ja tükihind on ka natuke kõrgem. Michael tegi muidugi (minu meelest) vea ja ütles seda teiste juuresolekul et hind kõrgem on, nüüd teised mossitavad et me just seda tööd saame teha. Miks meid just valiti? Sest me oleme alati need kes istutavad puid ilusti sügavale ja korralikult. Ja neid puid tuleb kohe ekstra sügavamale panna. Ja Michael (edaspidi Mike ) ütles veel et ta tahab mind ja keijot koos hoida, sest siis Keijo teeb vähem suitsupause :D. Mike on vahva tüüp ja ülemus. Nalja saab alati. Küsin koguaeg et mis ma õhtul süüa teen ja miks ma talle ei helistanud kui söök valmis sai. Tema treiler on kohe meie kõrval. Lubasin talle siis et annan talle teada teinekord. :D esmaspäeva öhtul tegin kana-juurvilja karrit, siis kurtiski, et miks ta seda ei saanud. Ütlesin et mul on veel aga meie jäägid talle ei kõlvanud. Oma viga. Teisel päeval on see alati parem :D.
Õhtul tuli Mike meie juurde ja ütles tõsiselt, et meil on probleem. Me siis kohkusime ära, et mis nüüd juhtus. Ta siis et me peame midagi Nathaniga ( üks austraallastest, kes meiega töötab) ette võtma. Ta oli Mike ehmatanud pimedal tänaval. Oli talle ligi tulnud ja oma võtmetega teda ründama hakanud. Mike esimese hooga arvas et keegi ründab teda noaga :D ütles et ta pidi päriselt püksi tegema. Et Nathan on teda juba kaks korda niimoodi ehmatanud, et teda pole tegelt üldse kerge ehmatada. :D
Kolmapäeval ja neljapäeval me töötasime siis nende uute puudega, millel mulda ümber polnud (open root). Töö ise polnud kuidagi keerulisem aga teised labidad olid. Need olid otsast ümarad ( teised on terava otsaga) ja kuidagi ei tahtnud need maa sisse minna. Ma pidin labida peal hüppama tükk aega, et see õige sügavusega augu teeks. Igavesti tüütu oli ja närvi ajas, sest kuigi tükihind oli kõrgem, teenisin ma vähem kui odavama tükihinnaga. Õnneks Mike lubas neljapäeval mul labida välja vahetada ja kohe palju parem oli. Kui kolmapäeval ma tegin kella 7-16 kuus kasti (200tk kastis) siis neljapäeval tegin kella 7-12 viis kasti. Siis said kahjuks kastid otsa ja hakkasime jälle teisi puid panema, mille hind odavam.
Reede ja laupäev olid tavalised igavad tööpäevad. Midagi erilist ei toimunud. Laupäev oli viimane tööpäev siin. Pühapäeval asume jälle teele Dubbo suunas. Paar päeva seal siis jälle liigume, õige natuke, tunni jagu või nii. See on siis viimane koht. Kuu lõpuks peaks siis istutamisega lõpp olema. Mis on hea. Töö hakkab ära tüütama ja inimesed ka :D omaette on ikka parem. Tore on vahelduseks seltskonnas olla, aga mitte kambakesi elada ja 24/7 koos olla. Ma tavaliselt istungi peale tööd oma toas ja kõik arvavad et mul on halb tuju vms aga ma lihtsalt tahan vaikust ja rahu. Miks sellest nii raske aru saada on, ma ei tea :D mõnele meeldib koguaeg kambas olla, teisele jälle omaette. Lihtne.
