Lennukis anti meile üks paber, kus tuli siis ära märkida, kas sul on midagi, mida ei tohiks olla ja küsiti tervise kohta ja millal viimaste reiside kohta.
Passi kontrollis vaadati siis passi ja seda paberit. Küsimusele: "Kas sul on kaasas mingeid asju, mis on piiratud või keelatud sisse tuua, nagu näiteks meditsiinitarbeid, narkootikume, relvad jne, sellele vastasin jah, sest olid ju valuvaigistid ja beebipillid. Ja Keijol oli antibiootikumid kaasas.
Mult siis küsitigi, et miks jah panin, mis mul kaasas on. Ja viisa suhtes tüüp vaatas, et oh näe sul nimed siin sassis, No worries ( pole probleemi) kohe muudame ära. Siis palus mul edasi minna aga ootama jääda, et teine tegelane tuleb minuga rääkima, et mõned küsimused esitada. Tuli teine härra vaatas minu passi, pakkusin oma välja prinditud viisat, aga tema ütles et pole vaja, kõik on korras ja soovis head teed :D ei mingeid küsimusi. Ja Keijolt ka ei küsitud midagi tema antibiootikumide kohta. Edasi läksime pagasit otsima ja õnneks ilmusid meie omad üsna kiirelt. Ei midagi kadunud, ei midagi katki.
Siis suundusime juba kohta, kust võeti meilt need paberid, mis lennukis täitma pidime. Need kes vastasid kuskile jaatavalt saadeti ühes suunas, ja kes eitavalt saadeti kohe väljapääsu suunas. Kuna meil oli meditsiinitarbeid kaasas ja vastasime jaatavalt suundusime punasele vaibale :D sõna otses mõttes. Oli mingi punane pagasi laiune joob tõmmatud maha, kuhu pidid oma pagasi ja muud kodinad asetama ja ise seal samas seisma. Siis tuli narkokoer, kes meid nuusutama hakkas. Ja arvake ära, kelle juures ta seisma jäi. Keijo :D tükk aega nuhkis, aga tädi tõmbas teda aga edasi. Siis mindi selja tagant samamoodi tagasi ja jälle ta jäi Keijo juurde seisma. Nuhkis ja nuhkis. Keijo siis ütles et tal on antibiootikumid, aga tädi ütles, et pole midagi. Inglismaal olles me vaatasime pidevalt mingit saadet, kus näitas neid Austraaliasse saabuvaid inimesi ja kuidas neid kontrollitakse. Tavaliselt need koerad hakkavad kohe haukuma ja pagasit kratsima, kui seal on midagi kahtlast. See koer aga tundus Keijo koti juures väga uimane olevat. Ju seal oli mingi lõhn, mis teda natuke huvitas, aga polnud just lõhn, mida ta tegelt otsima pidi. Ja olimegi vabad. Liis pidi rongiga minema oma sugulase juurde, Gold Coasti ja meie oma hostelisse, kuhu pidi sama rongiga saama. Kui hakkasime välja minema siis põhimõtteliselt kohe keerasime õues otsa ringi ja tagasi sisse. Nagu oleks vastu seina jooksnud. Selline saun oli väljas. Otsustasime riideid vahetada, sest muidu me oleks lihtsalt ära sulanud.
Siis leidsime infoleti rongide ja busside kohta. Ma sain teada, et meil Keijoga tasub bussiga minna, sest see viib kohe hosteli ette ja on odavam. Liis aga jooksis kohe tuleva rongi peale.
Bussipilet lennujaamast meie hostelisse, Somewhere To Stay, oli $15 nägu. Kell oli pool 11 hommikul ja buss läks 11.05. 
Hostelisse jõudsime kella 12 paiku. Õnneks saime kohe ka oma toa, mitte ei pidanud ootama 2ni, siis tegelikult pidi check in olema. Registratuuris olev tüüp, ütles, et tal on soomlasest tüdruksõber ja et on käinud ka Eestis. Talle väga meeldis seal. Seletas meile ilusti ära, kus miski asub ja kaardi peal näitas ka ära kus tähtsamad kohad on. Ja hostelil on oma buss, mis iga tund viib inimesi (tasuta) mingi muuseumi juurde, kus on jalutuskäigu kaugusel raamatukogu, tasuta internetiga, väike isetehtud järveke rannaga, sest Brisbane'il ei ole mereranda. Meri on meist kaugel. Ja veel suur ostutänav.
