Töö pilligas oli natuke parem. Maapind oli küll pehmem kohati ja olnud mägesi :D. Aga samas oli nii kuiv et kohati oli maapind ikka nii kõva, nagu kivi. Ja tükihind oli ka väiksem. Seega tööd tegime rohkem aga esimesed kaks päeva ma teenisin vähem kui Victorias. Aga teisel kahel päeval ma sain vist kuskilt energiat juurde ja tegin päris palju. Üks tüdruk meil siin aga teeb suht halba tööd ja vist ka valetab oma kastide osas, palju ta teinud on, sest ma olin alati temast kiirem, läksin alati mööda aga väidetavalt oli tal rohkem kaste. Päeva lõpus Dave (töödejuhataja) lööb kõigi töötajate kastid kokku ja siis loeb üle kõik tühjad kastid ja kaks päeva on arvud erinenud umbes 10 kastiga. Eile siis Dave ütles vihaselt et kas keegi soovib oma numbrit muuta, sest ilmselt keegi valetab. Keegi muidugi ei öelnud midagi ja Dave ütles et selge siis, võtame kõigilt maha. Kokku oli vist 25 kasti valesti. Seega meid on 10, igalt ühelt läheb siis põhimõtteliselt 2 kasti maha. See ajas ikka nii närvi. Rahaliselt see ei tee väga palju aga kurat ma ei tee seda rasket tööd selleks et keegi saab oma kastide pealt valetada ja siis teised kõik kannatavad. Dave ütles veel et kunagi nad kirjutasid kastidele nimed kui nad tühjaks said ja siis päeva lõpus lugesid üle ja ütles et nüüd edasi hakkame jälle nii tegema, kui keegi ei tunnista. Ma ütlesin siis et ma olen sellega nõus, paljud küll viskasid mulle kurjad pilgud et see on ju tüütu jne aga mind ei huvita. Veel tüütum on kui ma oma kaste kellegi pärast kaotan. Meil on siis üks eestlane veel, Raido ja ta nõustus ka minuga. Raido on Austraalias juba üle aasta olnud ja puude istutamist nende juures mitmeid kordi teinud. Ütles et kunagi oli ka nii, et keegi valetas kastide pealt ja ühe korra tegid ka nii et võtsid kõigilt maha ja siis kadus see valetamine ära aga nüüd on jälle. Reedel lõpetasime seal töö ära ja eile hakkasime tagasi Victoriasse liikuma. Tegelt pidime Dubbo ligiduses töötama aga puude tellimus hilineb, siis lähme Victoriasse nädalaks. Edasi tagasi solgutamine. Algul arvasime et me ei hakka minema, mõtetu sõit ja saaks juba farmi tagasi ka minna aga noh nagu enne ütlesin, siis ei tahtnud et Micheal peaks meie pärast jälle uusi inimesi otsima ja koolitama. Ja Sam, Aimee ja Ošh on ka meie autoga, siis jagame kütteraha omavahel, siis pole nii kallis. Kuigi nad on parajad tüütud kaasreisijad. :D Keijo tahab ka suitsupause (tavaliselt umbes 2-3h tagant) aga nemad tahavad neid iga natukese aja tagant. Ma oleks pidanud minema Raido ja Dave'ga, nad kumbki ei suitseta :D
Tore on muidu vahelduseks teise eestlasega ka suhelda. :D algul oli harjumatu, hakkasin automaatselt ikka inglise keeles rääkima sest olen harjunud ainult Keijoga Eesti keeles rääkima :D normaalne tüüp on ka. Reedel läksid enamus pubisse, Sam, Aimee, Rewenka (saksa tüdruk) ja me Raidoga käime koju. Teised läksid kõik oma tubadesse aga me jäime Raidoga verandale jutustama. Kaks karsklast said kokku :D aga tore oli. Vahelduseks jälle uus nägu ja uued jutud mida rääkida :D
Naljakas on see et ma ei tunne end kuidagi vanemana kui ma tundsin end, ma ei tea, ametikoolis, aga kui kuulen et teised kõik on mingi 20-25 aastased siis mõtlen küll et oh ma olen nii vana :D
Pilligas töötades oli meiega firma omanik, Michaeli isa Rob. Micheal oli puhkusel. Arvasin et noh mingi karm ülemus vms aga lahe vana on :D nalja sai. Natuke meenutas mulle mu issit :)
Uuris mis me Keijoga ikka edasi teeme ja et kui tahame siis tema juurde saab alati tööle. Et me oleme nii kenad ja töökad inimesed ja muidu armas paar :D Keijole pubis oli ka muudkui kiitnud et me ikka nii sobime kokku, et me talle ikka nii meeldime. :D imelik on see et me olime Robiga koos ainult 4 päeva ja selle jooksul me Keijoga olime suht vähe koos, sest põllul istutades me oleme eraldi enamasti. :D aga tore teada et hea mulje jätsime :D seda on alati hea kuulda.
Natuke siis pilte ka, muidu emme jälle riidleb minuga, miks ma nii vähe pilte panen :D
Alustame enne päikest.
No comments:
Post a Comment