Uude kohta minnes on vaja veel elamine leida, mis on suht raske, sest kõik tahavad võimalikult odavalt, mis on mõistetav loomulikult, ma tahan ka. Aga kui ma mingi variandi välja pakun, siis pole õige. Dave ütles et varem ta otsis ja tegeles majutusega aga just seepärast ta sellega enam ei tegele. Ma otsiks ka ainult endale ja Keijole aga me ei saa ju kõik kuskil eri paikades olla, kui me kõik ühe autoga tööle lähme. Keijo muidugi ütleb et tal on asjale hea lahendus. Lähme kohe tagasi farmi. Ei pea majutuse pärast muretsema ja ei tüüta ka meid keegi :D aga noh, lepingu lõppemiseni pole enam palju jäänud ja olgugi et see pole küll minu mure, aga ma ei taha et nad peaks nüüd paariks nädalaks omale uusi inimesi otsima hakkama, meie pärast. Niiet pole midagi, elame üle :)
Jõhker on mõelda et varsti on juba september. Ja siis mõned kuud veel ja tuleme juba jälle jõuluks koju. 2014 aasta on ikka väga kiirelt mööda läinud. Niimoodi võib liiga ruttu vanaks jääda :D
Eile Mike avastas et ta ja Keijo on ühel päeval sündinud ja sama vanad. Aga siis tuli välja et tegelt ta on alles 27, mis on naljakas. Miskipärast kujutasin teda ette vanemana. Mitte et ta vana välja näeks.
Siis ta rääkis veel et ta tüdruksõber on sakslane kes ka algul siin töötas ja et ta on hästi armukade et keelas Mike'il tüdrukuid palgata ja kui kuulis et ma istusin Mike autos tööle sõites, siis oli ta talle öelnud et Mike mind Dave autosse paneks :D mida ta muidugi ei teinud.
Nii armukade olla on vist natuke liiast ma arvan. Raske elu võib olla nii. Mõlema jaoks. Üks muretseb koguaeg mis teine teeb ja teine peab muretsema koguaeg et midagi valesti ei teeks või kellega ta nüüd suhelda võib ja mitte. Mike ütled et tüdruku vanemad ei salli Mike, kuna nad on usklikud ja on vihased et neil on juba kaks last aga pole veel abielus. Igasugu jamasi pidid need vanemad tekitama neile. Ja Mike ütles et ta nende kiusuks õpetas oma väiksele pojale Hitleri sammu ja tervituse :D ja ükskord skypides oli siis see poeg seda teinud :D
lapse nimi on Nathan ja need vanavanemad pidid seda hääldama saksa päraselt ja olid soigunud et kes paneb lapsele sellise nime. Nimelt see kuidas nad seda hääldavad, pidi olema Piiblis mingi halb tegelane, mingi saatana käsilane vms. Mike ütles et nad lähevad ka jõuluks 2 kuuks külla neile Saksamaale. Vanemad olid otse välja öelnud et Mike ärgu tulgu ja Mike ütles siis et ta ei tahagi aga tüdruksõber ei taha ( julge) teda siia üksi jätta oma armukadeduse tõttu.
Seekord meil oli siin meiega töötamas kaks vanat töölist ka, Nick ja Nathan. Nad on mingi ammused sõbrad ja teevad kõike koos ja kõik pikka aega arvasid et nad on paar, aga tegelt lihtsalt väga head sõbrad ja neil on oma tüdrukud ka. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida :D ühesõnaga nad olid varem ja Nathan vist on siiani proffessionaalsed cheerleaderid , mitte nagu mingid spordi toetajad vaid nagu käivad võistlemas jne ja barkuurijad ja nad tegid igasugu trikke puid istutades ka, mis oli naljakas. Samal ajal kui teised igavalt puid istutasid siis need kargasid mööda põldu ringi, viskasid saltosi jne ja ikka istutasid rohkem kui teised :D ja nad olid ilgelt naljakad ka, hirmsasti sai nendega naerda. Neil on YouTube'is oma kanal ka, kuhu panevad siis igasugu triki ja nalja videosid. Team FSU on kanali nimi, kui keegi huvi tunneb. Naljakad samas huvitavad videod on.
Pühapäev. Liigume tagasi Dubbosse. Ma ei tahtnud meie autosse minna, sest suht tüütu on iga natukese aja tagant peatusi teha ja Keijo arvas et kui keegi neist kolmest ette istuma saab, siis on neil ehk mugavam ja ei taha nii palju peatusi. Sest 9,5h on vaja sõita ja tahame enne õhtut kohale jõuda. Seega ma olen koos Dave ja Raidoga troopys ( Toyota land Cruiser, mis mahutab 10 inimest). Ja mul on nii mugav olemine. Kõik asjad on ühes otsas ja ma olen pingi peal siruli, saan magada rahulikult :D not too bad.
Praeguseks kõik.
No comments:
Post a Comment