Aastake jälle juures, pidin mitu korda mõtlema, kas olen nüüd 26 või 27 :D on ikka tõsi küll, peale 25ndat sünnipäeva on raske oma vanust meeles pidada :D sünnipäeval midagi erilist ei teinud aga minu jaoks oli väga põnev tööpäev. Sain hirmsasti upitajaga tööd teha. Karina tahtis maja ümbert võrkaia ära võtta ja selleks ma aitasin Gregil aiaposte välja tõmmata. Eelmisel päeval ma juba lõikasin võrgu küljest ära. Greg pani postile keti külge ja mina siis tõmbasin upitajaga välja. Mõnedel postidel olid suured tsemendi tükid küljes ja olid ikka päris rasked. Pärast tõstsin need auto kasti ja viisime nende prügimäele. Kohati oli töö raske aga samas sai ka palju lihtsalt upitajaga sõita. Ja Gregiga on natuke hirm töötada ka. Äkki teen midagi valesti, mis siis saab jne? Teen ju asju ka, mida naisterahvad tavaliselt ei tee. Keeran pärast mingi käki kokku. Keijo töötab meil nüüd külviku peal. Beniga teevad kahes vahetuses. Keijo hommikul 7.30-20.00 ja Ben laseb öösel. Teisipäeval ütles Karina, et neil on nädalavahetusel jälle võistlused ja oleks vaja hobuseid treenida, mis oleks minu töö. Mõtlesin, et jess, saan ka lõpuks hobuse selga. Nope, eksisin. Ma seon nad auto külge ja jooksutan neid nii. Sõidan umbes 10km/h. Eks siin on see ohutuse värk sama hull nagu Inglismaal ja nad ei julge mind hobuse selga panna, äkki kukun ja juhtub midagi minuga, siis nemad maksvad selle eest. Neil on 4 hobust. Üks on hästi rahulik ja Karina ütles, et kui selle hobuse jalad korda saavad ( mingi probleem kapjadega ), siis temaga saan ratsutada. Igatahes jah, hommikuti käin siis kahe hobusega "jooksmas". Vahest miski ehmatab neid ja hakkavad kargama ja kiskuma, aga muidu väga hull polegi. Neljapäeva õhtul pidin kolm hobust väiksest koplist suurde viima. Hakkasin neid siis ükshaaval viima ja viimane sattus nii paanikasse, sest arvas et teda jäetakse üksi ja läks ikka täitsa segaseks. Kargas ja hirnus mis hirmus. Ootasin siis millal ta maha rahuneb ja ise minu juurde tuleb, ise samal ajal podisesin et loll loom, kui ta kohe minu juurde tuleks, ma viiks ta kohe teistega kokku juu. Lõpuks ta vist taipas seda isegi ja tuli siis minu juurde ja sain talle rakmed pähe. Hakkasin siis värava poole minema ja lahti tegema, aga ei saanud korralikult lahti ja Zaffire muutus jälle kannatamatuks ja kukkus mind oma peaga togima, et umbes tee juba kiiremini :D ma muidugi hakkasin natuke ka kartma et äkki ta hakkab jälle kargama ja tõuseb tagajalgadele. See poleks väga hea olnud, sest ma olin suht nurka surutud ja oleks seal siis vist paraja hoobi saanud. Lasin Zaffire lahti ja ronisin kähku üle aia. Tema aga hakkas jälle siis aias ringe tegema. Tegin siis värava väljastpoolt lahti ja jäin teda ootama et ta jälle maha rahuneks. Lõpuks tuli siis jälle minu juurde ja sain ta ilusti teise aeda toimetada. Kui rakmed kaelast ära sain, küll pani siis suure kihutamisega teistele järgi. Igavesti hirmuäratav aga ka mõnus on nendega toimetada. Hobune, kellel on kapjadega probleemid, Pole Dancer ehk Paulie, temal ma pean hommikuti ja õhtuti kapjasi puhastama. Algul oli hirm suur, et mismoodi ja kuidas, ma ei julge tema jalgu näppima minna. Aga nüüd pole enam midagi. Ta ise tõstab juba jala üles kui näeb mind kruvikeerajaga tulemas :D ma tavaliselt teen seda tema söötmise ajal ka, siis ta sööb rahulikult ja ei lähe kuskile. Reedel aitasin siis Gregil nende rekkaga, mille järel neil siis see hobusetreiler on. Ta võttis armatuuri lahti ja pani raadiosaatja sinna, nüüd oli vaja see tagasi panna. Mina ühes otsas ja tema teises otsas kruvimas. Keijo oli enne mingi raami teinud sellele raadiosaatjale aga Greg pidi seda raami natuke muutma ja tõi raadiosaatja natuke välja poole, mille tõttu see jäi natuke viltu. Ise siis istsitas ja ütles et teeme nii et see on Keijo süü, tema tegi selle raami :D hiljem pidin Keijo juurde põllule sõitma, sest tal oli