Vahest tundub et aeg läheb ikka liiga kiiresti mööda

Jube mõelda et nädal veel ja juba on Juuni käes. Kuhu küll aeg kaob?? Sel nädalal pole vist midagi erilist toimunud ka. Sama vana asi, Keijo põllul ja mina teen nipet näpet töid. 

Treenin hobuseid jätkuvalt autoga. Ja neljapäev ei olnud kohe üldse hea päev. Minu lemmik hobune Woody, kes tavaliselt on väga rahulik auto kõrval joostes, keeras ära :D lihtsalt lambist hakkas tagasi tõmbama, et saaks lahti. Tükk aega kargas ja tõmbas ja ajas mulle hirmu nahka. Lõpuks kui ta lõpetas, selleks ajaks oli ta oma päitsed suhu tõmmanud. Ma siis ronisin autost välja ( kaassõitja uksest, sest ta oli juhi poole peal ja ma ei julgenud sealt poolt minna, sest ta oli ikka väga ärevil ja kartsin et kui tal ukse nina ees lahti teen, hakkab ta jälle märatsema.) läksin ümber auto tema juurde, vaikselt ja ta hakkas jälle tagasi tõmbama ja ei lubanud ligi. Mitu korda üritasin ja lõpuks otsustasin raadiosaatja teel Gregi kutsuda. Aga sel autol on paha raadiosaatja ja vahest pole sel levi selle põllutee peal. Õnneks Keijo külvas seal samas ja võtsin Keijoga ühendust ja tema siis võttis Gregiga ühendust. Ma muidugi ei teadnud kas Greg mind aitama saab, kui hobune ligi ei lasegi, aga vähemalt ma pole üksi :D Greg sai talle õnneks nii palju ligi et tõmbas talt päitsed üle kõrvade peast ära. Woody pani kohe jooksu, (kodu jäi teise suunda) siis jäi seisma. Nuusutas korra õhku ja võttis suuna kodu poole. Nii huvitav oli vaadata. Ta muidugi hakkas üle põllu jooksma, mitte tee peal. Greg ütles et talle jääb aed ette, et läheme ajame ta nurka ja saame ta uuesti kätte. Kõik sujus hästi, ma sain ta ilusti kätte ja hakkasime siis vaikselt tagasi kodu poole minema. Kuna olime veel põllu peal siis sõitsin vaikselt et ta saaks rahulikult käia, ilma komistamta. Ja usukusin et see rahustab ka teda, mis iganes see ka enne polnud mis teda hirmutas. Aga siin põldudel on hästi palju auke.  Mulla sees on enne vesi olnud ja kui see ära kaob siis muld vajub sisse ja tekivad augud, mõni suurem, mõni väiksem. Meile jäi aga suht suur ette ja jäin seisma, et mõelda kuidas ma sellest mööda saan ilma et hobust jälle ei hirmuta. Enne kui jõudsin midagi teha, kui käis väike kõps ja vaatasin aknast välja kuidas Woody oli tagajalgadel ja ilmselt meie mõlema üllatuseks, köis tuli auto küljest lahti ja Woody kukkus selili. Kargas aga kohe püsti ja pani aga kohe kodu poole ajama. Kuna tal olid päitsed ikka peas ja köis selle küljes jäi talle jalgu. Siis ta hakkas vaikselt käies edasi minema. Greg küsis, et mis arvan kas püüan ta uuesti kinni, aga ma arvasin et kui teda nüüd taga ajama hakkan, siis ta võib jooksma hakata ja siis oma päitsete otsa komistada ja endale viga teha. Seega lasime tal vaikselt kodu poole jalutada. Mina sõitsin talle vaikselt järgi. Woody läks rahulikul aia juurde ja ootas et ma teda sisse laseks. :) Greg ütles et ma ta aia sees kinni seoks, et see pidavat hobuse karistus olema ja nii pidid nad õppima. Kas see ka päriselt nii on, ei tea. Aga kahtlen. Uurisin ka ühelt hobusekasvatajalt Eestis (tervitused Sanna :D ) ja ta ütleb et hobustel on nii lühike mälu, et vaevalt ta mäletab mille eest teda karistatakse. Ma ausalt kahtlen kas ta üldse aru sai, et see mingi karistus on :D ja vaevalt ta siis ka mäletab, et teda karistati :D igatahes ma siis sidusin ta aia külge kinni. Kuna ta mul auto küljest lahti sai ( seal oli mul ainult üks sõlm ) siis tegin nüüd kaks korraliku sõlme, nii ma vähemasti arvasin. Paar tundi hiljem avastasin et Woody oli end jälle lahti tõmmanud. Kuidas, ma ei tea. Sest kui ma need sõlmed tegin, siis tõmbasin ka veel ja see ainult tegi selle sõlme tugevamaks, tõmbas nagu rohkem kinni. Niiet see hobune on mingi Houdini :D 

Rääkisin sellest ka Karinale ja ta ütles et me Gregiga läheks temaga õhtul uuesti jooksma ja kui ta püüab veel tõmmata siis peab lihtsalt vaikselt edasi sõitma. Mitte kiiresti, et ta ei kukuks aga vaikselt et tema vastu punnimisele mitte järele anda. Kui me alati seisma jääme kui ta tõmbab, siis ta õpibki selle järgi et ta võib nii teha, kui me teda aga edasi tirime siis ta saab aru et ta ei tohi nii teha. Nii me tegimegi. Eks paistab kas ta edaspidi on korralik poiss või mitte :D aga kui Woodyga peaks kunagi midagi juhtuma kui ma teda jooksutan, siis tulgu vaid minuga õiendama, et minu süü, sest auto järgi jooksutamine ei saa olla normaalne viis treenimiseks. 

Aga huvitav on ikka, mis asi pani Woody niimoodi käituma, sest ta on tavaliselt väga rahulik auto kõrval. Teine hobune, keda ka jooksutan, on tavaliselt väga närviline, iga väiksemgi auk, mis autot natuke kõigutab, teeb teda ärevaks ja tavaliselt tema hoiab autost nii kaugele kui köis seda võimaldab. Woody aga jookseb kohe auto kõrval, nii et köis on lõdvalt. Mis nüüd valesti oli, kui vaid teaks. Ütleisn Gregile ka et juu tal sai jooksmisest villand :D 

Täna läksime Narrabrisse toidu shoppingule nagu alati ja plaanisime ka kinno minna. Tavaliselt on pühapäeviti saal suht tühi, täna aga oli saal suht täis ja me pidime istuma teises reas :D päris hea kohe ekraani ees istuda :D õnneks on see väiksem ekraan ka. Pool tundi saime vaadatud ja käis plõks ja kõik läks pimedaks. Siis läksid hädaabi tuled põlema ja tulid ütlema et on voolu katkestus ja lubati veerand tunni pärast teada anda kas saab filmi edasi vaadata või mitte. Kahjuks pidime siiski lahkuma, sest elektrikud ei osanud öelda kui ruttu nad voolu tagasi saavad. Saime niiöelda uued piletid, mis iganes filmi järgmine kord vaatame tuleme. Mõtlesime siis et lähme võtame enne kütet ja siis poodi. Poolel teel avastasime et aga kui linnas voolu pole, siis ilmselt ei saa kütet ja kas poodigi saab? Kütet ei saanud aga poodi õnneks ikka sai. Poes olles aga õnneks tuli elekter tagasi  ja saime siiski kütet ka auto jaoks :) lõpp hea, kõik hea. Kahju ainult et filmi lõpuni ei näinud. 

Vat sedapsi. Selleks nädalaks jälle kõik.