Tööd kellelgi?

Tere.
Viimased päevad pole põhimõtteliselt muud teinud, kui tööd otsinud. Üks naine pakkus tööd Lääne Austraalias. Kui hakkasin küsimusi esitama, et mis palk, mis töö jne siis lõpuks ta kukkus plõksima, et teate mul on järjekord ukse taga, kes on kohe nõus tulema ja soovis meile head teed :D Ühesõnaga loo moraal: Võta töö vastu ja ära päri küsimusi :D Nüüd oleme usinasti ainult CV-si laiali saatnud ja aegajalt ikka keegi vastab, aga vähe. Ikka peab ise helistama ja end meelde tuletama koguaeg. Eile leidsin ühe, kuhu soovitakse kahte inimest mingisse veise farmi. Helistasin, küsiti auto olemasolu kohta. See on siin põhiline. Esimene küsimus nende poolt on alati: kas teil auto on? Ütlesin, et teisipäeval või kolmapäeval saame kätte. Öeldi, et helistaks siis uuesti. Täna helistati, et saame auto kätte ja otsustasime kohe järgi minna. Samal ajal helistasin tagasi sinna farmi. Küsiti kas täna juba saaks sinna minna (570km meie asukohast). Lubas pool kütusest kinni maksta kui täna kohale jõuame. Kahjuks aga me pidime ütlema, et saame hiljem, sest autot vaja veel registreerima minna ja siis vaja veel igasugu kraami ostma minna. Tüüp ütles siis et me tagasi helistaks kui oleme lõpetanud. Jõudsime lõpuks tagasi hosteli, arvasin et natuke hiljem helistan talle. Ja juba helistas ta ise, et töö on kahjuks läinud juba. Nii see käibki siin. Siuh ja kadunud. Kiire reageerija peab olema. Kahju. Aga ma olen sügav uskuja, et kõik läheb nii nagu peab ja juu on siis midagi paremat ees. (siiani olen veel positiivne :D ). Võtsime aga jälle gumtree lahti ja jälle aga CV ja kõned ette. Lapsehoidjaid ja maja hooldajaid on palju vaja. Just helistasin ühte kohta, kus oli kirjas, et tahavad ainult ühte inimest. Ikkagi helistasin ja küsisin, et äkki tahavad kahte. Ja kui ei taha nemad, äkki neil naabruskonnas on keegi kes vajab ka töölist. Küsis siis et mida Keijo teeb. Ütlesin, kõike võib teha aga muidu on keevitaja. Tädi kohe et oh keevitajat on neil küll omal vaja :D Käskis CV-d saata ja lubas oma mehega läbi rääkida ja ühendust võtta. Fingers crossed!!! Egas midagi, ootame ja jätkame edasi otsimist samal ajal.

Natuke aga meie autost. Saime siis lõpuks oma uhke ratsu kätte. Keijo lubas hiljem pilte teha. Ma tahtsin juba netist mingi sama leida ja siia panna, aga ta ei luba, teeb oma autost pilti. :D Igatahes on see Mitsubishi Magna wagon.
Auto registreerimine läks lihtsalt ja kiirelt. Selleks oli vaja siis passi, kahte pangakaarti, aadressi tõestust (meie puhul siis hosteli arve, kus peab hosteli aadress peal olema ja isiku nimi, kelle nimele auto läheb). Registreerimine läks maksma $599. Selle sees on siis rego kuueks kuuks, numbrimärgid, kolmanda osapoole kindlustus ja mingi protsent läks veel auto ostuhinnast. 3% oli vist.
Auto käes, vaja minna nüüd varustust ostma. Me soetasime omale Tom Tomi ka ja sellega on lihtne sõita. Paar korda panime mööda, aga no worries alati leiab uue tee. :D Ostsime autosse madratsi, magamiskotid (juhuks kui peame vahest tee ääres ööbima.) joogipudelid, milles vesi ikka külm püsib. mingid nipet-näpet asjad olid vist veel. Auto sõidab hästi ja on mugav. Piiksub alati kui hakkad üle 100km/h sõitma. Annab ikka märku, et üle limiidi ei läheks. Limiidi sead ise. Siin on maanteedel 100km/h lubatud. Võib olla on mujal rohkemgi, aga ega me pole veel kuskil väga kaugel käinud. Täna käisime võib olla mingi 30km kaugusel meie hostelist.
Aga rohkem pole meil vist midagi toimunud. Ei tule midagi meelde küll.
Eks annan teada kui tööd oleme leidnud :)
Päikest Teile!