külvamise ajal mingi voolik kaduma läinud ja viisin talle siis uue. Pärast tagasi tulles, tahtis Greg et ma tema Hiluxiga rekka käima tõmbaks. Pani siis köie kahe auto vahele ja ütles et: "dont pull up too fast" mida ma tõlgendasin sel hetkel et ära liiga järsult tõmba ja ütleisn et jah, ma tean. Tõmbasin rekka käima ja Greg viitas käega et aitab. Jätsin auto seisma ja pöörasin pilgu peeglist ja tõmbasin käsipiduri peale ja kuulsin vaid kuidas Greg hüüdis: aaaah!!! Ja käis kõmaki. Ei saanud arugi, mis toimus. Lõin pea ka päris kenasti ära. Greg pani rekkaga hiluxile tagant sisse. Läksin autost välja ja Greg ütles et mis ma sulle ütlesin: "dont pull up too fast" millest ma siis sain tagantjärgi aru, et ära liiga ruttu pidurda. Rekkal pole kohe pidureid, kui neid alles tööle panna. Seega kuna ma jäin kohe seisma, ja tal polnud pidureid siis sõitiski tagant sisse. Kõige hullem ongi et ma tean sellist väljendit nagu pull up ( seisma jääma) aga sel hetkel ma sain asjast aru nagu et ära köit liiga järsku tõmba. Ja noh ta oleks võinud end tegelt natuke paremini väljendada ka ja hoiatada, et pidureid pole. See pole asi mida ma teaks lihtsalt niisama, et rekkatel kohe pole pidureid. Aga noh õnneks ei olnud asi väga hull ka. Noh nii Keijo ütles mulle. Kasti tagaluuk on natuke mõlkis. Greg natuke karjus. Ei saanudki aru kas karjus minu peale või olukorra peale aga siis ütles mulle, et ma sõidaks nende diisli tünni juurde, et paar kanistrit oleks vaja täis panna. Kui sinna läksin siis kuulsin et natuke lasi omaette auru välja, karjus ja ropendas. :D aga tegelt ma olen ülimalt õnnelik ja salamisi tänulik talle et ta minu peale väga ei karjunud. Ma olin niigi paanikas. Aga kui ta natukese ajapärast minu juurde tuli siis oli kõik korras. Suhtles minuga rahulikult ja viskas nalja, nagu vahepeal poleks midagi olnudki. Siis nad läksid nädalavahetuseks ära ja ma olin terve nädalavahetuse mures, et tea kas nii kergelt pääsesingi või on veel midagi tulemas. Täna kui nad tagasi tulid, siis ei teadnud ka mida oodata. Aga kõik oli ikka korras, me grillisime hetkel. Või õigemini üritasime. Siin on mingi väga ohutu süsi, mis kuidagi ei taha põlema hakata. Greg pakkus oma gaasigrilli, naljatas, et ei taha et me ometi nälga sureks. Jätkasime siiski oma grilliga, mille lõpuks ikka õige kuumusele saime. Hiljem siis Greg tuli veel juttu rääkima. Me sel hetkel olime juba söömise lõpetanud aga palju šašlökki oli veel järgi. Ta siis küsis et kas oleme lõpetanud et ta näppaks ka tüki. Eelmine kord tegime ka ise šašlökki ja pakkusin siis ka neile ja Greg kiitis et väga hea. Keijo arvas et ju ta lihtsalt viisakusest ütleb, aga juu ikka maitses päriselt, et tahtis täna veel :D igatahes paistab et ta ikka väga pahane selle juhtunu pärast pole. Ütles ma veel et homme Keijo külvama ei lähe, sest vihma sadas ja liiga märg on, et katsub homme selle luugi sirgeks saada. Ma juba vahepeal uurisin netist mis uued luugid maksta võivad, juhuks kui nad peaks selle minu palgast maha võtma. :D Keijo ütles et nad tegelt ei tohiks nii teha, sest see pole ikka päris minu süü, aga halb tunne on ikka. Aga noh eks inimene ikka teeb vigu, eks nii me õpime.
Eile oli meil vaba. Mõnus kohe, et terve nädalavahetus sai puhata. Tavaliselt on aint pühapäev, siis peab koristama ja poodi jõudma ja kui poest tagasi tuled, siis juba ongi õhtu ja ei viitsi midagi enam teha. Ja see ei tundu nagu üldse vaba päev. Aga nüüd käisime eile juba poes ja täna olime terve päeva kodus. Täitsa mõnus oli kohe.
Sellega ongi vist jälle nädala jagu juttu kirja pandud. Mõningad pildid ka:
Valge täpiga on Pole Dancer ehk Paulie ja teine on minu lemmik Woody.
See on siis meie pere. Gregi süles olev laps on Sinclair ja Karina süles olev laps on Kidman. Nende kahevahel on Fletcher ja kõige ääres on Gilbert. See paistab suht hiljutine pilt neist olevat.
No comments:
Post a Comment