Ootame oma bussi lennujaamas.
Toas oli hullem saun kui õues :D õues oli vähemalt tuult.
Kuna me enam väga väsinud ja unised polnud, otsustasimegi linna minna, telefoni numbrit ja pangakaarti tegema.
Ja otsustasime jala minna, sest kuigi bussiga oleks lihtsam ja kiirem olnud siis, tegelikult see ei olnud nii pikk tee, mida jala ei käiks. Ainult hirmus palav oli. Mul telefon näitas, et 29 kraadi sooja on, aga ma arvan et tegelt oli rohkem. Keijo veel jättis oma päikeseprillid Eesti, niiet tal oli veel raskem, ta ei näinud ka midagi :D kesklinna saamiseks pidi ületama silda, millel olles tekkis nagu tuttav tunne. 
London, sina või?! :D
Jõe kaldal oli vaateratas ja siis tekkis tunne nagu oleks Londonis Thamesi jõe ääres kus on London Eye. Ainult palju soojem on, kui Londonis. Kuskil seal vaateratta juures peaks olema ka see järveke, kuhu ujuma saab minna. Sinna lähme vist homme.
Kõnekaart tehtud, pangakonto avatud. Kaardi saab kätte nädala jooksul. Kõnekaardiks valisime Telstra, sest see pidi kõige parema leviga olema (teiste blogidest ja tööagentuuridest sain selle teada) ja Commonwealth pank on meil, mis pidi ka kõige parem ja soodsam pank olema.
Edasi kolasime natuke suurel ostutänaval. Käisime söömas ka. Kolm korda võite arvata kuhu Keijo sööma tahtis minna. McDonalds :D aga kõht oli tühi ja isegi mulle maitses McChicken hästi :D
Tee tagasi hostelisse oli juba vaevalisem, sest palavus tappis, kõht oli täis ja reisiväsimus hakkas tagasi tulema ja kohe vihaga tuli tagasi. Püstijalu oleks ka magama jäänud. Oli vaja veel toidupoest läbi käia. Kust kahjuks me siiski tulime välja ainult kahe veepudeliga, sest kuna olime alles söönud, siis ei tahtnud kohe midagi ja väsimus ei lubanud ette mõelda, mida hiljem võiks tahta. Otsustasime natuke magada ja õhtul uuesti proovida.
Pesemas käidud (esimest korda vist pesin end täitsa külma veega ja soovisin veel külmemat vett :D ) kukkusime voodisse (17.30) ja nüüd on kell 2.40 öösel ja mul pole und :D Keijo ikka vahelduva eduga magab. Tal on liiga palav. Mul on täitsa ok. Toas on ikka väga palav, aga panime puhuri kohe voodi kõrvale, mis natuke ikka teeb paremaks asja.
Igatahes, õhtusest söögishoppingust ilmselt midagi välja ei tulnud. Ju peab hommikul esimese asjana siis minema. Õnneks on meil kotis vist mingid küpsised ja mingid kaerabatoonid vms, päris nälga ei jää. :D
Sille antud shokolaadist on ka saanud shokolaadi jook. See on ikka nii vedel seal pakendis :D
Aa, pidin veel rääkima, et Brüsselis passikontrollis sai nalja. Minu passipilt on ajast kui mul olid pikad ja punased juuksed. Tüüp vaatas passi ja vaatas mind ja ütles et mis sa oma juustega teinud oled :D täitsa teine inimene ju. Tükk aega vaatas ja naeris. Lasi mind edasi, siis tuli Liis, kellel samuti olid minevik ja olevik ikka täitsa erinevad. Kuulsin seda tüüpi ütlemas: "veel üks selline. Kuidas niimoodi muutuda saab?" Samal ajal näitas passi teise tüübile tema kõrval, kes ka kontrollis passe. Mõlemal nalja kui palju :D
Olgu. Ma peaks üritama ikka uuesti magama jääda. Muidu on veel öö ja päev sassis :D kuna teil liigub ka kell vaikselt õhtu poole, siis soovin teile ka head ööd :)
No comments:
Post a Comment