Texas

Tere. 

Hetkel asume kohas nimega Texas. :D 

Tööd me veel leidnud pole, aga oma trippi me juba alustasime. Hostelis sai nädal aega täis ja sinna edasi jääda ei tahtnud, ega see seal odav lõbu pole. Algul mõtlesime, et otsime kellegi, kelle juures ööbida. Aga siis otsustasime suuna võtta New South Walesi osariigi poole, sest siin on meil potentsiaalsed tööd ees ootamas. Üks nendest oleks olnud vabatahtlik töö, ehk teed tööd ja vastutasuks mitte ei saa palka vaid öömaja, söögi ja kogemuse. Mõtlesime et kuniks meil muud varianti pole, võtame selle, ei saa palka aga pole ka kulutusi ja saame töökogemusi ja soovitaja juurde pluss farmipäevi 2.aasta viisa jaoks. Suuna võtsime siis esialgu Stanthorpi, kus on palju puuvilja istandusi. Mine tea, äkki saab seal ja midagi. Kuigi olime juba enne kuulnud, et hirmsa kuuma ja kuiva tõttu on saak väike ja tööd vähe. Kohale jõudes käisime raamatukogus korra netis, et Gumtree veel üle vaadata, ega pakkumisi juurde pole tulnud ja siis helistamin ka kohalikku tööhostelisse ja uurisin kuidas lood tööga on. Ja oligi nii et tööd on hetkel vähe. Pakkus et võib meie CV ja kontaktid võtta ja lubas teada anda kui midagi tuleb, aga et targem on edasi minna. Ja nii läksimegi edasi. Vahepeal sain ka Keijo CV ühte kohta saadetud, kus vajatakse keevitajat. Asula oli sama kuhu mina võib olla saaks lapsehoidjaks. Igatahes meie suund oli siiski kaugele kaugele maale, kus ei pidanud mingit levi olema, vabatahtlikku tööd tegema. Ilus on siin maastik. Aga väga käänulised teed. Keijo tegi ühe ilusa pildi ka.

See tee loomulikult paistab sirge ja siis olid ka, aga aina rohkem ja rohkem sisemaale, seda käänulisemaks teed läksid. Vahepeal saime pakkumise selle keevitaja töökohta ka, lubati hiljem helistada. Mingi hetk saimegi teate, et Keijole on püütud helistada, kõnepostkasti on teade jäetud, ja siis kadus meil levi ära. Teadsime et varsti jõuame väiksesse linna, seal ikka on levi. Ja siia helistame. Vahepeal hakkas juba hämarduma ka ja hakkasid kängurud teele ronima. Lõpuks nägime ka oma esimese ELUSA känguru ära. Enne nägime ainult laipasid tee ääres. Ei julgenud enam väga sõitagi, sest nii tihti olid nad tee ääres.

Siin just üks kappab üle tee. Pilt on hägune, sest hämar oli ja zuumisin pilti lähemale ka. 

Vahepeal tegime tee ääres peatuse sest levi oli tagasi ja helistasime kohe sinna, kus Keijo saaks keevitaja töö. Kõik tundus tore ja ok, isegi mulle pakuti seal tööd, aias nokitsemist jne. Homme lubati uuesti helistada et täpsemalt rääkida asjast. Aga noh, me üritame liialt mitte erutuda, sest seni kuni me konkreetselt tööd ei tee, siis väga kindel asjas olla ei saa. Igatahes siin me nüüd oleme, Texases mingis karavan pargis, voodike valmis oma uhkes autos. Väga mugav olemine :D see muide on meie auto. 

Mis veel. Aa siis kui hakkasime alles Stanthorpi suunas liikuma, siis tee läks koguaeg kõrgemale. Stanthorpe pidi vist mingi 1000m merepinnast olema. Ja ma usun et vahepeal enne seda olime isegi kõrgemal. Kõrvad läksid isegi aegajalt lukku. Ja vaade oli äge. Kahjuks oli tegemist kiirteega ja seisma tee äärde ei tohtinud jääda. Mõningad pildid telefoniga sain teha, aga no pole üldse see.

Vapustav vaade oli. Mina sain seda muidugi rohkem nautida kui Keijo, sest tema sõitis ja pidi teed jälgima :D 

Meie teekond: 

Brisbaneist Stanthorpi

Stanthorpist Texasesse. 

Meie oleme siin kus on punane pallike. Umbes 316km sõitsime siis maha. 

Olgu. Me nüüd magama, et hommikul jälle varakult teele asuda. Tsau pakaa!